A.Pe kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamise nõudes (ei osutatud abi seoses lagunenud hambaga)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja A.P Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.09.2016.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.A.P esitas 25.02.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse ja 12.04.2016.a kaebuse täiendused. Kohus võttis kaebuse menetlusse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kahju tekitati kaebajale sellega, et Viru Vangla ei osutanud kaebajale abi seoses lagunenud hambaga. Kohus võttis kaebuse menetlusse kontaktisiku ja direktori tegevuse ja tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise osas. Kohtuasjas käsitletakse järgmisi kaebuses kirjeldatud juhtumeid: - kaebaja hambale 2015. aasta suve alguses pandud ajutine plomm oli 2015. aasta augustikuuks lagunenud. Hammas hakkas valutama ja selle teravad servad vigastasid suud, kaebaja ei saanud normaalselt toitu närida ja valu tõttu magada; - kaebaja pöördus alates 2015. aasta augustist pidevalt kontaktisiku poole, et teda viidaks hambaarsti juurde, kuid arsti juurde ta ei pääsenud. Kaebaja taotles arsti juurde viimist iga kord, kui kontaktisik teda külastas, täpsemaid andmeid kuupäevade kohta ta anda ei oska; - kaebaja saatis kirja vangla direktorile (otsuse punkt 4 dokument 3), saaja oli märgitud ümbrikule. Kaebaja ei saanud vastust;
- 03.11.2015.a kaebajat hambaarsti juurde ei viidud; - 17.11.2015.a muutus hambavalu väljakannatamatuks, tekkis mädaabtsess, põsk läks paiste ja veritses koos hambaga. Kaebaja murdis ise küünepintsettide abil hamba teravad servad ja eemaldas need põletikulisest igemest, torkas igeme metallist paberiklambri abil katki ja lasi mäda välja. Abi andmata jätmisega kahjustas Viru Vangla kaebaja tervist ja alandas tema väärikust. Algses kaebuses, mis sisaldas nõudeid ka hambaarsti, pereõe, perearsti, meditsiiniosakonna juhataja ja valvurite vastu, nõudis kaebaja hüvitist 20 000 eurot. Kuna kohus tagastas kaebuse osaliselt, siis palus kohus kaebajal teatada, kas ta soovib taotletava kahjuhüvitise summat vähendada. Kaebaja nõutava hüvitise suurust ei vähendanud. Hüvitise suurust põhjendas kaebaja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega sarnastes asjades.
2.Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Viru Vanglale 20.11.2015.a (tl 16-17, 22). Viru Vangla jättis 28.01.2016.a otsusega nr 6-16/197-4 (tl 18-19) taotluse rahuldamata.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastavalt kaebaja kontaktisiku M. Variku 07.12.2015.a õiendile käis ta kaebajaga vestlemas vähemalt üks kord nädalas, enamasti tihedamini. Kontaktisik selgitas kaebajale, et hambaarst võtab ta võimalusel vastu. 14.08.2015.a esitatud pöördumine on kaebaja ainuke kirjalik pöördumine seoses hambaarsti vastuvõtule saamisega. Praktikas ei pea kinnipeetav esitama kirjalikku taotlust arsti vastuvõtule saamiseks, vaid teavitab sellest valvurit või inspektor-kontaktisikut suuliselt. Vangla meditsiiniosakond oli teadlik kaebaja hammaste seisukorrast ja hambaravi vajadusest ning kui see vajanuks erakorralist sekkumist, oleks seda ka tehtud. Asjaolu, miks vastuvõttu 03.11.2015.a ei toimunud, ei oska vastustaja kommenteerida. Samas ei saanud vastuvõtu ärajäämine kaebaja tervislikku seisundit mõjutada, sest 24.11.2015.a toimus kaebajal hambaarsti vastuvõtt, millest kaebaja keeldus. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja oleks loobunud hambaravist olukorras, kui tal hammas valutab. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja pidi tema näidatud ajavahemikul kannatama hambavalu. Tervisekaardi kohaselt on kaebaja käinud juunist kuni novembrini 2015 korduvalt tervishoiutöötajate vastuvõttudel, tema tervist on korduvalt kontrollitud ning hambavalule ei ole kaebaja viidanud. Ka 24.11.2015.a hambaarsti vastuvõtul ei kaevanud kaebaja valu üle, vaid soovis uue aja määramist ning keeldus ravist, kuna oli haige. Uus vastuvõtt toimus 08.12.2015.a ja teostati hambaravi. Kinnipeetavad ei pea taluma valu, sest neil on võimalik igal ajal küsida vanglaametnikelt valuvaigistavaid ravimeid ja vajadusel need koheselt väljastatakse. Lisaks on vanglaametnike vahendusel võimalik kutsuda meedik, kes teeb vajadusel valuvaigistava süsti. Viru Vangla on seisukohal, et ta ei ole kaebaja väärikust alandanud. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavatele hädavajalik hambaraviteenus ja seda on antud juhul tehtud.
