Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2958
Haldusasi
Netrella OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.11.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027774-14 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Netrella OÜ, volitatud esindaja v.adv Merle Järvala Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.03.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Netrella OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.11.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-2958 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-2958 jätnud arvestamata tehingute ümberhindamist puudutava kohtupraktika ning kaebaja eriarvamuse seisukohad. Tulumaksu määramine on toimunud suvaliselt. Kontrollakti kohaselt maksustatakse tulumaksuga justkui käibemaksu, maksuotsuses aga väidetakse, et maksustatakse summat, mis on sama suur kui käibemaks. 3) MTA jõudis järeldusele, et Polypore ja kaebaja vahelises asfaldifreesi lintajami tehingus puudus kaup, kuna Polypore ei ole tõendanud selle soetust. Väide, et kauba puudumist tõendab ka selle eest osaline tasumine, on asjakohatu. Kontrollaktist ei nähtu, et MTA oleks kontrollinud Saksamaalt lintajami soetusega või Lätist selle edasimüügiga seotud asjaolusid. Millele MTA tugineb, kui väidab, et puudus kaup, ei selgu ka maksuotsusest. Maksuotsuses on tehtud viide kontrollakti p-le 1.3.2.1, milles on väidetud, et Polypore ei ole tõendanud lintajami soetust, soetuseks puudus vajadus ning kauba edasimüük ei ole tõendatud. Kaebaja on esitanud kõik tema käsutuses olevad tõendid kauba soetuse ja olemasolu kohta ning MTA paljasõnalised väited ei lükka neid ümber. MTA etteheited, et kaebaja ei esita uusi tõendeid, ei ole maksuvaidlustes asjakohased. Maksumaksja saabki esitada neid tõendeid, mis on tehingu kohta vormistatud ja raamatupidamisse esitatud. 4) MTA hinnangul on tuvastatud, et Audi A6 ja Toyota Hilux müüjaks ei olnud Polypore. Kontrollaktis ega ka maksuotsuses ei ole hinnatud n-ö varjata soovitud tehingu asjaolusid, sh seda, kes tehingu varjamises omavahel kokku leppisid. Nõustuda ei saa MTA arvamusega, et sellise kokkuleppe tuvastamise vajadus üldse puudub. Maksuotsuses puuduvad igasugused viited sellele, milline oli väidetav tsiviilõiguslik tehing, kuidas see on kvalifitseeritud ja millisel õiguslikul alusel maksustatakse väidetavat varjatud tehingut 0% käibemaksumääraga. Tehingute ümberhindamist puudutava kohtupraktika ning kaebaja eriarvamuse seisukohad on jäänud arvesse võtmata. Kaebaja vastuväited Audi A6 tehingult tulumaksu määramisele on samad, mis asfaldifreesi tehingu puhul. 5) Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 kohaldamisega seoses ei selgu maksuotsusest, kuidas ja millisel õiguslikul alusel tuleks maksustada väidetavat varjatud tehingut. Kui MTA väidab, et tehing toimus Saksamaa käibemaksukohustuslasest äriühingu ja kaebaja vahel, siis peaks maksuotsuses olema ära näidatud sellise tehingu tsiviilõiguslik kvalifikatsioon, tehingu asjaolud ning see, millisest õigusaktist tulenevalt peaks tehingule kohalduma 0% käibemaksumäär ja kuidas sai kaebaja maksueelise. Põhjenduste puudumine maksueelise kohta on MKS § 83 lg 4 kohaldamise kontekstis oluline puudus. Lisaks sisulisele ebaõigsusele ei vasta maksuotsus ka MKS § 46 lg 3 p 5 nõuetele.
