Kaebaja – AS Transmix, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Meinson
Resolutsioon
1.Rahuldada AS Transmix kaebus haldusasjas nr 3-152407 ja tühistada täielikult Maksu- ja Tolliameti 12. juuni 2015. a maksuotsus nr 12.2-3/029166-6.
2.Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt AS Transmix kasuks menetluskulu 2 232 eurot. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o kuni 1. detsember 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Edasikaebamise kord
AS Transmix kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. juuni 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/029166-6 tühistamiseks
Asjaolud ja menetluse käik
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 18.12.2014. a korralduse nr 12.2-3/029166-1 alusel kontrolliti AS Transmix maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuaroktoober 2014.
MTA 26.05.2015. a kontrollaktis nr 12.2-3/029166-5 on seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud.
fikseeritud maksustamise
3.MTA 12.06.2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/029166-6 tuvastati, et kaebajale kuuluv Tartus aadressil Veeriku 6-7 asuv korter ei ole kontorina kasutusele võetud, vaid on enne edasimüümist eluruumina kasutusele võetud, millest tulenevalt kaebajal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kaebaja on lisaks jätnud käibedeklaratsioonides deklareerimata Veeriku 67 elektri ja kommunaalteenuste maksustatava käibe. Lisaks tuvastati, et kaebaja ei ole Männikäbi 11-2, Ülenurme korterit soetanud ettevõtluse tarbeks, kuna seda korterit kasutab alates soetamisest kaebaja juhatuse liikme poeg. Maksuotsusega määrati kaebajale käibe- ning tulumaksu kokku summas 34 457,75 eurot.
4.Transmix AS esitas MTA 12.06.2015. a maksuotsuse nr 12.2- 3/029166-6 peale vaide, mis
jäeti MTA 25.08.2015. a vaideotsusega nr 6-1/2909-3 rahuldamata.
5.Aktsiaselts Transmix esitas 23.09.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja seisukohad
6.Veeriku 6-7 osas asus vastustaja seisukohale, et nimetatud korter on tundmatule isikule välja üüritud (septembris ja oktoobris 2014). Vastustaja hinnangul oli plaan korter välja üürida juba selle soetamise hetkel ning seega puudus kaebajal õigus maha arvata korteri soetamisel sisendkäibemaksu. Üürimise tulemusena on kaebajal tekkinud septembris ja oktoobris kommunaalteenuste edasimüügi käive ning üüri käive. Üüri hinnaks on vastustaja määranud 300 eurot.
7.Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid, mis annaks alust väita, et korter on eluruumina kasutusele võetud ja üüritud septembris ning oktoobris 2014 tundmatule kolmandale isikule.
8.Kaebaja on seisukohal, et asjaolu, et vaatluse toimumise ajaks 2014. a detsembris ei olnud korterit veel müüki pandud ning puudusid müümist otseselt takistavad asjaolud, ei tõenda eraldiseisvalt ega ka tõendite kogumis, et korterit ei soetatud edasimüügi ja tulu teenimise eesmärgil. Ei maksuhaldur ega ka keegi teine ei saa isikule ette kirjutada, millal ja kuidas tuleb oma vara realiseerida. Fakt, et AS Transmix võõrandas 03.06.2015. a müügilepinguga Veeriku 6-7 korteriomandi kasumlikult, kinnitab, et Veeriku 6-7 soetati eesmärgiga korter tulevikus võõrandada.
9.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kuna korter oli vaatluse teostamise hetkel möbleeritud nagu eluruum, ei soetatud korterit edasimüügi eesmärgil, vaid korter oli kasutusele võetud. Kaebaja rõhutab, et 19.12.2015. a korteris toimunud vaatluse ajal ei tuvastanud maksuhaldur ühtegi reaalset märki, mis viidanuks korteri kasutusele võtmisele eluruumina (isiklikud esemed, kulumisjäljed, teleteenuste lepingud). Ei ole ka eluliselt usutav, et 18.12.2015 – 19.12.2015. ani, s. o ajast, mil maksuhaldur teavitas kaebajat soovist korraldada korteris vaatlus, s. o ajani, mil vaatlus aset leidis, lõpetati väidetava üürnikuga leping päevapealt ja sunniti isik vähem kui 24 tunniga korterist välja kolima, kõik oma asjad ära viima ja korteri koristama.
