Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 01.11.2016, Tartu 3-15-863 Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seotud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla 20.02.2015. a käskkirja nr 6-1/206 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsus Roman Gorodivski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Roman Gorodivski Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Roman Gorodivski apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsus muutmata.
2.Jätta Roman Gorodivski menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 01.12.2016.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 19.02.2015. a otsusega nr 6-8/21 kinnipeetava Roman Gorodivski suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid 19.02.2015 kuni 20.02.2015 kell 16.00. Otsuse kohaselt kohaldati R. Gorodivski suhtes vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; kehakultuuriga tegelemise keelamist; eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist – kinnipeetava viibimisel väljaspool elukambrit (v.a vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse.
2.20.02.2015. a käskkirjaga nr 6-1/206 jätkas Tartu Vangla R. Gorodivski suhtes täiendavate julgeolekuabunõude kohaldamist pärast 20.02.2015 kella 16.00. ja lisati eelnevalt kohaldatud
julgeolekuabinõuedle ka ohjeldusmeetmena jalaraudade kasutamine kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit (v.a VangS § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ning isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamine. 25.02.2015. a käskkirjaga nr 6-1/215 parandas valvur P.J. üksuse juhi ülesannetes 20.02.2015. a käskkirja nr 6-1/206 selles esinenud ilmse ebatäpsuse, sest käskkirja resolutsioonist oli välja jäänud VangS § 69 lg 2 p 2.
3.R. Gorodivski esitas 20.02.2015 käskkirja peale vaide, mis jäeti 27.03.2015. a vaideotsusega nr 1-11/64-2 rahuldamata.
4.R. Gorodivski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seotud Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei toimunud tema poolt väidetavat valvurite ründamist, mistõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati. Kui kaebaja keeldus enda ümberpaigutamiseks asju kokku panemast, siis on arusaamatu, miks ta käis valvuri käest selleks kotti küsimas ning tõi külmikust mahla ära. 19.02.2015 kella 19.10 ajal paigutati kaebaja kinnisesse kambrisse ilma isiklike asjadeta ja paljajalu. Samas puudus 19.02.2015. a otsuses nr 6-8/21 isiklike asjade ja riiete keeld. 20.02.2015 kella 16.30 paiku toodi kaebajale paberist riided ja viidi käeraudade, jalaraudade ja võrkkotiga peas teise osakonda. Kaebaja komistas tee peal, mispeale E.T. lõi talle pähe ja ta suruti vastu seina ning hiljem põrandale. Kambris sikutati kaebajat käe- ja jalaraudadest ning tehti paberriided katki. 20.02.2015 õhtusel ja 21.02.2015 hommikusel loendusel seisis kaebaja aluspükstes. Kaebajale ei antud 20.02.2015 voodilina. 20.02.2015. a käskkirjas nr 6-1/206 puudus punkt, mis keelas kasutada isiklikke asju, kuid isiklikke asju kaebajale ei antud. Ka jalutuskäikudest tuli kaebajal keelduda, kuna paberriietes oli külm. Ohjeldusmeetmete rutiinne kohaldamine ei ole õiguspärane. Jalaraudu ei tohi kohaldada igapäevaselt vanglasisesel saatmisel. Kaebaja paigutati lukustatud kambrisse ilma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta tehtud otsust talle tutvustamata. Tartu Vangla toimis õigusvastaselt kaebaja lukustatud kambrisse paigutamisel, 19.02.2015 kaebaja suhtes vägivalla kasutamisel, vigastuste fikseerimisest keeldumisel, ilma otsust tutvustamata lukustatud kambrisse paigutamisel, 19.02.2015 – 21.02.2015 isiklikest asjadest (sh hügieenitarvetest) ilmajätmisel, riietuse äravõtmisel ja paberriiete andmisel, 20.02.2015 füüsilise jõu kasutamisel koridoris ning käe- ja jalaraudade äravõtmisel kambris, kaebaja sundimisel endale ise võrkkott pähe panna, 20.02.2015 jalutuskäigust ilmajätmisel ning magamistarvetest ilmajätmisel.