3-15-2958 tasuti kogu arvel märgitud summa ulatuses, mistõttu arvele märgitud käibemaksu (29 400 eurot) suuruses summas tegi kaebaja Polypore ́le ettevõtlusega mitteseotud väljamakse. Maksuhaldur ei tuvastanud, et tasutud käibemaksusumma on mingil viisil seotud kaebaja majandustegevusega. 2) Maksuhaldur on arusaadavalt ja selgelt välja toonud asjaolud, mis tõendavad, et asfaldifreesi lintajami soetust ei ole reaalselt toimunud. 3) Kontrollakti p-s 1.5.2.2 on välja toodud, et kaebaja ei ostnud sõidukit Audi A6 Polypore ́lt. Maksuhaldur on selgitanud, miks on põhjust eeldada, et tegelikult soetas kaebaja arvetel nr 7/07 ja nr 14 nimetatud kauba Saksamaa äriühingult: AT käis ise sõidukil Saksamaal järel; AT üritas maksuhalduri eest tegelikke asjaolusid varjata (algul väitis, et nägi autot esimest korda Eestis); BP selgitused ei kinnita Polypore ja kaebaja vahelist tehingut; auto Eestisse toimetamise kulud kandis kaebaja; Polypore ei omanud reaalset majandustegevust, mida kinnitab ka asjaolu, et auto ostu-müügi tehingult ei teenitud kasumit ja auto ostmiseks puudusid rahalised vahendid; kaebaja kasum tehingult oli 300 eurot või veelgi vähem. Maksuhaldur ei ole kontrollaktis ega maksuotsuses otseselt väitnud, et tehing (Audi A6 ost-müük) toimus kaebaja ja AutoForum Biebesheim Inh. Bülent Kilic vahel, kuid see on kontrollaktist ja tõenditest kergesti tuletatav. Kontrollakti p-des 1.5.3.1 ja 1.6.2.1 selgitas maksuhaldur, et tegemist on ühendusesisese tehinguga, millele kohaldub käibemaksumäär 0%. Tulumaksu määramise põhjendused kattuvad asfaldifreesi osas esitatud seisukohaga. 4) Toyota Hilux puhul kinnitavad samad asjaolud, mis Audi A6 puhul, et arvel nr 15 näidatud tehingut ei toimunud ning tegelikult soetas kaebaja arvel nimetatud kauba Saksamaa äriühingult (kontrollakti p 1.7.2). Maksuhaldur ei ole kontrollaktis ega maksuotsuses välja öelnud, et Toyota Hilux ost-müük toimus kaebaja ja Autohaus Körmer GmbH vahel, kuid see on kontrollaktist ja tõenditest kergesti tuletatav. Kontrollakti p-des 1.7.3.1 ja 1.8.2.1 selgitas maksuhaldur, et kuna tegemist on ühendusesisese käibega, kohaldub käibemaksumäär 0%. Tulumaksu määramise põhjendused kattuvad asfaldifreesi osas esitatud seisukohaga. 5) Kõigi maksuotsuses käsitletud tehingute puhul on MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldused täidetud. Maksuhaldur on näidanud, milline oli näiliku tehingu varjus tehtud tehing, milles seisnes kaebaja saadud maksueelis, ning kaebaja tahtluse. 6) Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.2 selgitanud, millal alustati maksustamisperioodi september 2014 kontrolli. Selle perioodi osas algas maksumenetlus 18.11.2014 korraldusega.
01.03.2016
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ning
1) Asfaldifreesi ning sõidukite Audi A6 ja Toyota Hilux soetuse puhul viitavad maksuhalduri tuvastatud asjaolud pettuseskeemi kasutamisele, millega on välisriigi müüja ja Eesti ostja vahele tekitatud Eesti käibemaksukohustuslasest fiktiivne edasimüüja. Selliselt on loodud tegelikule ostjale formaalne õigus deklareerida sisendkäibemaksu, samas kui fiktiivne edasimüüja vastavat käibemaksu riigieelarvesse ei tasu. 2) Maksuhaldur on tuvastanud, et tegelikkuses leidis asfaldifreesi Tallchart, mitte Polypore. Tallchart pidas ka Saksamaa müüjaga esmaseid läbirääkimisi. Kuna hind jäi kalliks, andis Tallchart vastava info AT-le, kes käis Saksamaal kohapeal hinna üle läbirääkimisi pidamas. BP ei esitanud maksuhaldurile täpsemaid selgitusi ega tõendeid (e-kirju, kõneväljavõtteid vms) läbirääkimiste pidamise kohta, samuti eksis BP freesi Eestisse transportimise asjaolude osas, mäletades, et nägi freesi Netrella tegevuskohas, samas kui Tallchart kinnitas, et frees toodi Saksamaalt otse tema tegevuskohta.