10.Kaebaja rõhutab, et kommunaalteenuste vähene tarbimine augustis ja septembris ei tõenda kindlasti mitte korteri väljaüürimist septembris ja oktoobris ja samal ajal selle kasutusele võttu. Ühe kuu keskmine vee tarbimine inimese kohta on ligi 2,8m3, Veeriku 6-7 vee tarbimine septembris ja oktoobris kokku oli üksnes 2,6m3, seejuures pole sooja vett peaaegu kasutatud. Valdeko Sõõro on kinnitanud, et on korteris arvutiga tööd teinud, samuti on korteris asuvat pesumasinat kasutatud kaebaja töötajate tööriiete pesemiseks, vett on kasutatud veel lillede kastmiseks ja korteri korrashoiuks, mis põhjendabki igakuist väikest vee tarbimist.
11.Maksuhalduri põhjenduste ja järelduste vastuolulisust ja ebajärjepidevust näitab see, et maksuhaldur on kommunaalteenuste arvetel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamist piiranud üksnes kahe arve puhul, aga mitte teistel maksustamisperioodidel.
12.Kontrollaktis ja maksuotsuses toodud maksuhalduri seisukohad, mis puudutavad sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist, on vastuolus Euroopa Kohtu senise praktikaga
(22.03.2012 kohtuotsus kohtuasjas nr C-153/11; 23.04.2009 kohtuotsus kohtuasjas nr C460/07; 14.02.1985 otsus kohtuasjas 268/83, punktid 19 ja 23).
13.Männikäbi 11-2 osas asus maksuhaldur seisukohale, et korteri soetamisega seotud kulu ei olnud kaebaja ettevõtlusega seotud kulu, kuivõrd korterit kasutab AS Transmix juhatuse liikme poeg, kellega äriühingul puudub üürisuhe. Sellest tulenevalt leidis vastustaja, et kaebaja peab TuMS § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Maksuhaldur otsustas määrata kaebajale tulumaksu 2013. aasta märtsi eest 21 930,38 eurot.
14.Asjaolu, et edasimüügi eesmärgil soetatud vara on välja üüritud või pandud muul viisil kasumit teenima ei anna alust väita, et selle soetamine ei olnud ettevõtlusega seotud kulu. Äriühingule pole oluline mitte niivõrd järgida esialgset tegevusplaani, kuivõrd arvestada tekkinud turusituatsiooni ja üldist majandusolukorda ning käituda sellele vastavalt.
15.Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja ja Mario Sõõro vahel sõlmitud üürileping tuleb lugeda ebausaldusväärseks, kuna Mario Sõõro ei esitanud seda maksuhaldurile esimesel nõudmisel ning ei hoidnud seda üüriobjektil. Esmalt oli üürilepingu küsimine Mario Sõõrolt õigusvastane tulenevalt MKS § 61 lg-st 2 ja teiseks oli Mario Sõõro lepingu versioon tema töökohas, millest isik maksuhaldurit ka kohe informeeris.
16.Maksuhaldur seab kahtluse alla üürilepingu usaldusväärsuse lähtuvalt selle sõlmimise ajast, märkides, et Männikäbi 11-2 korteris on kommunaalteenuseid kasutatud alates 01.07.2013. a. Vastustaja on jätnud tähelepanuta kontrolli käigus antud selgitused, mille kohaselt pärast korteri soetamist ja enne selle välja üürimist teostati korteris remonttöid, mille ajal toimub aga paratamatult vee ja elektrienergia kasutamine.
17.Vastustaja hinnangul tuleb üürileping lugeda ebausaldusväärseks, kuivõrd selles on nii üüri kui ka kommunaalmaksete tasumine lepitud kokku 1 kord aastas. Vastustaja leiab, et seesugune leping ei olnud kaebaja jaoks kõige kasulikum. Kaebaja rõhutab, et asjaolust, millistel tingimustel olnuks üürilepingu sõlmimine majanduslikult kõige kasulikum, ei saa teha järeldusi korteriomandi soetamise ettevõtlusega seotuse või lepingu usaldusväärsuse kohta.
18.Maksuhaldur ei pidanud kontrollimenetluse raames vajalikuks kontrollida AS-i Transmix kassat, kuid püüab põhjendada lepingu mitteusaldusväärsust väitega, et nii suures summas tasumine eeldab pigem tasumist panga kaudu.
19.Kaebaja jaoks on mõistetamatu ja samas ekslik vastustaja seisukoht, mille kohaselt korteri ettevõtlusega mitteseotust tõendab asjaolu, et Männikäbi 11-2 korteris toimunud remondi eest ei tasunud kaebaja. Siin loetakse ettevõtlusega mitteseotuse kinnituseks kasumliku tehingu sõlmimist. Üürilepingu tingimuste kokku leppimisel ja hinna kujunemisel on võetud arvesse muuhulgas ka asjaolu, et üürileandja ei ole korterit remontinud.
