XXi ja XXi kaebus Elva Linnavalitsuse 26. jaanuari 2016. a korralduse nr 49 ja 1. märtsi 2016. a korralduse nr 2-3/87 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – XX ja XX Vastustaja – Elva linn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi ja XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. novembril 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
XX ja XX, kui Aasa tn 17, Elva kaasomanikud, esitasid 5. jaanuaril 2016 Elva Linnavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta aadressil Aasa tn 17 (tl-d 5-6). Taotlejad palusid neid lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ajavahemikus 21. jaanuar kuni 30. aprill 2016 ja 1. november 2016 kuni 20. jaanuar 2017. Taotlejad kinnitasid, et nad kasutavad elamut suvilana ainult maikuust oktoobrini, ülejäänud ajal elavad nad Tartus.
3-16-627
2.Elva Linnavalitsus jättis 26. jaanuari 2016. a korraldusega nr 49 XXi ja XXi korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse rahuldamata (tl-d 13-14). Korralduse põhjendused on kokkuvõttes järgmised: 1) Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Vastavalt JäätS §-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Tulenevalt kinnisasja omanike staatusest saab vastavalt eeltoodule lugeda Aasa tn 17 kinnistu omanikke jäätmevaldajateks jäätmeseaduse tähenduses. 2) Elva Linnavolikogu 25. juuni 2012. a määrusega nr 17 kehtestatud „Elva linna jäätmehoolduseeskirja“ (edaspidi jäätmehoolduseeskiri) kohaselt moodustab Elva linna haldusterritoorium ühe jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele. 3) Linnavalitsus tuvastas, et aadressil Aasa tn 17 asuv kinnistu asub kesklinna elamupiirkonnas, mitte Peedu suvilapiirkonnas. Riiklikkusse ehitisregistrisse on sellel aadressil registreeritud elamu. Tänavalt teostatud paikvaatluse käigus on tuvastatud ehitusregistrisse kantud hoone olemasolu. Kinnistu on hoonestatud ja heakorrastatud. Visuaalse vaatluse põhjal veenduti, et hoone seisund võimaldab hoones elada. 4) Linnavalitsus on Elvas loonud korraldatud jäätmeveosüsteemi, kus jäätmevaldajatele on loodud mõistlikud võimalused vajaduse tekkimisel jäätmeid nõuetekohaselt käidelda. Juhul, kui jäätmeid tekib vähe või ebakorrapäraselt, ei ole jäätmevaldajale kulude kokkuhoiuks ainus võimalus kinnistu vabastamine korraldatud jäätmeveo süsteemist, vaid on võimalus jäätmeid üle anda vastavalt tekkivatele jäätmekogustele. Samuti võib jäätmevaldaja sõlmida naabruses asuva jäätmevaldajaga ühise jäätmekäitluslepingu ning jagada kulusid. Perioodil, kui jäätmeid ei ole üle anda, tasutakse ainult kogumistasu ulatuses ehk 50% vastava jäätmemahuti kulust. Eelnevat arvesse võttes ei ole jäätmevaldaja kohustus olla jäätmeveosüsteemiga liitunud, jäätmevaldajale ülemäära koormav. 5) Linnavalitsusel ei ole võimalik välja selgitada, kas ja kui palju jäätmeid Aasa tn 17 kinnistul tekib. 6) Avalik huvi on kaalukam jäätmevaldajate erahuvist, kuna erahuvi riive on väga vähene.
3.XX ja XX esitasid 22. veebruaril 2016 linnavalitsusele vaide 26. jaanuari 2016. a korralduse tühistamiseks (tl-d 16-22).
4.Elva Linnavalitsus jättis 1. märtsi 2016. a korraldusega nr 2-3/87 XXi ja XXi vaide rahuldamata (tl-d 23-24).
5.Tartu Halduskohtusse saabus 31. märtsil 2016 XXi ja XXi kaebus Elva Linnavalitsuse 26. jaanuari 2016. a korralduse nr 49 ja 1. märtsi 2016. a korralduse nr 2-3/87 tühistamiseks (tl-d 1-4).
6.Tartu Halduskohus võttis 21. aprilli 2016. a määrusega XXi ja XXi kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks ja asja lahendamiseks vajalike dokumentide esitamiseks (tl 34).
2(9)
3-16-627
7.Elva linn esitas 20. mail 2016 kaebusele vastuse, milles palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda (tl-d 51-52).
8.Tartu Halduskohus määras 23. augusti 2016. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses (tl 55).