4(9)
3-15-2958 3) Maksumenetluses selgus, et AT käis ise 2014. aasta augustis sõidukil Audi A6 Saksamaal järel, kus talle väljastati ajutised numbrimärgid. Seega ei vasta tõele AT ja BP esialgsed väited, et viimane soetas sõiduki Saksamaalt ning müüs hiljem AT-le. Toyota Hiluxi soetuse osas on BP ja AT selgitused vastuolus. Maksuhalduri tuvastatud asjaoludest teada saades möönis AT, et käis ise sõidukil Saksamaal järel. BP ei mäletanud algselt, kellega ta sõidukitel Saksamaal järel käis, hiljem aga möönis, et Saksamaal käis ka AT. Seejuures märkis BP, et selleks ajaks, kui tema Saksamaale jõudis, oli AT sõidukid juba välja ostnud ja vastu võtnud. 4) Maksumenetluses selgunud asjaolud loovad põhjendatud kahtluse, et pikaajalised tuttavad AT ja BP on andnud maksuhaldurile kokkuleppeliselt ebaõigeid ütlusi ning tehinguid nende kirjeldatud viisil ei ole tegelikkuses toimunud. Ei ole usutav, et kummagi tehingupoole esindaja ei mäleta või mäletab valesti, kas AT suhtles ise Saksamaa müüjatega ja käis Saksamaal kaubal järel või mitte. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud viitavad, et tegelikkuses soetas kaebaja asfaldifreesi ja sõidukid otse Saksamaa müüjatelt, mitte Polypore ́lt, ning Polypore kaudu edasimüügi vormistamise ja maksuhaldurile ebaõigete ütluste andmise eesmärgiks oli seda varjata. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kummutaksid maksupettuse kahtluse. 5) Maksuhaldur on MKS § 83 lg 4 alusel hinnanud ümber tehingu osapooled, mitte tehingu liigi. Freesi ja sõidukeid ei soetanud kaebaja Polypore ́lt, vaid asfaldifreesi soetas kaebaja Saksamaa äriühingult WMH Werwie Maschinen-Handels GmbH, sõiduki Audi A6 Saksamaa äriühingult AutoForum Biebesheim Inh. Bülent Kilic ning sõiduki Toyota Hilux Saksamaa äriühingult Autohaus Körmer GmbH. Kontrollaktis ja maksuotsuses on kirjeldatud, milles seisnes näilike tehingutega saadud käibemaksueelis. 6) Asfaldifreesi lintajami väidetava soetuse kohta Saksamaalt ei ole Polypore esitanud ühtegi kontrollitavat tõendit. Polypore esindaja BP ei mäleta müüja nime ega esitanud kauba tellimist, selle eest tasumist ja kauba transporti puudutavaid tõendeid. Samuti on vastuolulised BP ja AT ütlused kauba kättesaamise kohta: BP selgitas, et lintajam saadeti cargo-teenusena otse kaebajale, kuid AT sõnul andis lintajami üle BP. Kaebaja ei ole üheselt mõistetavalt selgitanud, miks oli lintajami soetus üldse vajalik. Lintajami eest ei ole kaebaja Polypore ́le ka täies ulatuses tasunud (21 600 eurost on üle kantud üksnes 3600 eurot). Eeltoodu loob põhjendatud kahtluse, et Polypore ei ole tegelikkuses kaupa soetanud ega kaebajale edasi müünud. Ainuüksi kaebaja arve Läti äriühingule Splin SIA vastava kauba väidetava edasimüümise kohta ja kauba üleandmise akt vastavat kahtlust ümber ei lükka. Kui Polypore ́l puudus kaup, mida kaebajale võõrandada, ei saanud kaebaja seda ka edasi müüa. Kaebaja ei ole esitanud selliseid täiendavaid tõendeid, mis maksuhalduri järeldused veenvalt kahtluse alla seaksid. Seega on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kuna Polypore arvel kajastatud lintajamit ei ole kaebaja tegelikkuses saanud, ei ole ka täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused (käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 31 lg 1). 7) Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla asfaldifreesi ja sõidukite soetust ning on asunud seisukohale, et kaebaja väljamaksed kokku summas 196 500 eurot seonduvad vastava kauba soetamisega. Polypore arvete alusel makstud käibemaksu summas 39 300 eurot osas on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et sellel puudub seos kaebaja ettevõtlusega. Kuna ühendusesisese käibe korral kehtib 0% käibemaksumäär, ei pidanud Saksamaa müüjad lisama kauba hinnale käibemaksu ning kaebaja ei pidanud seda tasuma. Polypore ei ole vaidlusalustel arvetel toodud käibemaksu riigieelarvesse tasunud. Seega tuleb Polypore arvete alusel välja makstud 39 300 eurolt tasuda tulumaks. Asfaldifreesi lintajami eest tasus kaebaja Polypore`le 3600 eurot. Kuna kaebaja kõnealust lintajamit tegelikult ei soetanud, oli samuti tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, millelt tuleb tasuda tulumaksu. Polypore arvete alusel välja makstud 42 900 euro osas on põhjendatud eeldada, et see jõudis tagasi kaebajaga seotud füüsiliste isikuteni. 5(9)
3-15-2958 8) Tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli läbiviimisest maksustamisperioodi september 2014 osas teavitati kaebajat hiljemalt kontrollaktis. Pärast kontrollakti saamist sai kaebaja esitada sellele oma vastuväited. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6(9)
3-15-2958 2) Halduskohus on poolte väiteid analüüsides asunud seisukohale, et maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Sellest, et kohus ei analüüsinud igat kaebaja väidet, ei saa teha järeldust, et halduskohus jättis kaebaja väited tähelepanuta. 3) Kaebaja ei ole selgitanud, mida ta peab silmas väitega, et maksuotsuses ei ole ära näidatud tegeliku tehingu tsiviilõiguslikku kvalifikatsiooni. Riigikohus peab tsiviilõigusliku kvalifikatsiooni all silmas tehingu liiki, mille pooled tegelikult omavahel tegid. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et kaebaja soetas kaubad otse Saksamaalt. Tegemist oli ostu-müügi tehinguga.
