Politsei- ja Piirivalveameti taotlused XX’i ja XX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotlejad – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Jaanika Karp Isikud, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – XX ja XX Juures oli tõlk Abdellah Boubadaz
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlused.
2.Anda luba paigutada XX ja XX kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2. jaanuarini 2017.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtule saabus 1. novembril 2016 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlused XX’i ja XX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel.
1.1.PPA ametnike poolt on kindlaks tehtud, et 31. oktoobril 2016 kell 05:00–09:58 ületasid Põlva maakonnas Värska vallas Voropi külas Venemaa Föderatsiooni piiritähise nr 353-300 meetrit juures Sudaani Vabariigi kodanikud XX (sünd 12. aprill 1997 Sudaanis) ja XX (sünd 15. märts 1990 Sudaanis) grupis koos XX’iga ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.
1.2.Isikute näol on tegemist välismaalastega, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid, samuti puudusid välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks ning isikud olid saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult.
1.3.Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1, 2, 3; § 19 lg 1 alusel peeti isikud 31. oktoobril 2016 kell 10.00 kuni 48-tunniks kinni ning isikud võeti ebaseaduslikult viibivate isikutena arvele (nr 1036614667, 1036613905).
1.4.Isikud avaldasid 1. novembril 2016 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 1-7 alusel, millega peeti isikud kuni 48-tunniks kinni. Samal päeval esitasid isikud varjupaiga- ja elamisloa taotlused, mis võeti vastu ja registreeriti nr 7001610339, 7001610341. Nimetatud taotluste suhtes ei ole PPA otsust teinud.
1.5.Isikud selgitasid, et Sudaanist lahkumise põhjuseks oli asjaolu, et seal on sõjaolukord. XX selgitas, et Euroopasse tuleku eesmärk oli turvalisuse leidmine ja õpingute jätkamine, samuti majandusliku olukorra parandamine. Isik väitis, et võib elada ükskõik millises Euroopa riigis. 26. jaanuaril 2016 reisis isik Sudaanist edasi Vene Föderatsiooni. Reisi marsruut oli KhaourtumiQuatar-Moskva. Veebruaris 2016 alustas isik õpinguid ülikoolis „Volga Technology“. Vene keele õppimise eesmärk ülikoolis oli asjaolu, et liikuda tulevikus edasi Euroopa riikidesse. Oktoobris 2016 lahkus ta Yoskar Olast bussiga Moskvasse, kus ta hakkas otsima võimalusi Euroopasse lahkumiseks, kus on parem haridus ja parem majanduslik seisund. Nad sõitsid Pihkvasse ning edasi kõndides tuli jõgi, mis ületati ujudes. Edasi liiguti metsas edasi ja kohtuti ühe mehega, kes tegi sudaanlastele lõkke. Isik väitis, et kõigil sudaanlastel oli sihtkohaks Eesti, sest see riik asus piiri lähedal ja sinna oli lihtne pääseda. XX’i sõnul saabus ta Venemaale 5. septembril 2016. Kõigepealt saabus isik Moskvasse ja seejärel suundus Rjazani linna, kus ta viibis keskmiselt ühe kuu. Isik seletas, et tahtis õppida, kuid tegelikult ülikooli ei astunud. Eestisse minek oli ainuke võimalus, sest polnud piisavalt raha, et mõnda teise riiki liikuda. Isik väitis, et tal on üks sõber, kes elab Saksamaal. Kuid sinna praegu minna ei saa, sest see on liiga kaugel ja ei tunne teed kuidas sinna minna. Isikud väitsid, et pass ja telefon kadusid ära jõge ületades.
1.6.PPA on seisukohal, et käesoleval ajal esineb vältimatu vajadus XX’i ja XX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna isikute suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud asjaolud.
1.7.Isikutel puuduvad reisidokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just nende isikutega ja nad on Sudaani kodanikud. Isikud tuvastati nende endi sõnade järgi. Puuduvad ametlikud andmed isikute isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Seoses dokumentide puudumisega raskendab see oluliselt isiku ja tema kodakondsuse tuvastamist. Samas ei ole välistatud, et isik võib esineda kellegi teise nimega või kasutab kellegi teise identiteeti. Isik on tuvastatud alles seejärel, kui ametliku päringu tulemusel Sudaani saatkonda dokumenteeritakse isiku andmed, ära on langenud kahtlus isiku samasuses ja edaspidise varjupaigamenetluse käigus isiku poolt antud ütlused ühtivad dokumenteeritud isiku andmetega.