20.Kaebaja jaoks jääb arusaamatuks, kuidas tõendab korteri ettevõtlusega mitteseotust asjaolu, et see on üüriperioodi ajaks sisustatud üürniku poolt. Üürile antakse nii sisustatud kui ka sisustamata kortereid, mõlemad variandid on turul võrdselt levinud.
21.Maksuhaldur ei oma ka ise ühtset seisuskohta, kuidas Männikäbi 11-2 korteriga seonduvat tuleks maksuõiguslikult kajastada. Nimelt on maksuhaldur ettevõtlusega mitteseotuks lugenud küll Männikäbi 11-2 korteri soetamise kulu, kuid samas on ettevõtlusega seotuks lugenud Männikäbi 11-2 korteri kommunaalkulud, sõltumata sellest, kas kulud on Mario Sõõro poolt
kaebajale lepingu järgi hüvitatud (2014. a kulud) või on kulud kaebajale hüvitamata (2013. a kulud).
22.Üksnes põhjusel, et Transmix AS üürib korterit oma ettevõtluse käigus juhatuse liikme pojale, ei saa korteri soetamist käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Seda enam veel olukorras, kus dokumentaalselt on tõendatud korteri üürist tulu teenimine (kaebaja viitab Riigikohtu seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-20-05). Isegi, kui korteri üürimisest ei oleks saadud tulu, ei saaks korteriomandi soetamist kui pikaajalise investeeringu tegemist lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Sellisel juhul võiks kaaluda saamata jäänud üüritulu või kantud kommunaalkulude maksustamise võimalikkust, mitte aga korteri soetamise lugemist ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Vastustaja seisukohad
23.Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu. MTA on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud ning kaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks.
24.Veeriku 6-7 korteri puhul märgib vastustaja, et KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist ning KMS § 16 lg 2 p 3 järgi eluruumi müügi käive on maksustatav üksnes juhul kui eluruumid müüakse enne esmast kasutuselevõttu. Tõendeid kogumis hinnates ei saa antud juhul asuda seisukohale, et eluruum müüdi enne esmast kasutuselevõttu. Vastustaja leiab, et kontrolli käigus on tuvastatud, et Veeriku 6-7, Tartu korter oli eluruumina kasutusele võetud ning seega puudus AS-il Transmix õigus arvestada sisendkäibemaksu hulka Veeriku 6-7, Tartu korteri sisendkäibemaksu. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt korteromandi võõrandamine 03.06.2015. a ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust.
25.Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-08-19 leidnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust kontrollitakse selle käibedeklaratsiooni esitamise aja seisuga. Samas asjas on kohus rõhutanud, et kas turusituatsiooni arvestades on soetatavat kaupa otstarbekam ettevõtluses kasutada maksustatava või maksuvaba käibe tarbeks, on majandusliku sisuga otstarbekusotsustus, mida KMS § 29 lg 1 kohaldamisel arvestada tuleb.
26.Vastustaja on seisukohal, et kontrolli käigus on tuvastatud, et AS Transmix ei ole Männikäbi 11-2, Ülenurme korterit soetanud ettevõtluse tarbeks.
27.MKS § 84 kohaselt lähtutakse maksustamisel tehingu majanduslikust sisust. Antud juhul toimus tehing, mille käigus AS Transmix soetas Margus Koplilt Männikäbi 11-2, Ülenurme korteri, ilma, et kaebaja oleks omanud tegelikult eesmärki kasutada eelnimetatud vara oma ettevõtluse tarbeks.
28.MTA on kokkuvõttes leidnud, et kaebaja soetas korteri juhatuse liikme poja Mario Sõõro tarbeks, millest tulenevalt kaebajal puudus eesmärk kasutada vara oma ettevõtluse tarbeks.
29.Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-10-1197 leidnud, et korteriomandi puhul on tegemist kaubaga, millel on suur isikliku kasutamise risk, mistõttu peab äriühing olema suuteline tõendama, et see soetati ettevõtluse tarbeks. Kaebaja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et korter soetati ettevõtluse tarbeks.
30.Tuvastatud asjaolud kogumis annavad piisava aluse kahelda üürisuhtes kaebaja ja Mario Sõõro vahel.
31.MKS § 92 lg 3 kohaselt võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks.