HALDUSKOHTU LAHEND
5.Tartu Halduskohus rahuldas 29.10.2015. a otsusega R. Gorodivski kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), tuvastas R. Gorodivskile 20.02.2015 sinise vormi väljastamise, 20.02.2015 ja 21.02.2015 vormipükste mittevõimaldamise, 19.02.2015-21.02.2015 jalanõude mittevõimaldamise, 20.02.2015 jalutuskäigu mittevõimaldamise, kaebaja voodipesust ilmajätmise ning 19.02.2015 hügieenitarveteta jätmise õigusvastasuse. Kohtuotsuse kohaselt on valvurite A.R. , V.M. , K.K. ja E.T. 19.02.2015. a ettekannetega nr 982, 983, 984 ning 998 tõendatud, et kaebaja oli agressiivne; solvas vanglaametnikke; ei allunud korraldustele panna asjad kokku, et minna teise kambrisse; ei allunud korduvalt korraldusele lõpetada ropendamine ning karjumine; keeldus asjade kokkupanemisest ja üritas E.T. pastakaga torgata ja peale seda ei allunud korraldusele mitte segada käeraudade panemist. Kaebajale antud korraldused ei vastanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tingimustele ja seetõttu oli kaebaja kohustatud vanglaametnike korraldusi täitma. Tunnistajate A.R. (tl 154), E.T. (tl 155), K.K. (tl 156), P.J. (tl 157), J.R. (tl 158), V.M. (tl 163) ja A.T. (tl 208) ütlustest nähtub, et kaebaja oli 19.02.2015 – 20.02.2015 agressiivselt meelestatud, ei allunud vanglaametnike korduvatele seaduslikele korraldustele, ähvardas ja solvas neid, ründas pastakaga ja kaebaja suhtes tuli kasutada teleskoopnuia, käe- ja jalaraudasid ning füüsilist jõudu ja lukustatud kambrit. Kõik tunnistajad on väga põhjalikult ja
usaldusväärselt kirjeldanud kaebaja käitumist ja kohtul ei ole kahtlust nende ütluste õigsuses kahelda. Tunnistaja ütlused kinnitavad asjas igakülgselt vastustaja seisukohti, mistõttu kohus nendele iga punkti juures eraldi ei viita. Kaebaja annab juhtunu kohta vastuolulisi ütlusi ega tunnista enda süüd. Kaebaja kaitseb ennast ja püüab end õigustada. Niisuguses olukorras olid täidetud VangS § 69 lg 1 kohaldamise nõuded. Vangla on asutus, mille julgeoleku tagamiseks on vältimatult vajalik reageerida väljakutsuvale allumatusele ning vägivallale. Seetõttu on kohaldatud julgeolekumeetmed proportsionaalsed. Seega on 19.02.2015. a otsus nr 6-8/21 ning 20.02.2015. a käskkiri nr 6-1/206 õiguspärased. Kuna tuvastatud on, et kaebaja ründas vanglaametnikke, oli VangS § 71 lg 1 kohaselt õigustatud ka tema suhtes teleskoopnuia kasutamine. Vastustaja nõustus kaebaja väitega, et nii 19.02.2015. a otsuses kui ka 20.02.2015. a otsuses ei olnud viidet VangS § 69 lg 2 p-le 2. Pädev vanglaametnik parandas 25.02.2015. a käskkirjaga nr 6-1/206 esinenud ilmse ebatäpsuse ja vastustaja leiab, et see ei muuda vaidlusalust käskkirja õigusvastaseks. Nõustuda saab vastustaja seisukohaga, sest käskkirja põhjendavas osas on välja toodud, et isiklike esemete kasutamise keelu seadmine on vaja selleks, et kinnipeetav ei saaks erinevate esemetega rünnata ametnikke. Samuti on vaidlustatava käskkirja resolutsioonis märgitud isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist ja toodud nimekiri isiklikest riietest ja esemetest, mis on kinnipeetavale kambrisse keelatud ja lubatud. Vaidlustatav haldusakt ei kaotanud õiguspärasust kaebaja nimetatud põhjusel ja ei kuulu tühistamisele. Vastustaja tunnistas, et kaebajale anti 20.02.2015 pruuni tavalise vormi asemele sinine õhuke ja kergesti purunev vangla riietus, mis tavapäraselt antakse suitsiidsetele kinnipeetavatele ja see ei pidanud olema vormistatud käskkirjaga. Nõustuda saab vastustajaga, et sinise vormi näol ei ole tegemist täiendava julgeolekuabinõuga. Samas ei tähenda see, et niisuguse, tavapärasest eristuva, õhema ning kergesti puruneva vormi andmine oleks õigustatud ilma põhjendusteta. R. Gorodivski ei olnud suitsiidne ning seega oli kaebaja tavapärase vormi asendamine õigusvastane. Kuna vastustaja ei vaidle, et kaebajale vangla vormipükste mittevõimaldamine 20.02.2015 – 21.02.2015 oli õigusvastane, ei