1.8.PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. Isikud saabusid Eestisse õigusvastaselt. Lähtudes ajalisest faktorist ei ole olnud võimalik kontrollida isikutega seonduvaid andmeid. Leebem meede võib juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist.
1.9.Põgenemisohu hindamisel lähtub PPA asjaolust, et isikute soov oli liikuda ükskõik millisesse Euroopa liidu riiki, peaasi, et see asuks Venemaale lähedal ja sinna oleks lihtne pääseda. Selline tegevus seab kahtluse alla isiku soovi paluda varjupaika Eesti Vabariigis. Isikud on menetluse käigus andnud ütlusi, mis ei ühti reisikaaslaste ütlustega. PPA-l esineb põhjendatud kahtlus, et kõik sudaanlased vabanesid oma dokumentidest tahtlikult.
1.10.Ei ole välistatud, et vabaduses viibides on isikud motiveeritud suunduma mõnda teise Euroopa Liidu riiki. Eesti valiti eelkõige just sellepärast, sest see asus piirile lähedal ja sinna oli lihtne ja kõige odavam pääseda. XX tunnistas, et tegelikult viibib tema sõber praegu Saksamaal varjupaigataotlejana, kuid otse Venemaalt sinna minna ei saaks ja teekond oleks tundmatu ning
kallis. Veel mainis X, et esialgu oli kõigi sudaanlase plaan tulla Eestisse ja alles seejärel vaadatakse, mis edasi saab.
1.11.Riigipiiri ebaseaduslik ületamine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks ning võib samuti olla motiveeritud põgenema. Vaja on välja selgitada isikute Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Kõik eelpool nimetatud faktid seavad kahtluse alla isiku valmisoleku teha ametnikega koostööd ja PPA ei ole veendunud, et kõik esitatud andmed on tõesed. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks on vajadus välja selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud tagades isiku küsitlemise võimalus ning menetluse ajaks isiku kättesaadavus. Isiku käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule.
1.12.Isikud on oma seletustes väitnud, et Eestisse saabumise tegelikuks eesmärgiks oli oma majandusliku olukorra parandamine. PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isikud küsisid varjupaika Eestis ainult selleks, et see on Venemaale lähedal ja siit on väga lihtne edasi pääseda mõnda teise Euroopa Liidu riiki läbimata vahepealset dokumentide kontrolli. Isik on korduvalt kinnitanud, et Eesti on palju parem riik kui Venemaa. Samas ei toonud isikud välja ühtegi põhjust, miks Venemaa ei ole nende jaoks turvaline riik. Isik, kelle elu on ohus, palub varjupaika esimese turvalises riigis. Antud faktist saab järeldada, et varjupaiga taotlemise põhjused just Eesti Vabariigis on majanduslikku laadi elu. Kõikidel Sudaani kodanikel nende enda väitel oli Vene viisa Venemaal ülikoolis õppimiseks, kuid õppimisest Venemaal ei oldud huvitatud ja õppimist kasutati vaid selleks, et illegaalselt Euroopasse pääseda ja siin oma elujärge parandada.
1.13.PPA leiab, et isikute kinnipidamine on vältimatult vajalik nende varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isikute kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
2.Isikud selgitasid 2. novembril 2016 kohtuistungil, et nad lahkusid Venemaalt põhjusel, et esines oht, et nad saadetakse tagasi Sudaani, kus on ohtlik, sest seal valitseb sõjaolukord. Venemaal ei taotlenud isikud varjupaika, sest nad ei osanud vene keelt. Isikud rõhutasid, et nad ei jäänud passidest tahtlikult ilma, nagu väidab PPA. Vastuseks kohtu selgitusele, et PPA sõnul esineb alus isikute kinnipidamiseks, vastasid isikud, et neil ei ole selle vastu midagi. Isikute sõnul oli õppimaminek Venemaale üksnes ettekääne Sudaanist pääsemiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus selgitab, et lahendab PPA taotlused XX’i ja XX’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks ühe määrusega, kuna isikud peeti kinni ühes grupis ning nende Eestisse saabumise asjaolud ning käesolevas menetluses tähtsust omavad muud asjaolud on väga sarnased. Määrus kehtib sellegipoolest kummagi isiku suhtes eraldi ning selle vaidlustamine teda puudutavas osas on samuti võimalik mõlemal eraldi.