32.Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-83-13, nr 3-3-1-73-10, nr 3-3-1-32-09, 3-1-1-61-08 korduvalt märkinud ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-11-2339 samuti leidnud, et vastuolulisi tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ja otsustada, millised tõendid on veenvad ja tuleb otsuse tegemisel aluseks võtta ning millised tõendid jätta asja lahendamisel kõrvale kui ebausaldusväärsed, tehtud valikut seejuures ka ratsionaalselt põhjendades. Muu hulgas on kõrgem kohus rõhutanud vajadust ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus. Kohtu seisukoht
33.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus (tl 13–16) rikub kaebaja õigusi ja tuleb tühistada.
34.Otsuse tegemise ajaks on kohtumenetluses tõendamist leidnud olukord, kus kaebaja on 05.07.2016. a võõrandanud Männikäbi 11-2 Ülenurmes asuva korteriomandi (tl 115–126), kusjuures Veeriku 6-7 Tartus asuv korteriomand oli võõrandatud 03.06.2015. a, st enne vaidlustatud maksuotsuse tegemist.
35.Männikäbi 11-2 Ülenurmes asuva korteriomandi osas on vaidlustatud maksuotsuse (tl 14) andmist põhjendatud asjaoludega, mille kohaselt ei ole kaebaja poolt 26.03.2013. a omandatud korterit soetatud ettevõtluse tarbeks, sest seda kasutab kaebaja juhatuse liikme Valdeko Sõõro poeg Mario Sõõro. Vastustaja on seisukohal, et nende vahel puudub üürisuhe, millest tulenevalt peab kaebaja TuMS § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt tasuma ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu 21 930, 38 eurot.
36.Riigikohtus on halduskohtu otsuse tegemise ajaks täpsustanud seisukohta maksustamise õiguspärasuses olukorras, kus maksumenetluses on tõendamist leidnud, et korterit ei soetatud maksustatava käibe tarbeks, vaid korter soetati kasutamiseks osaühingu osanikule (Riigikohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 2016 otsuse nr 3-3-1-28-16 p 14).
37.Halduskohus on seisukohal, et ka käesolevas asjas ei tulene sellest, et korterit ei soetatud ettevõtluse tarbeks, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega TuMS § 52 lg 2 p 1 mõttes. Kulutuse ettevõtlusega seotus TuMS tähenduses ei olene ainult sellest, kas soetatut kasutatakse maksustatava käibe tarbeks. Kui äriühing annab endale kuuluva eluruumi teisele isikule kasutamiseks, tuleb eeldada, et see toimub tasu eest. Asjaolust, et äriühingu tegevus on suunatud äriühingu osanikuga seotud isiku vajaduste rahuldamisele, ei saa teha järeldust, et selline tegevus pole ettevõtlus. Äriühingu tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ka siis, kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust äriühingu osanikule (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-20-05, p 22). Samuti on äriühingul võimalik tulu teenida korteri hinna tõusust.
38.Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt kogutud tõenditest ei saa teha käesoleval juhul kaalutletud järeldust üürisuhte puudumisest. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud kaebaja poolt eluruumi tasu eest teisele isikule kasutada andmine. Tõendatud on ka kaebaja poolt tulu teenimine korteriomandi võõrandamisel 2016. aastal, mis vastab samuti ettevõtluse tunnustele. Seetõttu ei vasta maksuotsus tulumaksu osas kehtivale õigusele.
39.Veeriku 6-7 Tartus asuva korteriomandi osas on vaidlustatud maksuotsuse (tl 13p–14) andmist põhjendatud asjaoludega, mille kohaselt on kontrolli käigus tuvastatud korteri eluruumina kasutamine kindlaks tegemata isiku poolt, mille tõttu ei ole korter võõrandatud enne esmast kasutuselevõttu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust tuleb kontrollida käibedeklaratsiooni esitamise aja seisuga, mille tõttu korteri võõrandamine ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust.
40.Vastustaja kaalutlusi on kokkuvõetult käsitletud vaideotsuses (tl 21–23), mille tõttu kontrollib kohus vaidlustatud otsuse õiguspärasust vaideotsuses toodu alusel.
41.Vaidlustatud maksuotsus ei sisalda korteri soetamise aja kohta ühtegi kaalutlust seonduvalt tõendamisega. Kohtu hinnangul ei ole kummutatud kaebaja väide korteri soetamisest edasimüügi eesmärgil, nagu on tuvastatud kontrollaktis (tl 82). Kohus ei nõustu vastustajaga, et maksumaksja subjektiivsed seletused (tl 45–46) annaksid käesoleval juhul alust väiteks üksikasjalike põhjenduste puudumise kohta korteri soetamise eesmärgi osas.