ole vaja analüüsida sellekohaseid tõendeid ja tuvastamist leiab vormipükste mittevõimaldamise õigusvastasus. Vastustaja kinnitas, et kaebaja pidi 19.02.2015 – 21.02.2015 käima kambris ilma jalanõudeta. Selles osas toimis vastustaja õigusvastaselt, sest 20.02.2015. a käskkirja nr 6-1/206 kohaselt olid talle lubatud jalanõud ilma paelteta. Vastustaja tunnistas, et kaebaja oli eraldatud lukustatud kambris sokkides ja susside kambrisse mittelubamine oli õigusvastane toiming. Seega oli kaebajale jalanõude kasutamise mittevõimaldamine õigusvastane. Tuvastamist leidis, et kaebajal ei olnud 20.02.2015 – 21.02.2015 vangla vormipükse ja 19.02.2015 – 21.02.2015 jalanõusid ning seetõttu ei saanud ta enda sõnul 20.02.2015 jalutada. Seda ei ole ka Tartu Vangla ümber lükanud. Kuna tegemist on VangS § 55 lg-s 2 sätestatud õigusega, mis tuleb kinnipeetavale tagada, oli jalutuskäikude mittevõimaldamine õigusvastane. Tuvastatud on, et kaebajale anti 20.02.2015 ilma katteta madrats ja see oli tingitud vanglaametnike ekslikust järeldusest, et sinise vormi tõttu tuleb anda ka katteta madrats. Kaebaja väidab, et talle ei antud voodipesu ja tal oli ainult tekk ja katkine padi. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale voodipesu ning puudus seaduslik alus sellest üldisest kohustusest irduda, oli kaebaja voodipesuta jätmine õigusvastane. Vastustaja teatas, et kaebajal puudusid 19.02.2015 hügieenitarbed, kuid need väljastati talle 20.02.2015. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei nõudnud vanglaametnikelt hügieenitarbeid ja kuna ta ei pannud ise enda asju kokku, siis on ta ise ka süüdi, et tal lukustatud kambris hügieenitarbeid ei olnud. VangS § 50 lg 1 kohustab kinnipeetavat hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ja vanglaametnikel oli teada, et kaebaja asjad jäid eelmisesse kambrisse. Seega oli vanglaametnikel võimalus hügieenitarbed kaebajale anda ning kaebaja jätmine 19.02.2015 ilma hügieenitarveteta on õigusvastane. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ta paigutati õigusvastaselt eraldatud lukustatud kambrisse ilma, et talle oleks tutvustatud sellekohast otsust. Tuvastatud on, et kaebaja keeldus otsusega
tutvumise kohta allkirja andmast. Kaebajale anti üle ka 20.02.2015. a käskkirja nr 6-1/206 koopia, kuid ta keeldus seda allkirjastamast. Kaebaja ei avaldanud soovi saada lugemiseks prille ja kirjutusvahendit, mistõttu on selles osas kaebaja õiguste rikkumine tõendamata. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et korraldus endale sülitamisvastane kott ise pähe panna on õigusvastane. 20.02.2015 hommikusel loendusel kaebaja sülitas vanglaametniku peale ja selleks, et vältida analoogseid intsidente, anti korraldus kaebaja suhtes kasutada võrgust kotti, mida kaebaja peab endale ise pähe panema enne kui vanglaametnikud sisenevad tema kambrisse. Võrgust koti näol ei ole tegemist täiendava julgeolekuabinõuga ning seega ei pea see olema märgitud käskkirjas. Tegemist ei ole ebamõistliku ja inimväärikust alandava piiranguga ning piirang ei moonutanud seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 20.02.2015 kella 16.40 ajal kaebaja sooritas ümberpaigutamise käigus peaga löögi vanemvalvuri suunas, mis tabas ametniku käes olnud kilpi ja kaebaja sai vigastada. Valvurid surusid kaebaja füüsilist jõuda kasutades pikali maha, ning viisid ta kambrisse nr 1029, kus eemaldati käe- ja jalarauad läbi trelluste. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja suhtes kasutati liigset füüsilist jõudu, füüsilise jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamine on tingitud kaebaja enda käitumisest. Seega ei leidnud tuvastamist, et vastustaja tegutses õigusvastaselt. Otsuse tegemisel lähtus kohus ka kaebaja sellekohastest selgitustest. Valvurite ettekannetega on tõendatud, et kaebaja kasutas vägivalda ja seega on täidetud VangS § 69 lg 1 kohaldamise eeldused. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.R. Gorodivski esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsuse peale ja palus tema kaebus täies ulatuses rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus materiaal- ja menetlusõiguse norme ebaõigesti ja apellatsioonimenetluses tuleks arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Halduskohus ei analüüsinud ega võtnud arvesse kaebaja esitatud argumente ja tõendeid. Kuigi halduskohus märkis, et valvurite ettekannetega on tõendatud, et kaebaja oli agressiivne ja solvas vanglaametnikke, ei esitanud vangla kohtule kaebaja taotletud videosalvestust 19.02.2015 kell 18.00-19.00 toimunu kohta. 19.02.2015 kella 18.05 ja 18.40 paiku toimunud intsidendi kohta selgub video läbivaatamise protokollist, et valvurid ei tulnud kaebaja juurde korralduse andmiseks lõpetada karjumine ja ropendamine. Kaebaja käitumine ei olnud selline nagu ettekandes nr 982 on kirjeldatud. Seda intsidenti nägi üheksa kinnipeetavat aga vaid kolm kuulati menetleja poolt üle. V.S. ütlusi ei saa arvestada, kuna ta ei ole ülekuulamise protokolli allkirjastanud. Halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlust kohtus tunnistajana V.S. üle kuulata, rikkudes kaebaja õigust kaitsta oma õigusi kohtus. Ettekande nr 983 ja 19.02.2015 kell 18.34-18.44 videosalvestuse kohta selgitab kaebaja, et ta saatis välja kirja ja seejärel küsis V.M. lt kotti oma asjade pakkimiseks. Üle ei kuulatud kaebaja taotletud tunnistajaid R.A. ja A.K. . N.L. ülekuulamise protokolli ei saa arvestada, kuna ta ei ole seda allkirjastanud ja ta ei jäänud videole. Ettekandega nr 998 seoses ei saa kaebaja tõestada, et ta solvas valvur K.K. t. Usutav ei ole, et K.K. enne mäletas hästi intsidenti ja kohtus enam ei mäletanud ning ütles, et jääb ettekande juurde. Kui tunnistajate ütlusi ja ettekandeid võrrelda, siis selgub, et kaebajale anti ainult 5-6 minutit aega asju pakkida. Kaebajal oli palju asju ja seega ei antud kaebajale piisavalt aega asjade pakkimiseks. Tõele ei vasta asjaolu, et kaebaja ei pannud asju kokku ning selle kinnituseks tahtis kaebaja tunnistajatena oma kambrikaaslaste ülekuulamist. Tõendamata on ka asjaolu, et kaebaja ründas valvureid pastapliiatsiga. Asjaolud teleskoopnuiaga kaebaja löömise kohta on
vastuolulised. Tõele ei vasta halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei taotlenud lugemiseks prille ja kirjutusvahendit. Kaebajale ei tutvustatud 19.02.2015. a otsust nr 6-8/21 ja 20.02.2015. a käskkirja nr 6-1/206 ning korrapidaja viskas otsuse läbi ukseluugi kambri põrandale. Kaebaja küsis 20.02.2015 P.J. prille ja kirjutusvahendeid. A.T. on kinnitanud, et kaebaja sai kõik asjad alles 21.02.2015. Kaebaja suhtes 19.02.2015 õhtusel loendusel ja 20.02.2015 hommikusel loendusel käeraudade kasutamine oli õigusvastane, kuna enne neid loendusi ei olnud kaebajale tutvustatud vastavat otsust. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et võrkkoti pähe panemine oli õiguspärane. Valvur E.T. ettekanne sülitamise kohta on paljasõnaline, kuna sülitamist ei ole toimunud. Igapäevaselt võrkkoti kasutamine kui kaebaja tuleb kambrist välja, peab olema põhjendatud. Kaebajale ei selgitatud, miks kasutatakse tema puhul võrkkotti, mistõttu on vastav vangla tegevus õigusvastane. Halduskohus ei analüüsinud toimiku materjale koos videosalvestistega kaebaja pealöögi kohta vastu valvuri kilpi. Videolt on näha, et kaebajal olid nii käe- kui ka jalarauad ja ta kõndis rahulikult, kuid astus valesti ja E.T. kohe lõi kilbiga kaebajale vastu pead. Halduskohus ei ole kohtule esitatud videosalvestist kambrist nr 1029 vaadanud, kuna selle kohta ei ole otsuses midagi öeldud. Videolt on näha, et kaebaja oli rahulik ja puudus vajadus läbi trellukse käe- ja jalaraudade eemaldamiseks. Vastav vastustaja tegevus oli õigusvastane. Kaebaja pidi loobuma 23.02.2015-24.02.2015 jalutuskäigule minemisest, sest väljas oli siniste vormipükstega külm.