4.Kohus leiab, et PPA taotlused XX’i ja XX’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlused tuleb rahuldada.
5.Vaidlust ei ole selles, et isikud on saabunud Eestisse ebaseaduslikult, neil puuduvad isikut tõendavad dokumendid, Eestis viibimisalus ning et nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad elama neile mõeldud majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1). Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus,
võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 361 lg 1 ja § 362 lg 2).
6.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1). Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2, 4. VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1), isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2) ja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4). VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
7.Arvestades PPA taotlustes toodud asjaolusid, leiab kohus, et XX’i ja XX’i kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on isikute kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, samuti esineb põgenemise oht.
8.Kuivõrd isikutel puudusid reisidokumendid, esineb vajadus tuvastada isikud, kontrollida nende isikusamasusi ja välja selgitada nende kodakondsus. PPA on tuvastanud, et isikute ütlused ei ühtinud reisikaaslaste ütlustega ning vajalik on välja selgitada isikute Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda varjupaigataotlusi. Selleks tuleb tagada isikute küsitlemise võimalus ning menetluse ajaks isikute kättesaadavus. Samuti esineb kohtu hinnangul põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. VKRS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VKRS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et ei ole välistatud, et vabaduses viibides on isikud motiveeritud suunduma koos kinnipeetud kaaslastega mõnda teise Euroopa Liidu riiki. Eesti valiti eelkõige just sellepärast, et see asus piirile lähedal ja sinna oli lihtne ja kõige odavam pääseda.
9.Ühtlasi peab kohus tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on antud juhul esitatud ka lahkumiskohustuse edasilükkamise või väljasaatmise vältimise eesmärgil. Et isikud põhjendasid kodumaalt lahkumist asjaoluga, et seal on ohtlik, ning isikud on kinnitanud, et Eesti on palju parem riik kui Venemaa, samas toomata välja ühtegi põhjust, miks Venemaa ei ole tema jaoks turvaline riik, on kohus seisukohal, et rahvusvahelise kaitse saamine Eestis ei ole isikute tegelik eesmärk. Kohus nõustub PPA-ga ning leiab, et on põhjendatud kahtlus, et isikud küsisid varjupaika Eestis ainult selleks, et see on Venemaale lähedal ja siit on väga lihtne edasi pääseda mõnda teise Euroopa Liidu riiki läbimata vahepealset dokumentide kontrolli. Isik, kelle elu on ohus, palub varjupaika esimese turvalises riigis. Seega võib kohtu hinnangul isiku kinnipidamise aluseks olla muuhulgas VKRS § 361 lg 2 p 5, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
10.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine. VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5 ja p-s 7 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades, et isikud ületasid Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ning on rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud tõenäoliselt lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kuna isikud on Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ületanud ning nad on avaldanud rahvusvahelise kaitse soovi alles pärast seda, kui nad võeti ebaseaduslikult viibivate isikutena arvele, milles selgitati isikutele nende olukorda ja et nende suhtes rakendatakse lahkumiskohustust, võib pidada tõenäoliseks, et isikud püüavad väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda. Isikud on küll esitanud taotluse elamisloa saamiseks, mis viitaks nende soovile siduda enda edaspidist elu Eestiga, kuid kohtu hinnangul ei viita eeltoodu siiski sellisele tugevale sidemele, mis kõrvaldaks kahtluse põgenemisohust. Kohus leiab, et VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamiseks on piisav põhjendatud kahtluse olemasolu selles, et isikud võivad põgeneda. Tegemist on prognoosotsustusega, mis peab aitama tagada, et isik oleks edaspidises menetluses kättesaadav.
11.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et praegusel juhul esineb VSS § 68 p-s 8 sätestatud olukord, leiab kohus, et leebemate järelevalvemeetmete tõhus kohaldamine ei ole võimalik ning nõustub taotlejaga, et XX’i ja XX’i PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu selleks, et nad oleksid kättesaadavad edasiseks menetluseks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud.
12.Eeltoodud põhjendustel annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotlejate XX’i ja XX’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2. jaanuarini 2017. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.