41.1.Valdeko Sõõro on suuliste seletuste protokolli (tl 45–46) kohaselt kinnitanud, et Veeriku 6-7 Tartus asuv korter on soetatud ettevõtluse tarbeks ja ta on seal käinud kasutades korterit kontorina. Eesmärk on korter sisustada ja maha müüa, aga enne on tarvis vannituba renoveerida. Seega ei kinnita kaebaja seadusliku esindaja seletus vastustaja käsitlust korteri soetamise eesmärgi selgelt määratlemata jätmisest kaebaja poolt. Tõendatud ei ole ka vastustaja väide, et kaebaja on nimetanud korteri soetamise eesmärgiks nimetanud kontorina kasutusele võttu.
41.2.Vaatluse protokolliga (tl 24) on tõendatud, et vastustaja ei ole korteris mööbliesemete kõrval ühegi inimese isiklikke esemeid leidnud. Ükski vaatluse protokollis toodud asjaolu ei viita ka korteri kasutamisele kontorina. 41.3 Vaatluse protokollis on peetud vajalikuks fikseerida, et kaebaja seaduslik esindaja ei vastanud küsimusele, kas korteris on ööbitud. V. Sõõro suuliste seletuste protokollis protokollitud vastustaja küsimuse kohaselt (tl 45p) on vastustajale küll päev enne vaatluse protokolli koostamist laekunud majanaabrilt vihje, et vaidlusalust korterit kasutavad aeg-ajalt mees ja naine, millele kaebaja seaduslik esindaja on aga vastanud eitavalt. Seega on küll tõendatud, et vastustaja on kontrolli alustamise esimesel päeval saanud vihje korteri võimalikust eluruumina kasutamisest, kuid asjas hilisemalt kogutud tõendid, sh vaatluse protokoll, seda ei kinnita.
42.Kohus seisukohal, et ka asjas kogutud teised tõendid ei kinnita vastustaja käsitluse kaalutletust vaidlusaluse korteri esmasest kasutuselevõtust enne korteri müüki. Jah, on tõsi, et korter on arvates selle soetamisest suhteliselt pikka aega olnud kaebaja omandis ja seda on seetõttu ka parendatud suhteliselt pika aja jooksul. Samas on tõendatud korteri tulus
võõrandamine, sh võimalik tulu teenimine korteri hinna tõusust, enne maksumenetluse lõppemist. Kaebaja seaduslik esindaja on kinnitanud korteri müügiga tegelemist maaklerite vahendusel, mistõttu ei kanna vastustaja väidet, et korter ei olnud müügis olevana internetis üleval. Telefoni-, interneti- ja telesignaali edastamise lepingute puudumine viitab kohtu hinnangul pigem korteri eluruumina mittekasutamisele kui kasutamisele. Ainuüksi telerite olemasolu ei viita korteri eluruumina kasutuselevõtule, kuna vaatluse käigus ja muude tõenditega ei ole välja selgitatud nende sihipärase kasutamise tehnilist võimalikkust. Mööbli soetamise asjaolude kohta kaebaja seadusliku esindaja poolt antud ütlustest ei saa kohtu hinnangul automaatselt järeldada nende soetamist väidetava üürniku poolt. Pealegi ei ole kummutatud kaebaja kohtumenetluses esitatud väide korteri võõrandamisest möbleeritult. Kohtu hinnangul on kaebaja seletus vannitoa renoveerimisest pärast vaatluse toimumist eluliselt usutav, kuna vaatluse käigus ei ole vannitoa sanitaartehnilist olukorda ja valmisolekut kirjeldatud. Samuti on kaebaja käsitlenud kohtu hinnangul eluliselt usutavalt vee tarbimise kohta andemete esitamise korda ja seda, miks vastustaja on vee tarbimise tegeliku perioodi augusti kuu osas tuvastanud ebaõigesti. Vastustaja kaalutlused on kohtu hinnangul kantud 18.12.2014. a saadud vihjest (tl 45p), et üks majaelanik on näinud meest ja naist aeg-ajalt korterit kasutamas. Kokkuvõtvalt ei kinnita maksumenetluses kogutud tõendid kohtu hinnangul, et Veeriku 6-7 Tartus asuv korter on kaebaja poolt eluruumina kasutusele võetud enne korteri edasimüümist. Seetõttu ei vasta maksuotsus ka käibemaksu osas kehtivale õigusele.
43.Neil asjaoludel kuulub kaebus rahuldamisele.
44.Seoses kaebuse rahuldamisega tuleb HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2 232 eurot (tl 127–134). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.