3-15-2958 toimetati ja kes kandis transpordikulud, ning andis ka valeütlusi (nt asfaldifreesi leidmise ja asfaldifreesi müüjaga suhtlemise kohta). Toyota ja Audi soetamise kohta ei osanud BP maksuhaldurile 19.01.2015 selgitusi andes suurt midagi öelda. Ka AT andis sõidukite soetamise kohta üldsõnalisi selgitusi ning väitis end paljusid asjaolusid mitte mäletavat, pärast maksuhalduri tuvastatud asjaolude teadasaamist aga muutis oma ütlusi. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et vähem kui pool aastat pärast tehingute toimumist nende kohta ütlusi andes ei mäleta kummagi äriühingu esindaja tehingute tegelikke asjaolusid. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et ta tegi 2014. aasta augustis ja septembris vaidlusalustele tehingutele sarnaseid tehinguid sedavõrd palju, et temalt ei saakski eeldada tehingute üksikasjade mäletamist. Ütlustega kõrvuti tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: kaupadel käis järel AT; Netrella sai asfaldifreesi müüja kontakti Tallchartilt ja Polypore ́l puudus Saksamaa müüjaga kontakt; Polypore tasus kaupade eest pärast Netrellalt ettemaksu saamist; sõidukite registreerimise kulud kandis Netrella; Polypore`l polnud tehingutes sisulist rolli ning ta ei teeninud neilt ka kasumit. Seejuures ei vormistatud 145 000 euro suuruse ettemaksu kohta mingit lepingut või muud dokumenti, milles oleks fikseeritud poolte õigused ja kohustused. Nimetatud asjaolud kogumis tekitavad tõsise kahtluse selles, et Polypore ostis Saksamaalt asfaldifreesi ja sõidukid ning müüs need kaebajale edasi. On ilmne, et Polypore poolt AT-le antud volituse eesmärk oli tegeliku ostja varjamine. Samuti nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et asfaldifreesi lintajamit üldse ei soetatud. Sellele viitavad järgmised asjaolud: lintajami soetamiseks puudus tegelik vajadus; Polypore ei tasunud lintajami eest; Netrella tasus arvel märgitud hinnast (21 600 eurot) vaid väikese osa (3600 eurot); puuduvad esialgse müüja väljastatud dokumendid ning asjaosaliste väited lintajami soetamise kohta on vastuolulised ja ebausutavad. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja ei kontrollinud lintajami soetuse kohta Saksamaalt ega selle edasimüüki Läti äriühingule. Kontrollaktist nähtub, et tõendamata on nii lintajami soetus Saksamaalt Polypore poolt (p 1.3.2.1 (a)) kui ka selle edasimüük Läti äriühingule (p 1.3.2.1 (f)). Maksumenetluses kogutud tõendid ja maksuhalduri esitatud põhjendused on piisavad kinnitamaks maksuhalduri kahtlust, et dokumentides kajastatud kaup tegelikkuses puudus. Seetõttu on tõendamiskoormis läinud üle kaebajale. Kaebaja ei ole esitanud lintajami edasimüügi kohta peale Splin SIA-le väljastatud arve ja üleandmise-vastuvõtmise akti muid tõendeid (nt kauba eest tasumist ja kauba Eestist välja toimetamist kinnitavaid dokumente). Olukorras, kus tehinguosalised on andnud ebaõigeid ütlusi ning muud tuvastatud asjaolud ei kinnita tehingute toimumist, ei ole tehingute kohta vormistatud dokumendid usaldusväärsed tõendid tehingute toimumise kohta. Praegusel juhul on arved ja muud tehinguid puudutavad dokumendid vormistatud selleks, et jätta muljet Netrella ja Polypore ning Polypore ja Saksamaa äriühingute vaheliste tehingute toimumisest.
3-15-2958 on leitud, et kuna AT korraldas kauba soetuse Saksamaalt, käies seal ise kohal, ning Netrella teenis asfaldifreesi müügi vahendamiselt kasumit, toimus tehing just Netrella ja Saksamaa äriühingu vahel. Maksuhaldur on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus lisab, et sõltumata sellest, kas ostjaks pidada Netrellat või Tallcharti, oli kaebaja ja Polypore vaheline tehing näilik ning Polypore arve alusel polnud kaebajal õigust sisendkäibemaksu maha arvata.
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.