2.Tühistada Tööinspektsiooni peadirektori 13.06.2016 käskkiri nr 1.2-1/49.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 15 eurot.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 14.12.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
1.Tööinspektsiooni (edaspidi TI) peadirektor algatas 28.03.2016 käskkirjaga nr 1.2-1/31 distsiplinaarmenetluse, kuna oli tekkinud kahtlus, et TI töökeskkonna osakonna tööinspektor XXX on rikkunud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 51 lg-s 4 toodud kohustust käituda väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduda tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet ning kirjeldatakse, millest tulenevalt selline kahtlus tekkinud on. Distsiplinaarmenetluse läbiviijaks määras peadirektor TI personali peaspetsialist Kaia Alevi (Taal) ning distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtajaks 29.04.2016. 27.04.2016 muutis peadirektor käskkirjaga nr 1.2-1/39 distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega kuni 31.05.2016 seoses tööinspektor XXX viibimisega töövõimetuslehel ajavahemikus 01.-26.04.2016.
23.05.2016 esitas distsiplinaarmenetluse läbiviija TI peadirektorile distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte nr 1.2-8/1300, millega tegi ettepaneku lõpetada menetlus karistust määramata. 30.05.2016 edastas TI peadirektor distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte tööinspektor XXX Tööinspektsiooni infosüsteemi (edaspidi ITI) vahendusel tutvumiseks ning arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 31.05.2016 muutis TI peadirektor käskkirjaga nr 1.2-1/47 veelkord distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega ja määras uueks tähtajaks 14.06.2016, seoses vajadusega anda tööinspektor XXX võimalus tutvuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega. 01.06.2016 avaldas tööinspektor XXX oma arvamuse distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta ITI vahendusel.
2.TI peadirektori 13.06.2016 käskkirjaga nr 1.2-1/49 määrati töökeskkonna osakonna tööinspektor XXX 02.03.2016 Oscarrehvid OÜ Tartu esinduse külastamise käigus aset leidnud intsidendi eest distsiplinaarkaristusena noomitus. Käskkirja kohaselt seadis tööinspektor oma käitumisega kahtluse alla TI usaldusväärsuse ja erapooletuse järelevalvemenetluse läbiviimisel ning põhjustas seega ametiasutuse usalduse kahjustumise. Arvestades tööinspektori kogemust konkreetsel ametikohal töötades ja seadusega tööinspektorile antud pädevuse piire, õigusi ja võimalusi, olid konkreetsel juhtumil olemas haldus- ja väärteomenetluslikud meetmed ettevõtte kohustamiseks järelevalvemenetluses osalemiseks, kuid tööinspektor jättis need kasutamata ning selle asemel läks menetusväliselt ettevõtte töötajatega n-ö vestlema. Tööinspektor, minnes 02.03.2016 ettevõttesse ja väljendades seal viibinud töötajale oma suhtumist ettevõttesse, rikkus haldusmenetluse head tava ja Ametnikueetika nõukogu koosolekul 11.03.2015 heaks kiidetud Ametniku eetikakoodeksit (edaspidi Ametniku eetikakoodeks, kättesaadav http://avalikteenistus.ee/index.php?id=10300). Distsiplinaarkaristuse määraja hinnangul pani tööinspektor, arvestades tema kogemusi ja oskusi, teo toime raskest hooletusest, kuna distsiplinaarmenetluse raames ei leidnud tõendamist, et tegu oleks toime pandud ametniku poolt tahtlikult. Käskkirja kohaselt on raske hooletus ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, mis antud juhul väljendub selles, et XXX teadis, millise ettevõttega on tegemist, kuid sellele vaatamata jättis kasutamata talle seadusega ametiülesannete korrektseks täitmiseks antud võimalused tööohutuse nõuete täitmise kontrollimise menetluse seaduspäraseks ja õiglaseks alustamiseks. Käskkirjas märgiti, et tööinspektor XXX ei ole varasemalt määratud distsiplinaarkaristusi, kuid distsiplinaarkaristuse määraja kohustuseks on muuhulgas hinnata enne otsuse tegemist ametniku eelnevat teenistusalast käitumist ja seega oli oluline viidata 12.03.2013 distsiplinaarmenetluse lõpetamise käskkirjale nr 6-2.01/41, mille kokkuvõttes toodi välja, et „14. veebruaril 2013 kella 14.00 ajal lõi tööinspektor XXX olukorra, mis võib seada kahtluse alla ametniku usaldusväärsuse, eetilisuse ja ei ole kooskõlas Tööinspektsioonis kehtivate käitumistavadega. /.../Tulenevalt eeltoodust käitus XXX 14.02.2013 kl 14.00 paiku Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni ruumides ametnikule mittesobivalt, kuid samas ei saa pidada ukse lukustamist seestpoolt süüteoks avaliku teenistuse seaduse § 84 lg 3 mõttes.“ Samuti märgiti käskkirjas, et lisaks eeltoodule on ametnik osalenud intsidentides, mis on põhjustanud kolleegide ja menetlusosaliste pöördumise tema vahetu juhi või peadirektori poole. Tööinspektori käitumine on näinud mitmel korral agressiivsena ja eetilisuse piire ületavana. Sellest on ametnikuga korduvalt räägitud, kuid tema käitumises esineb sellele vaatamata aegajalt põhjendamatut agressiivsust, mis viib eetilise käitumise piiride ületamisele. Käskkirjas märgiti, et ametniku varasema teenistusalase käitumise iseloomustus on asjassepuutuv seetõttu, et distsiplinaarkaristuse valikul on see oluline asjaolu kogumis koos muude asjas olevate tõenditega. Seega kokkuvõttes ei piisa ametniku suhtes enam suulistest või
e-kirja teel esitatud korrale kutsumistest ja tähelepanu juhtimistest, vaid tuli määrata distsiplinaarkaristus.
