Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-16-2111/5
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 09.11.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 993

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

9.11.2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2111

Haldusasi

A.N. ́i kaebus Tallinna Vangla 19.10.2016 vaideotsusele nr 5-8/16/303-2

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus selle esitajale.

2.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.18.08.2016 esitas A.N. Tallinna Vanglale taotluse (tl 2) soovides minna septembri kuus kooli plaatija kursusele või maastiku kujundaja õppele. Taotluse kohaselt puudub A.N.il igasugune tegevus.

2.16.09.2016 kirjaga nr 5-8/16/19635-1 (tl 3) jättis Tallinna Vangla A.N.i taotluse rahuldamata ning selgitas, et A.N.ile on määratud vangistus 17.12.2015-15.06.2017, talle on koostatud individuaalne täitmiskava, mille kohaselt hariduse omandamist ei ole planeeritud. Seetõttu puudub hariduse omandamise vajadus ning see ei ole ka A.N.i põhjusrisk. Tallinna Vangla juhib taotleja tähelepanu asjaolule, et tal on täitmiskavas planeeritud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimine ning alates 14.09.2016 on taotleja ka programmi läbimisega alustanud. Seetõttu ei saa väita, et taotlejal puudub igasugune tegevus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

8.Kaebaja nõuab vangla kohustamist tagada talle nõutud kutseharidus (koolis käimine soovitud erialadel). Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 34 lg-le 1 on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama §-i lg 3 kohaselt kindlustab vanglateenistus üldhariduse ja kutsehariduse omandamiseks ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse läbiviimiseks vajalike üldotstarbeliste ruumide ning õppeklasside ja -töökodade olemasolu, samuti tööpraktika võimaluse vanglas õpetatavatel erialadel. VangS § 34 lg 6 kohaselt vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Vastavalt VangS § 36 lg-le 1 võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava kutsehariduse ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest. VangS § 16 lg 1 p 4 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse muuhulgas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Sama §-i lg 2 kohaselt arutatakse kinnipeetava individuaalset täitmiskava kinnipeetavaga. Arvestades kaebaja karistuse kestust 17.12.2015-15.06.2017 on kaebajale koostatud vangla poolt ja 23.03.2016 kinnitatud individuaalne täitmiskava (ITK; tl 11-12), milles aga hariduse omandamist ette ei ole nähtud. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-31-12 märkinud järgmist: „Õigus haridusele on sätestatud põhiseaduse § 37 esimeses lauses ning VangS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus. VangS § 34 lg-st 6 tuleneb aga vanglale kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele.“. Sarnaselt viidatud kohtuasjale on kinnipeetaval võimalus omandada ka kutseharidust ning vanglal lasub VangS 34 lg 6 ja § 36 lg 1 alusel kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Riigikohus on samas kohtuasjas märkinud, et kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. ITK muutmisel lasub vanglal seega kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Kolleegium peab seetõttu asjakohaseks ITK vaidlustamist üldkeskhariduse omandamise osas. Samuti on Riigikohus märkinud, et täitmiskava kinnitades seob vangla end selles kirjeldatud täideviimisprogrammiga. Seega on kohtupraktikas aktsepteeritud ITK vaidlustamist hariduse omandamisega seonduvalt. Seetõttu pidanuks kaebaja puutuvalt tema hariduse omandamisega vaidlustama tema suhtes kinnitatud ITK-d, mida kaebaja aga teinud ei ole. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda vaid tema täitmiskavas tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009, § 16 komm. 5.1).