7.Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastuse kohaselt nõustub vastustaja halduskohtu järeldustega, et nii ettekannetega nr 982, 983, 984 ja 998 kui ka tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebaja käitumine oli 19.02.2015 agressiivne, ta kasutas ebatsensuurseid sõnu, ründas ametnikke ning ei allunud temale antud korraldustele. V.M. ja K.K. istungil öeldu ei lähe vastuollu nende ettekannetes nr 983 ja nr 998 kirjutatuga. Ilmselge, et vanglaametnikud ei pruugi seitse kuud pärast intsidendi toimumist kõike detailselt mäletada. See, mitu minutit oli kaebajal aega oma asju kokku pakkida, ei oma kaebuse esemest lähtuvalt asja lahendamisel tähtsust. Kohtule edastatud videosalvestis on tehtud kambrivälise ehk koridori kaameraga, kust ei nähtu, millist ründerelva kaebaja kasutas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid ei kohaldatud kaebaja suhtes mitte seetõttu, et ta oleks A.R. le tekitanud kehavigastusi, vaid seetõttu, et kaebaja sooritas ametnike vastu ründe, kasutades selleks pastapliiatsit. Asjaolu, et kaebajale tutvustas 19.02.2015. a otsust nr 6-8/21 vanemvalvur A. Skutšas esimesel võimalusel 20.02.2015 hommikul, ei muuda vangla tegevust õigusvastaseks. Võrgust koti näol ei ole tegemist täiendava julgeolekuabinõuga. Sülitamisvastase koti kasutamise tingis 20.02.2015 hommikusel loendusel aset leidnud intsident, kus kaebaja sülitas ametniku suunas. Kaebaja ei avaldanud vanglaametnikele soovi saada lugemiseks prille ja kirjutusvahendeid. Puudub alus kahelda vanglaametnik P.J. sellekohastes ütlustes. Tartu Vangla kartseriosakonnas on eraldi ruum, kust kinnipeetavad saavad endale jalutamiseks võtta soojad riided. Kambri nr 1029 näol, kus kaebaja 23.02.2015 ja 24.02.2015 viibis, on tegemist kartserikambriga ning kartserivorm on valget värvi. Vanglal ei õnnestunud tagantjärele kontrollida, kas kaebajal oli võimalik saada jalutamiseks pruune pükse. Samas ei saa nõustuda, et valgete pükste kandmine oleks kuidagi välistanud jalutuskäigule minemise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et R. Gorodivski apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei
ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
9.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigustatud või mitte. Halduskohus on otsuse p-des 20-24 põhjalikult käsitlenud asjas kogutud tõendeid ja leidnud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub taoliste põhjendustega. Käesolevas asjas üle kuulatud tunnistajate ja nende ettekannetega on tõendatud, et 19.0220.02.2015 oli kaebaja agressiivselt meelestatud, ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele, ähvardas ja solvas neid ja ründas pastakaga. Seega oli õigustatud kaebaja suhtes teleskoopnuia, käe- ja jalaraudade kasutamine ning tema lukustatud kambrisse paigutamine. Selline kaebaja käitumine võis tõepoolest kujutada ohtu teiste isikute tervisele ja elule ning vangla üldisele julgeolekule ning VangS § 69 lg-s 1 sätestatud abinõude kohaldamine oli seega õigustatud. Samuti ei oma mingit tähtsust asjaolu, et mõned tunnistajad kohtuistungil ei suutnud enam mäletada toimunu asjaolusid. Tegemist oli küllalt pika ajavahemikuga toimunu ja kohtuistungi vahel ja seega võisid tunnistajad toimunut mitte enam nii täpselt mäletada. Samas on tunnistajad kinnitanud, et kõik toimus nii nagu nad kirjutasid oma ettekannetes. Kaebaja on halduskohtule ette heitnud ka seda, et ei kuulatud üle kõiki tema taotletud tunnistajaid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et üle kuulati need tunnistajad, kes osalesid vahetult toimunus ja seega puudus vajadus täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks. Seoses V.S. ütluste mittearvestamisega, kuna need olid allkirjastamata, märgib ringkonnakohus, et neid ei ole halduskohus arvestanud oma otsuse langetamisel.