3.01.07.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX (edaspidi ka kaebaja) kaebus TI peadirektori 13.06.2016 käskkirja nr 1.2-1/49 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 05.07.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebaja on seisukohal, et talle määratud karistus on ebaproportsionaalne ning talle pole arusaadav, millise konkreetse teo eest teda karistati. Kaebaja leiab, et kui olukord, kus ta teadis, et teda ei ole kavas karistada, muutus, siis oleks pidanud teda enne karistuse määramist ära kuulama.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole ära kuulamata jätmise väide asjakohane, kuna kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus saanud anda oma arvamuse juhtunule ning lisaks distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus on järgitud ATS §-des 73 kuni 75 ettenähtud menetluse korda ning ametnik on saanud menetluse igas etapis avaldada oma arvamust menetluse läbiviimise, talle ette heidetava teo ning menetluses kogutud tõendite kohta ning seega on distsiplinaarmenetlus läbi viidud seaduspäraselt ja ei ole õigusvastane. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja on oma käitumisega seadnud kahtluse alla TI usaldusväärsuse ja erapooletuse järelevalvemenetluse läbiviimisel ning põhjustanud seega ametiasutuse usalduse kahjustumise. Vastustaja ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et ta on käitunud korrektselt ja ühtegi teenistuseeskirja rikkumata ning seega puudus alus tema karistamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.XXX asus TI töökeskkonna osakonna tööinspektorina ametisse 05.10.2009. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on tutvunud TI-s kehtiva järelevalve töökorra ning väärteomenetluse läbiviimise juhisega ning on menetlusi läbi viinud alates ametisse asumisest 2009. aastast.
8.Antud asjas on vaidlustatud TI käskkiri, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristusena noomitus Oscarrehvid OÜ Tartu esinduse külastamise käigus aset leidnud intsidendi eest. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja ATS § 51 lg-t 4 ja Ametniku eetikakoodeksit. ATS § 51 lg 4 sätestab, et ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.
9.Kaebaja karistamise tinginud süütegu seisnes 02.03.2016 Oscarrehvid OÜ Tartu esinduse külastamise käigus aset leidnud intsidendis ehk kaebaja poolt sellise olukorra tekitamises, mis seadis kahtluse alla TI usaldusväärsuse ja kahjustas ametiasutuse mainet.
10.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt selgitanud, et haldusorganil tuleb distsiplinaarmenetluse läbiviimisel lähtuda ka haldusmenetlust reguleerivatest sätetest ja haldusmenetluse põhimõtetest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-46-12, p 22).
11.Ametnike distsiplinaarvastutuse puhul kohaldatav töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 8 lg 1 paneb karistuse määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2002 otsus asjas nr 3-3-1-35-02, p 12). Tulenevalt TDVS § 8 lg-st 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse (eelpool viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-02, p 13). Iga süütegu tuleb käsitada unikaalsena ning seejuures arvestada selle toime pannud isikut ja tema käitumist iseloomustavat informatsiooni (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.2003 otsus asjas nr 3-3-1-74-03, p 11). Seega peavad distsiplinaarkaristust määravast käskkirjast nähtuma lisaks süüteo kirjeldusele ka asjaolud ja kaalutlused, mida tööandja on karistamisel arvestanud, ning põhjendused karistuse määramise ja karistuse valiku kohta (eelpool viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-12, p 27, ja seal viidatud lahendid).
12.Riigikohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramine ja kohase karistuse valik on karistuse määramise õigust omava isiku diskretsiooniline otsustus. ATS §-s 70 loetletakse distsiplinaarkaristuse liigid – noomitus (p 1), põhipalga vähendamine kuni kuueks kuuks (p 2) ja teenistusest vabastamine (p 3).