9.Kaebajad esitasid kirjalikus menetluses seisukohad vastustaja vastusele (tl-d 61-66) ja täiendavad menetlusdokumendid (tl-d 67-81).
10.Vastustaja esitas 11. oktoobril menetlusdokumentidele (tl 83).
vastuväited
kaebajate
täiendavatele
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebajad taotlevad Elva Linnavalitsuse korralduste tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõttes järgmiselt. 1) Elva Linnavalitsuse silmis ei oma mingit tähtsust asjaolu, et alates 1993. aastast ei ela talvekuudel Aasa 17 elamus mitte kedagi. Kõigil talvekuudel 2014-2016, mil Elva Linnavalitsus keeldus kaebajaid korraldatud jäätmeveost vabastamast, esitas Eesti Keskkonnateenistus tühisõiduarveid. 2) Kuni 2014. aastani on Elva Linnavalitsus JäätS § 69 lg 4 ja § 69 lg 42 alusel kaebajaid korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugenud ajavahemikus, mil kaebajad Elvas ei ela. 3) Talvekuudel Aasa tn 17, Elva suvilas keegi ei ela, kinnistut ei kasutata ja jäätmeid ei teki. Seetõttu on ebaõiglane jätta kaebajad korraldatud jäätmeveoga liitumisest sel perioodil vabastamata.
12.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited: 1) Vaidlusaluse korralduse näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga. Aasa tn 17 kinnistu asub kesklinna elamupiirkonnas, riiklikusse ehitisregistrisse on sellel aadressil registreeritud elamu. Aasa tn 17 on heas seisukorras ning seal on võimalik elada ning erandi tegemine ei ole põhjendatud. Ka kohtupraktika on kinnitanud, et elamus alaliselt mitte-elamine ei ole aluseks korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks. Kui isik on mitme kinnisasja omanik, siis on ta ka niisama mitmes kohas jäätmevaldaja JäätS tähenduses. JäätS § 69 lg 4 kohaldamiseks ei anna alust pelgalt see, et inimene ei ela kogu aeg samas kohas. 2) Kaalutlusotsuse tegemisel on lähtutud ettevaatusprintsiibist, mille peamiseks eesmärgiks on keskkonnahäiringute vähenemine, et säilitada keskkonna hea seisund ning kaitsta inimeste tervist ja heaolu. Korraldatud jäätmeveoga kohustuslik liitumine aitab kaasa ka JäätS § 11 lg-s 2 sisalduva põhimõtte „saastaja maksab“ realiseerimisele, sest jäätmevaldaja maksab kinni nii oma tekitatud jäätmete käitlemise kui jäätmekäitlussüsteemi toimimise. 3) Jäätmevaldajatele Elva linnas on loodud paindlikud ja säästlikud võimalused vajaduse tekkimisel jäätmeid nõuetekohaselt käidelda. Vastustaja ei kohusta kaebajat olmejäätmeid üle andma, kui neid mingil perioodil ei teki. Jäätmete käitlemise kulude optimeerimiseks, kui segaolmejäätmeid tekib ebaregulaarselt või väheses koguses, on jäätmevaldajatel võimalus valida jäätmete äraandmiseks jäätmekott või jäätmemahuti vastavalt tekkivate 3(9)
3-16-627 segaolmejäätmete kogustele. Jäätmevedajal on õigus rakendada tühisõitu, kui jäätmeid üle ei anta ning siis on tühisõidu tasuks jäätmevaldajale jäätmekäitluslepingus jäätmete vedamisel kogumismahuti teenindamiseks kuluv kogumistasu. Kogumistasu sisaldab korraldatud jäätmeveosüsteemi toimimise tasu ja ei sisalda jäätmete käitlemise tasu, mida jäätmevaldaja jäätmevedajale üle ei ole andnud. 4) Kuna kaebajatel on kinnisasjal üksikelamu, võib valida segaolmejäätmete käitlemiseks 50 l jäätmekoti teenuse ja veosageduseks 4-nädalase perioodi. Kui segaolmejäätmeid ei ole üle anda, maksavad kaebajad sellel kuul 30 senti, üleandmise korral 60 senti. Suurjäätmete ning vanapaberi ja kartongi äraandmine on Elva linnas kaebajatele tasuta. Seega on korraldatud jäätmeveoga kaasnevad kulud väga väikesed ja ei ole jäätmevaldajatele koormavad. 5) Korraldatud jäätmeveoga seotud kulude kokkuhoiuks on kaebajatel ka võimalus kasutada ühist kogumismahutit naabruses asuva ühepereelamu jäätmevaldajaga ehk võimalus sõlmida ühega naabritest ühine jäätmekäitlusleping. Sellisel juhul on ka vastustaja kindel, et tekkivad segaolmejäätmed ei satu peremehetult keskkonda. 