4.Kohtule on esitatud järgmised tõendid: 1) kaebaja 14.08.2015.a taotlus, registreeritud Viru Vanglas 17.08.2015.a nr 6-10/25925-1 (tl 13). Kaebaja teatas, et juunis pandud ajutine hambaplomm on lagunenud ja hamba terav serv kraabib põse seest katki ning palub kiiremini hambaarsti vastuvõtule;
2) Viru Vangla 31.08.2015.a. vastus nr 6-10/25925-2 (tl 13 pöördel), mille kohaselt kaebaja on registreeritud hambaarsti vastuvõtule 03.11.2015.a. Vastusele on alla kirjutanud meditsiiniosakonna juhataja Kai Ird; 3) kaebaja 09.11.2015.a taotlus, registreeritud Viru Vanglas samal kuupäeval, registreerimisnumber puudub (tl 39). Kaebaja oli 03.11.2015.a kirjas hambaarsti vastuvõtule, aga keegi teda välja ei kutsunud. Kaebajal on pidevalt veri suus katkise hamba teravate servade tõttu. Kaebaja küsib, miks teda ei kutsuta arsti juurde ja ei ravita tema hammast; 4) hambaarst Ia Tuisu selgitus (tl 48), mille kohaselt 10.06.2015.a visiidil kattis ta kaebaja hamba 36 ajutise täidisega, kuna servad olid teravad ja et ei hõõruks keelt; 5) kaebaja tervisekaardi väljavõte 06.06.2015.a - 17.11.2015.a ja 08.12.2015.a (tl 49-62). Sellelt nähtub, et - kaebaja viibis hambaarst Ia Tuisu vastuvõtul 11.06.2015.a (ravilugu 366), hambale 36 paigaldati tasatäidis ja 08.12.2015.a (ravilugu 511), hamba 36 krooni taastamine; - 08.07.2015.a (ravilugu 368): kaebaja soovis stomatoloogile, ajutine plomm tuli välja. Valu üle kaebaja ei kurtnud; - 16.07.2015.a (ravilugu 369): kaebaja soovis hambaarsti vastuvõtule. Seda pöördumist kajastab ka 21.09.2015.a Viru Vangla direktorile väljastatud tõend (tl 64); - 07.09.2015.a (ravilugu 415): hambavalu ajutise plommi kohal; - 15.11.2015.a (ravilugu 493): soovib hambaarstile; - 17.11.2015.a (ravilugu 494): soovib kiiremas korras hambaarstile; - ajavahemikul 06.08.2015.a kuni 17.11.2015.a oli kaebajal praktiliselt iga päev vähemalt üks, paljudel päevadel mitu kokkupuudet meditsiinitöötajaga. Kaebaja ei kohtunud meditsiinitöötajaga 22.08, 24.08, 14.09, 28.10, 07.11 ja 16.11.2015.a; 6) Viru Vangla direktorile 15.12.2015.a väljastatud tõend (tl 65), mis kirjeldab kaebajale osutatud hambaravi. 10.06.2015.a paigaldati hambale 36 tasatäidis ajutise täidisega. 24.11.2015.a oli kaebaja registreeritud vastuvõtule, kuid haigestumise tõttu palus anda uue aja. 08.12.2015.a taastati hamba 36 kroon valguskõvastuva täidisega; 7) inspektor-kontaktisik Maarika Variku 07.12.2015.a õiend (tl 63), mille järgi ta käis kaebajaga vestlemas vähemalt üks kord nädalas, enamasti tihedamini. Kontaktisik vestles kaebaja suhtes hambaarstiga ja selgitas kaebajale korduvalt, et hambaarst võtab ta vastu esimesel võimalusel. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega muude RVastS sätestatud nõuete esitamise kaudu. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Seega on praeguses kohtuasjas esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise kaks olulist eeldust vastustaja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes ning põhjuslik seos selle õigusvastase teo või tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel.
