Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 26.10.2016, Tartu 3-16-432 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamise nõudes (ei osutatud abi seoses lagunenud hambaga) Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.
ning andis kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks.
tulenevalt määruse resolutsiooni punktist 2 kohustus täiendada apellatsioonkaebuse põhjendusi hiljemalt 17.10.2016.
esitas 14.10.2016 ringkonnakohtule avalduse, milles sisuliselt kordas enda 22.09.2016. a apellatsioonkaebuses öeldut ning ei täiendanud seega apellatsioonkaebuse põhjendusi.
ning kaebaja apellatsioonkaebus tuleb tagastada (II). I
seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. HKMS § 110 lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 110 lg-le 2 tuleb advokaadi õigusabi eest menetlusabi andmise osutamisel kohaldada HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 4 lg-st 1 tulenevalt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 5 järgi on riigi õigusabi üheks liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud RÕS §-s 7.
õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud kaebuse, kaebuse täienduse ja apellatsioonkaebuse ning samuti on kaebaja olnud võimeline esitama kohtule menetlusseadustikes sätestatud taotlusi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja halduskohtumenetluses osalenud ka varem. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Samuti ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et kaebaja ei ole enam võimeline menetluses oma õigusi kaitsma.
halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras esindajat.
II
kättesaamisest mõistlik aeg apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks. Kaebajale on selgitatud ka puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid hoolimata eeltoodust on ta jätnud apellatsioonkaebuse põhjendused täiendamata. Kuna ringkonnakohus ei saa menetleda apellatsioonkaebust, milles esineb eelmainitud puudus, tuleb kaebaja apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
Agu Timmi
Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.