6) Vastustaja on oma otsuses kaalunud nii era- kui avalikke huve ning on seisukohal, et isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist võimaldab põhjendatud avaldus ja väga erandlikel juhtudel. Praegusel juhul sellist erandlikku juhtumit ei ole. Korralduse andmisel arvestati ka asjaoluga, et jäätmevaldajale on loodud soodsad tingimused, et erahuvide riive oleks võimalikult vähene. Kaebajatele on selgitatud, et korraldatud jäätmeveoga seotud kulusid saab optimeerida. 7) Vastustaja ei ole rikkunud õigustatud ootuse põhimõtet. Kaebajate märge, et kuni 2014 aastani on nad JäätS § 69 lg 4 ja § 69 lg 42 alusel korraldatud jäätmeveost taotluses esitatud samadel alustel vabastatud, ei ole asjakohane, kuna praeguseks on muutunud JäätS vastavate paragrahvide tõlgendus. Nii korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise varem kehtinud alust JäätS § 69 lg-t 4 sõnastuses „isik korraldab jäätme käitlust ise“ kui ka praegu sõnastust „kinnistul ei elata või seda ei kasutata“ tõlgendatakse kitsalt, pidades silmas avalikku huvi jäätmeveosüsteemi käigus hoidmiseks ning minimaalseks jäätmete omaalgatuslikuks veoks. Lisaks muutus jäätmevedu reguleeriv Elva linna jäätmehoolduseeskirja vastav peatükk ja alates
1.jaanuarist 2013 hakkasid kehtima korraldatud jäätmeveoteenuse uued hankelepingu tingimused, mida jätkuvalt pikendati 2015 aastal. Muutus korraldatud jäätmesüsteemi ülesehitus ning kehtima hakkas segaolmejäätmete teenustasu 2 osas - kogumistasust ja käitlustasust (jäätmehoolduseeskirja § 21 lg 2). Oluliselt alanesid korraldatud jäätmeveo teenustasud võrreldes eelmise perioodiga. Seega ei olnud tingimused samad, mis eelmistel kordadel, kui kaebajale vabastus anti.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Käesolevas asjas on XX ja XX esitanud kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-i 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles kaebajad taotlevad Elva Linnavalitsuse 26. jaanuari 2016. a korralduse nr 49 ja 1. märtsi 2016. a korralduse nr 2-3/87 tühistamist.
14.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja tõendamata ning see tuleb jätta rahuldamata.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajate poolt taotluses märgitud asjaolud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks saavad olla JäätS § 69 lg-te 4 ja 42 kohaldamise aluseks 4(9)
3-16-627 ning kas haldusorgan on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ja haldusakti nõuetekohaselt põhjendanud. Vaidlus puudub haldusorgani pädevuse üle.
16.JäätS § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum. Vastavalt JäätS §-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Kohus nõustub vastustajaga, et vastavalt eeltoodud sätetele saab kaebajaid lugeda jäätmevaldajaks jäätmeseaduse tähenduses, tulenevalt nende kinnisasja kaasomaniku staatusest.
17.JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt JäätS § 66 lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. JäätS § 68 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmevoe eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Elva linnas reguleerib korraldatud jäätmeveoga ja jäätmehooldusega seonduvat lisaks Elva Vallavolikogu 25. juuni 2012. a määrusega nr 17 vastu võetud „Elva linna jäätmehoolduseeskiri“ (jäätmehoolduseeskiri).
18.Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel. Isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Eelmärgitud säte ütleb, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmehoolduseeskirja § 18 lg-te 1 ja 2 kohaselt moodustab Elva linna haldusterritoorium ühe jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks JäätS § 69 lg 1 alusel. Kaebajate poolne tegelik prügi tekitamine ei ole JäätS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt oluline, vaid määrav on, kes on kinnistu omanik ja mis kinnistul asub.