6.Kaebaja väitel põhjustas vastustaja talle kahju sellega, et vangla ei osutanud kaebajale arstiabi seoses lagunenud hambaga.
Kohtu hinnangul on otsuse punktis 4 nimetatud tõenditega tõendatud, et kaebajal oli 2015. aasta augustist kuni novembrini kestev terviseprobleem, mille põhjuseks oli lagunenud hammas. Hammas nr 36 parandati ajutise plommiga 10.06.2015.a (tl 48, 65). 08.07.2015.a ja 16.07.2015.a teatas kaebaja vangla meditsiiniosakonnale, et ajutine plomm tuli välja ja ta soovib pääseda hambaarstile (tl 49 - 49 pöördel). Valu kaebaja neil kordadel ei kurtnud. Edasi olukord pidevalt halvenes. 14.08.2015.a teatas kaebaja juba sellest, et ajutise plommi lagunemise tõttu kraabib hamba terav serv põse seest katki. Eluliselt on usutav, et sellise seisundiga kaasneb ka valu. 07.09.2015.a kurtis kaebaja meditsiiniosakonnale hambavalu ajutise plommi kohal (tl 54 - 54 pöördel). 09.11.2015.a teatas kaebaja, et on pidevalt veri suus katkise hamba teravate servade tõttu (tl 39). 15.11.2015.a teatas kaebaja meditsiiniosakonnale, et soovib hambaarstile ja 17.11.2015.a, et ta soovib kiiresti hambaarstile (tl 61). Seega kannatas kaebaja pikemat aega terviseprobleemi käes, mis põhjustas talle valu. Kaebaja väitel osutas ta 17.11.2015.a ise endale abi, eemaldas hamba teravad servad ja avas mädakolde. See väide on tõendamata, kuid selle paikapidavus ei oma kohtuasja lahendamisel ka eraldiseisvat tähtsust. Praeguse kohtuasja kontekstis piisab sellest, et esmakordselt 08.07.2015.a esitatud pöördumise järel oli kaebajal võimalus pääseda hambaarstile 24.11.2015.a ning alates augustikuu keskpaigast kannatas kaebaja valu.
7.Vangla kui avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes täidetav ülesanne kinnipeetavate ravimisel piirdub tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega. Vanglale saaks ette heita seda, kui kaebajal oleks puudunud võimalus teavitada meditsiinitöötajat abi vajadusest või kui kaebajal oleks puudunud võimalus pääseda arsti juurde seetõttu, et vangla ei saatnud kinnipeetavat tema kambrist meditsiinitöötaja juurde. Sellise olukorraga praeguses kohtuasjas tegemist ei ole.
7.1.Kaebaja väitel saatis ta vangla direktorile kirja, milles ta teavitas direktorit oma olukorrast (tl 39). Tegemist on kaebaja pöördumisega, mis on vormistatud blanketile „Kinni peetava isiku taotlus“. Kirjale on märgitud, et selle võttis 09.11.2015.a vastu inspektorkontaktisik Maarika Varik. Kaebaja väitel oli see, et kiri on määratud vangla direktorile, märgitud ümbrikule. Ümbrikku ei ole kohtule esitatud. Seega ei ole tõendatud kaebaja väide, et ta pöördus vangla direktori poole.