13.Distsiplinaarkaristuse määraja hinnangul on tegu toime pandud raskest hooletusest ja karistuse määramisel on tuginetud nii ATS § 51 lg-le 4 kui ka Ametniku eetikakoodeksile, kus on nimetatud hea ametniku olulisimad väärtused: - seaduslikkus - inimesekesksus - usaldusväärsus - asjatundlikkus - erapooletus - avatus ja koostöö. Inimesekesksus tähendab, et ametnik tegutseb vastutustundlikult mõistes, et tema otsustel on mõju inimestele ja ühiskonnale ja ametnik on teenistuskohustusi täites hoolikas, kohusetundlik, viisakas ja abivalmis, ning usaldusväärsus, et ametnik on tööl ja töövälisel ajal väärikas ning hoidub avaliku teenistuse maine kahjustamisest. Ametnik võib tööalastes küsimustes avaldada isiklikku arvamust, tehes seda vastutustundlikult, argumenteeritult ja kehtestatud piiranguid arvestades. Ametniku eetikakoodeksi selgituste kohaselt viitab inimesekesksus ka ametniku kohustusele järgida hea halduse tava, mida saab käsitleda eraldiseisva väärtuskategooriana ning mille on riigikohus tuletanud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 14. Hea halduse tava ei tugine õigusaktide
formaalsele järgimisele, vaid eeldab ametnikult lisaks väärikust, abivalmidust, hoolivust ning lähtumist põhimõttest, et riik tegutseb inimeste huvides. Tööalastes küsimustes arvamuse avaldamisel tuleb eetikakoodeksi selgituste kohaselt arvestada juhtumiga seotud sõnavabadust piiravate õigusaktide, asutuse sisekorra, kommunikatsioonipõhimõtete, valdkondlike koodeksite jt arvamusvabadust piiravate reeglitega.
14.Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest (tl 5-6) nähtuvalt esitas tööinspektor Oscarrehvid OÜ-d külastades järgmisi küsimusi: - Kas tööandja palka maksab? - Kas esinduse kaamerad ei häiri? - Kellelegi jäeti kunagi palk maksmata ja tal on nüüd kohustus meid külastada. - Varsti pannakse see pood teil nagunii kinni. Kohus nõustub distsiplinaarmenetluse läbiviijaga, et pole leidnud kinnitust, et tööinspektori poolt töötajale esitatud küsimused olid inimese eraelu puudutavad, provokatiivsed ja häirisid ettevõtte töötajat. Samuti ei nähtu kohtu hinnangul vaidlustatud käskkirjast eelnevalt viidatud kohtupraktikaga kooskõlas olevat üksikjuhtumi asjaolusid, mis kinnitaksid, et ametnik rikkus ATS § 51 lg-s 4 sätestatut.
15.Seega asus distsiplinaarmenetluse läbiviija kohtu arvates õigele järeldusele, et distsiplinaarmenetluse käigus pole leidnud tõendatult kinnitust, et ametnik on rikkunud ATS § 51 lg-s 4 toodud kohustust käituda väärikalt teenistuses olles, sealhulgas hoiduda tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet, kuigi tegemist on ametniku korduva käitumisalase eksimusega.
16.Samas on vaidlustatud käskkirjas märgitud, et XXX puuduvad varasemad karistused, mis oleks diskrediteerinud teda ametnikuna või kahjustanud TI mainet. Asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määraja on vaidlustatud käskkirjas ametniku varasema teenistusalase käitumise iseloomustuses välja toonud TI-s 21.02.2013-12.03.2013 menetletud distsiplinaarasja, ei ole kohtu arvates ka kogumis koos muude asjas olevate tõenditega asjassepuutuv ja ei vajanud käskkirjas kaebaja isikut arvestavat kaalumist, sest distsiplinaarmenetlus lõpetati tookord karistust määramata. Kohtu arvates on käskkirjas kaebaja isikut arvestav kaalumist ja karistuse määramist õigustav väide, et ametnik on osalenud intsidentides, mis on põhjustanud kolleegide ja menetlusosaliste pöördumise tema vahetu juhi või peadirektori poole, paljasõnaline ja tõendamata. Seega ei selgu käskkirja põhjendustest, kas ja kuidas kaebaja iseloomustus on mõjutanud karistuse valikut.
17.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et nii distsiplinaarsüüteo tõendamatuse kui kaalumisvea tõttu on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja väited seoses distsiplinaarmenetluse nõuete, s.o enne karistuse määramist ära kuulamata jätmine, võimaliku rikkumise kohta ei mõjuta kohtu lõppjäreldust.
18.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb käesolevas asjas kantud menetluskulu, s.o kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot (tl 9) väljamõistmist, mis on kohtu arvates põhjendatud ja mille kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.