19.JäätS § 69 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Seega on JäätS § 69 lg 4 kaalutlusõigust ette nägev norm ning kohalik omavalitsus võib, kuid ei pea jäätmevaldajat vabastama korraldatud jäätmeveoga liitumisest. JäätS § 69 lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sõltuvusse sellest, kui suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Jäätmevaldajal, kes kinnistul ei ela või kinnistut ei kasuta, on küll õigus kohaliku omavalitsuse üksusele esitada taotlus teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, kuid kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole kohustust igal juhul jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada (ja seda isegi siis, kui kohalik omavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata).
20.JäätS § 1 lg 4 sätestab, et jäätmeseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades jäätmeseaduse erisusi. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega 5(9)
3-16-627 kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
21.Vastustaja on 26. jaanuari 2016. a korralduses nr 49 märkinud, et jäätmevaldajate poolt esitatud taotluse menetlemisel selgitas linnavalitsus, kas esineb korraldatud jäätmeveost vabastamist võimaldavaid asjaolusid. Linnavalitsus tuvastas, et - Aadressil Aasa tn 17 asuv kinnistu asub kesklinna elamupiirkonnas, mitte Peedu suvilapiirkonnas. - Riiklikusse ehitisregistrisse on sellel aadressil registreeritud elamu, registrikoodiga 104000813. - Tänavalt teostatud paikvaatlusel on tuvastatud ehitisregistrisse kantud hoone olemasolu. - Kinnistu on hoonestatud ja heakorrastatud. - Visuaalse vaatluse põhjal veenduti, et hoone seisund võimaldab hoones elada.
22.Seejärel esitas linnavalitsus kaalutlused, miks jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest ei vabastata: - Arvestada tuleb jäätmeseadusest tuleneva üldise keskkonnaalase avaliku huvi kaitse põhimõttega liita kõik jäätmete tekitajad jäätmeveo süsteemiga, et jäätmete mittenõuetekohase käitlemise tagajärjel ei satuks need peremehetuna keskkonda, ei kahjustaks keskkonda ja avalikku tervist ja et selle üle oleks võimalik teostada kontrolli. - JäätS § 69 lg 4 alusel vabastatakse liitunuks loetud isikud erandkorras. - Arvestada tuleb omavalitsuse poolt loodud jäätmeveosüsteemi paindlikkust ning isiku erahuve. - Isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. - Linnavalitsus lähtub korraldatud jäätmeveo korraldamisel ettevaatusprintsiibist, mille peamiseks eesmärgiks on võimalike keskkonnahäiringute vähendamine, et säilitada keskkonna hea seisund ja kaitsta inimeste tervist ja heaolu. - Linnavalitsus on Elvas loonud korraldatud jäätmeveosüsteemi, kus jäätmevaldajatele on loodud mõistlikud võimalused vajaduse tekkimisel jäätmeid nõuetekohaselt käidelda. Juhul, kui jäätmeid tekib vähe või ebakorrapäraselt, ei ole jäätmevaldajale kulude kokkuhoiuks ainus võimalus kinnistu vabastamine korraldatud jäätmeveo süsteemist, vaid on võimalus jäätmeid üle anda vastavalt tekkivatele jäätmekogustele. Samuti võib jäätmevaldaja sõlmida naabruses asuva jäätmevaldajaga ühise jäätmekäitluslepingu ning jagada kulusid. Perioodil, kui jäätmeid ei ole üle anda, tasutakse ainult kogumistasu ulatuses ehk 50% vastava jäätmemahuti kulust. Seega ei ole jäätmevaldajale ülemäära koormav kohustus olla jäätmeveosüsteemiga liitunud. - Jäätmeveo teenustasud on jäätmevaldajatele soodsad seetõttu, et hoonestatud kinnistute omanikud on liidetud ühtsesse jäätmeveosüsteemi. - Linnavalitusel ei ole võimalik välja selgitada, kas ja kui palju jäätmeid Aasta tn 17 kinnistul tekib. - Linnavalitsusel ei ole võimalik kuidagi kindlaks teha ja kindel olla selles, kas kinnistul elatakse aastaringselt või mitte. Kinnistu jäätmevaldajaks ei pea olema kinnistu omanik ise, selleks võib olla ka mõni muu isik, kes kokkuleppel kinnistu omanikuga kinnistut kasutab või kinnistul elab. Seetõttu ei ole otstarbekas jäätmevaldajate korraldatud jäätmeveo süsteemist eemale jäämine.