7.2.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja taotles pääsu hambaarsti juurde kontaktisiku kaudu, seda kinnitavad nii kaebaja kui ka kontaktisik Maarika Varik. Ka eelmises lõigus nimetatud kaebaja kirjalik avaldus jõudis kontaktisikuni. Tõendatud ei ole aga see, et kontaktisik jättis kaebaja pöördumised meditsiinitöötajatele edastamata. Kontaktisik selgitas (tl 63), et ta vestles hambaarstiga ja hambaarst lubas kaebaja vastu võtta esimesel võimalusel. Kohtul puudub põhjus kahelda kontaktisiku seletuse õigsuses. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kontaktisiku seletuse ümber lükkaksid. Kaebajal tegelikult puudus võimalus eristada, kas teda ei viida hambaarsti juurde sellepärast, et kontaktisik tema pöördumisi ei edasta, või mingil muul põhjusel. Kaebajale oli nähtav ainult tulemus ehk see, et ta hambaarsti juurde ei pääsenud.
7.3.Kaebaja väitel oli ta registreeritud hambaarsti vastuvõtule 03.11.2015.a, kuid vastuvõtule teda ei viidud. Viru Vangla 31.08.2015.a kirjas (tl 13 pöördel) teatas vangla tõepoolest kaebajale, et ta on registreeritud hambaarsti vastuvõtule 03.11.2015.a ning pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebajat sel päeval hambaarsti juurde ei viidud. Kohtu hinnangul ei saa seda aga ette heita vanglale kui kinnipidamisasutusele, vaid vanglale kui tervishoiuteenuste osutajale. Kirjaliku kinnituse selle kohta, et kaebaja on registreeritud hambaarsti vastuvõtule, andis kaebajale meditsiiniosakonna juhataja Kai Ird. Tõendite põhjal ei jõudnud see teave hambaarstini: Viru Vangla direktorile koostatud ülevaade kaebajale osutatud hambaravi kohta
(tl 65) ei maini 03.11.2015.a toimuma pidanud visiiti, kuid mainib 24.11.2015.a toimuma pidanud visiiti, mille kaebaja palus edasi lükata. Ülevaatele on alla kirjutanud Erika Tiinas, kes Terviseameti avalikult kättesaadavate registrite andmetel on meditsiiniõde ja töötab koos hambaarst Ia Tuisuga. Seega pöördus kaebaja meditsiinitöötaja poole ja talle määrati vastuvõtuaeg. See, et vangla meditsiiniosakonna siseselt ei jõudnud teave hambaarstini ja seetõttu kaebajat kokkulepitud ajal arsti juurde ei toimetatud, on tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud eksimus.
8.Isegi kui kohus oleks tuvastanud vangla õigusvastase teo või tegevusetuse avalikõiguslikus suhtes, ei oleks vangla kui kinnipidamisasutuse teo või tegevusetuse ja kaebajale osaks saanud kannatuste vahel põhjuslikku seost. Punktis 6 nimetatud tõendite põhjal pöördus kaebaja ise korduvalt Viru Vangla meditsiinitöötajate poole, teavitas neid oma terviserikkest ja taotles pääsu hambaarsti juurde. See tähendab, et kaebaja oli pöördunud vangla poole sooviga tervishoiuteenuse osutamiseks ja nende vahel oli tekkinud eraõiguslik lepinguline suhe (Riigikohtu lahend 3-3-4-1-11 ja selles viidatud lahendid). Kaebajale ravi osutamata jätmisega tekitatud võimalik kahju on põhjuslikus seoses mitte vangla kui kinnipidamisasutuse tegevusega, vaid tervishoiutöötajate tegevusega tervishoiuteenuste osutamisel. Meditsiinitöötajad olid kaebaja probleemist teadlikud olenemata sellest, kas direktor ja kontaktisik neid sellest teavitasid või mitte. Kohus selgitas 31.03.2016.a ja 17.06.2016.a kohtumäärustes, et kohus lahendab praeguses kohtuasjas ainult seda, kas kaebaja kirjeldatud kannatused on tingitud Viru Vangla direktori või kontaktisiku tegevusest või tegevusetusest. Meditsiinitöötajate tegevuse või tegevusetusega (sh abi andmisega viivitamine, vale või ebapiisav ravi) tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine on maakohtu pädevuses. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud Viru Maakohtule hagi otsuse punktis 1 toodud asjaoludel (kohtuasi 2-167498) ning kaebajale on selles menetluses määratud riigi õigusabi.
9.Kuna kaks olulist eeldust kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on täitmata, siis jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 17.06.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 13.07.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.