10.Kaebaja on ka apellatsioonkaebuses leidnud, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et ta oleks valvureid rünnanud pastapliiatsiga. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuna videokaamera, mille salvestist oli võimalik vaadelda asus kaebaja kambrist kaugel, siis ei ole sellega võimalik tuvastada, millega kaebaja valvureid ründas. Ka siinkohal puudub ringkonnakohtul alus kahelda vanglaametniku ütluste õigsuses. Pealegi ei ole kaebajat süüdistatud kehavigastuste tekitamises, vaid ainult ründes. Samuti on kaebaja leidnud, et teleskoopnuia kasutamise asjaolud on vastuolulised. E.T. on kinnitanud, et ta kasutas kaebaja suhtes teleskoopnuia, mida on kinnitanud A.R. ka kohtuistungil. Valvuritel puudub igasugune alus anda valeütlusi toimunu kohta, kuna see võiks kaasa tuua nende enda vastutuse. Samuti on see fakt fikseeritud 19.02.2015 koostatud füüsili jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja tervisliku seisundi kontrollimise protokollis (tl 140).
11.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja on käitunud temaga õigusvastaselt, kuna talle ei antud prille ja kirjutusvahendit. Vastustaja kinnitas, et kaebaja ei ole sellist taotlust esitanud. Valvur P.J. selgitas, et kui ta küsis kaebajalt, kas viimane soovib midagi kirjutada, siis vastas kaebaja talle et ta esitab vastuväited hiljem. Ka kaebaja on seda kinnitanud. Seega on halduskohus õigustatult leidnud, et pole tõendamist leidnud prillide ja kirjutusvahendi küsimine.
12.Kaebaja väidab, et talle ei ole tutvustatud vaidlusaluseid käskkirju. Ringkonnakohus taolise väitega ei nõustu. Nagu nähtub toimiku materjalidest, keeldus kaebaja allkirja kirjutamast käskkirjade kättesaamise kohta, kui need on talle kambrisse antud (tl 75-77). Kuna 19.02.2015 käskkiri allkirjastati digitaalselt kell 21.45, siis tutvustati seda kaebajale esimesel võimalusel, so järgmise päeva hommikul.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vanglaametnike korraldus kaebajale sülitamisvastane kott pähe panna ei ole õigusvastane. E.T. on oma ettekandes nr 1002 selgitanud, et 20.02.2015 hommikul kaebaja sülitas tema suunas, tabades tema ees olevat kilpi
(tl 143). Et selliste asjade kordumist takistada, olid vastustaja ametnikud õigustatud nõudma kaebajalt sellise koti pähepanemist. Kohu leidis, et piirang vastab täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõtetele ja on seega õiguspärane.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et valvur E.T. lõi teda 20.02.2015 kell 16.30 vastu pead kilbiga. E.T. on kinnitanud, et kaebaja püüdis teda peaga lüüa, kuid tabas peaga tema käes olnud kilpi. E.T. ütlusi toimunu kohta on kinnitanud ka A.R. . Halduskohus on õigustatult leidnud, et puudub alus kahelda nende isikute ütlustes. Samuti ei loe ringkonnakohus tõsiseltvõetavaks kaebaja väidet, kuna vangla ametnikel puudus igasugune vajadus kasutada kaebaja suhtes rohkem füüsilist jõudu, kui seda oli vajalik tema teise kambrisse saatmiseks. Ka kaebaja tervisliku seisundi kohta antud õiendist selgub, et kaebajal tuvastati otsmikul marrastus ning teostati haava korrastus (tl 84). Selline vigastus kinnitab ringkonnakohtu arvates, et kaebaja võis selle saada löögist peaga vastu kilpi, mitte aga löögist kilbiga.
15.Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud ka sellele, et ajavahemikul 23.02.201524.02.2015 pidi ta loobuma jalutuskäigust, kuna tal ei olnud jalutuseks sobivaid riideid. HKMS § 182 lg 3 sätestab, et apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja vaidlustanud ainult 20.02.2015 jalutuskäigust ilmajäämise ja selles osas on halduskohus tunnistanud vastustaja tegevuse õigusvastaseks. Kuna kaebaja ei ole järgnevatel päevadel jalutuskäigust ilmajäämist esialgses kaebuses vaidlustanud, siis jätab ringkonnakohus selles osas apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta.
16.Kuna kaebaja oli riigilõivust vabastatud, siis tuleb kaebaja apellatsiooniastmes jätta HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda..
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.