6(9)
3-16-627 -
Avalikes huvides on võimalikult puhas keskkond ja kõigile Elva jäätmevaldajatele ühetaoliselt korraldatud jäätmevedu ning veendumus, et jäätmed ei satu loodusesse, neid ei põletata vms. Jäätmevaldajate erahuvis on jäätmekäitluskulude optimeerimine. Avalik huvi on kaalukam jäätmevaldajate erahuvist, kuna erahuvi riive on väga vähene.
23.Seega nähtub kohtu hinnangul 26. jaanuari 2016. a korraldusest nr 49, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, mistõttu kohaldada ei saa JäätS § 69 lg-t 4. Kohus nõustub kaebajatega, et selle veendumuse oleks võinud kogumis tekitada mh järgmised asjaolud: - Kõigil talvekuudel 2014-2016. aastani esitas Eesti Keskkonnateenistus sel perioodil tühisõiduarveid. - Kinnistu veevärgisüsteem lülitatakse talvekuudeks välja. - Majas ei ole kuivkäimlat ja õues asuvat kaevu ei saa kasutada. - Kaebajate piirinaabrid võivad kinnitada, et talvekuudel ei ela kaebajad Elvas ja elamut ei üürita ka välja.
24.Uurimispõhimõtet järgides oleks vastustaja leidnud nendele asjaoludele kinnitust või saanud tuvastada, et see nii ei ole. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Õige on vastustaja väide, et linnavalitsusel on õigus määrata, milliseid asja otsustamiseks vajalikke tõendeid ta kogub ning millisel viisil ja ulatuses, kuid kohtu hinnangul on kaebajate poolt välja toodud asjaolude tuvastamisel hõlpsamini kontrollitav, kas kinnistul talveperioodil elatakse või mitte. Vastustaja tuvastatud asjaolud, et Aasa tn 17 asub elamupiirkonnas, ehitisregistris asub sellel aadressil elamu, kinnistu on hoonestatud ja heakorrastanud ning hoone seisund võimaldab hoones elada, ei saa kogumis siiski tekitada kohalikul omavalitsusel veendumust, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Ja nagu nähtub 26. jaanuari 2016. a korraldusest, ei olegi vastustajal sellist veendumust tekkinud, sest korralduses on märgitud, et linnavalitsusel ei ole võimalik välja selgitada, kas kinnistul aastaringselt elatakse ja kas kinnistul jäätmeid tekib. JäätS § 69 lg 42 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Ka jäätmehoolduseeskirja § 25 lg 5 p 2 sätestab linnavalitsusele kohustuse kontrollida kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud põhjendused on tõesed ja piisavad tema mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas jäätmehoolduseeskirja § 25 lg 5 p-s 2 sätestatud kohustuse täitmiseks olnud piisav paikvaatlusega tuvastatu, et kinnistul asub hoone ja visuaalse vaatluse põhjal veenduti, et hoone seisund võimaldab hoones elada.
25.Arvestada tulnuks ka sellega, et varasematel aastatel on vastustaja kaebajaid JäätS § 69 lg-te 4 ja 42 alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugenud, kuna eeldatavalt on tegemist kaebajate suvekoduga (tl-d 29-31; 68-73). Kohtu hinnangul ei rikutud sellega küll õigustatud ootuse põhimõtet, aga vastustaja oleks võinud selgitada, miks varasemast erineva otsustuse teeb. Nii oleks haldusakt olnud kaebajatele paremini mõistetav. Kohtumenetluses on vastustaja vastuses kaebusele selgitanud, et korralduse andmisel ei esinenud sama olukord, mis varasemate vabastuste korral. Seejuures märkis vastustaja esmalt Riigikohtu analüüsile viidates, et muutunud on jäätmeseaduse vastavate paragrahvide tõlgendus. Kohus ei pea seda põhjendust asjakohaseks. Riigikohtu analüüs on tehtud 2011. a septembrikuus, kuid kaebajad on vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest 5. märtsi 2013. a korraldusega nr 206. Seega on linnavalitsus kohaldanud kaebajate suhtes JäätS § 69 lg-t 4 poolteist aastat pärast Riigikohtu analüüsi ilmumist. Teise argumendina viitab vastustaja jäätmehoolduseeskirja muutumisele. Ka see argument ei veena kohut, miks oli vaja varasemast teistsugune otsus teha. Vastustaja sõnul 7(9)
3-16-627 muutus jäätmehoolduseeskirjas korraldatud jäätmesüsteemi ülesehitus 1. jaanuaril 2013. Seega kaks kuud hiljem tehtud korraldus nr 206 pidi olema välja antud juba uue jäätmehoolduseeskirjaga kooskõlas. Vastustaja märgib, et oluliselt alanesid korraldatud jäätmeveo teenustasud võrreldes eelmise perioodiga. Kohtu hinnangul võib see argument tingida praktika muutmist ja see põhjendus võinuks sisalduda ka korralduses.
26.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja ei ole astunud piisavalt samme, et veenduda selles, kas Aasa tn 17, Elva kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse ka talveperioodil. See rikkumine ei tingi aga kohtu hinnangul automaatselt haldusakti tühistamist. Seda põhjusel, et isegi olukorras, kui Elva Linnavalitsus oleks olnud veendunud, et Aasta tn 17 kinnistul talveperioodidel ei elata, oleks ta JäätS § 69 lg-s 4 ette nähtud kaalutlusõigust teostades võinud jätta kaebajate taotluse rahuldamata. Seetõttu kontrollib kohus järgnevalt kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.
27.Vastustaja on 1. märtsi 2016. a korralduses nr 2-3/87 (sisuliselt tegemist vaideotsusega) selgitanud, et isegi kui linnavalitsuse poolt ei olnud kõiki asjaolusid välja selgitatud (naabrite küsitlemine jms), ei mõjutanud see lõppotsust, kuna lõppotsuse tegemisel kaaluti era- ja avalikku huvi ning otsustati, et avalik huvi on suurem kui isikute õiguste riive. Samuti on vastustaja vaideotsuses selgitanud, et teenuse osutaja on arvestanud teenustasude pakkumisel linnavalitsuse poolt antud algandmetega, mille üheks näitajaks on hoonestatud kinnistute arv ja hoone tüüp kinnistul. Selle põhimõtte kohaselt on võimalik Elvas osutada teenust jäätmevaldajatele soodsate hindadega ning suurjäätmete ja paberjäätmete vedu teostada tasuta. Jäätmevaldajate poolt linnavalitsusele esitatud taotluste hulka arvestades võib nende vabastamise korral tekkida olukord, kus jäätmevaldajate kulude kokkuhoid sellise meetmena tingib ebavõrdse kohtlemise teiste liitunute suhtes, kuna loodud süsteem kujuneb mitteliitunute arvelt kallimaks kui algandmetes ette nähtud. Seetõttu on linnavalitsus võtnud seisukoha, et elamuga hoonestatud kinnistuid ei ole võimalik korraldatud jäätmeveosüsteemist eemale jätta.
28.Vaidlust ei ole selles, et Aasa 17, Elva on hoonestatud kinnistu. Seega oli kohtu hinnangul linnavalitsuse kaalutlusõigus, kas vabastada jäätmevaldaja erandkorras jäätmeveoga liitumisest, sisuliselt redutseerunud nullini. Nõustuda saab vastustajaga, et jäätmeseaduses toodud põhimõtted teenivad olulist avaliku huvi kaitset. Et jäätmete kogumine ja vedu toimuks piirkonna jäätmetekitajate jaoks tervikuna võimalikult soodsatel tingimustel, on oluline, et võimalikult suur osa jäätmetekitajaid oleks määratud piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liitunud. Kuigi korraldatud jäätmeveo raames pakutavad lahendused ei pruugi täpselt igaühele sobida, tagab see kokkuvõttes jäätmete tõhusama kokkukorjamise ja keskkonna väiksema reostamise. Korraldatud jäätmeveo ideeks on n-ö solidaarsusprintsiip, kus tasutakse nii süsteemi toimimise kui ka prügi tekitamise eest.
29.Vaidlusaluses korralduses selgitati, et kaalutlemisel arvestati ka asjaoluga, et jäätmevaldajale on loodud soodsad tingimused, et erahuvide riive oleks võimalikult vähene. Kaebajatele selgitati ka seda, et korraldatud jäätmeveoga seotud kulusid saab optimeerida. Kaebajatele selgitati, et kuna kinnisasjal on üksikelamu, võivad nad valida segaolmejäätmete käitlemiseks 50 l jäätmekoti teenuse ja veosageduseks neljanädalase perioodi. Kui segaolmejäätmeid ei ole üle anda, tuleb tasuda 30 senti kuus. Ka kohus peab seetõttu kaebajate erahuvi riivet väga väheseks.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata XXi ja XXi kaebuse Elva Linnavalitsuse 26. jaanuari 2016. a korralduse nr 49 ja 1. märtsi 2016. a korralduse nr 2-3/87 tühistamiseks.
8(9)
3-16-627
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.