Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 25.10.2016, Tartu 3-15-2265 Kalev Pehme kaebus Tarvastu Vallavalitsuse 29.06.2015. a ehitusloa nr 1512219/07688 õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsus Kalev Pehme apellatsioonkaebus 05.10.2016 Kaebaja Kalev Pehme Vastustaja Tarvastu vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 24.11.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarvastu Vallavalitsus väljastas 29.06.2015 ehitusloa nr 1512219/07688 kalakärestiku rajamiseks Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Sooviku külas asuva Ordulinnuse kinnistu paisule.
K. Pehme esitas 09.09.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 16.09.2015, 19.10.2015 ja 12.02.2016 täiendavad selgitused. Kaebaja palus tühistada Tarvastu Vallavalitsuse 29.06.2015. a ehitusluba nr 1512219/07688. Lisaks palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusloa kehtivus. Kaebaja põhjendused: 1) Ehitusloa väljastamisel on jäetud järgimata olulisi haldusõiguslikke nõudeid ning arvesse
on jäetud võtmata ehitustegevuse otsesed mõjud kaebaja kinnistule. Ehitustegevuse eesmärk on lammutada Ordulinnuse pais ja rajada Tarvastu jõele kalakärestik ning juhtida jõgi ümber uude sängi, mille tulemusena jõe lõunapoolne haru jääb edaspidi kuivaks. Kaebaja on osaliselt taastanud lõunapoolsel harul tema omandis oleva vesiveski, mille säilitamist ja kasutamist ehitustegevus otseselt mõjutab. Kuna projekteerimistingimuste järgi alandatakse ehitustegevuse tulemusel oluliselt veetaset jõe lõunapoolsel harul, siis jääks vesiveski vundament kuivale ning seejärel algaks kiire vundamendi mädanemisprotsess, mille tulemusel vesiveski hävineb. 2) Kaebaja ei ole olnud seotud tiikide rajamisega ega Tarvastu jõe põhjapoolse haru läbivoolu tõkestamisega. Tiigid olid kaevatud enne seda, kui kaebaja omandas Linnaveski kinnistu ning 2012. a hilissügisel sulges vald jõe lõunapoolse haru, suunas vee voolama põhjapoolse haru kaudu ja kaevas läbi kaebaja maal oleva tiigi valli, mille tulemusena tiik jooksis tühjaks. Kaebaja esitas 01.03.2015 vaide kalakärestiku projekteerimistingimuste kohta, kuid sellele pole seniajani vastust antud. Kaebaja on ka esitanud vaide Keskkonnaametile viimase 05.08.2015. a korralduse nr PV 1-15-15/158 ja vee erikasutusloa nr L.VV/326530 peale, kuna neis ei arvestatud jõe lõunapoolsest harust vee läbijuhtimise vajadusega. 3) Ehitusloast sai kaebaja teada 24.08.2015. Kalakärestiku projekti lahendusest sai kaebaja teada 23.08.2015, kui see saadeti talle kooskõlastamiseks, kuid tema poolt on jäetud projekt kooskõlastamata ning 19.06.2015 projekti läbivaatuse koosolekut ei ole toimunud, millist protokolli ei ole vallavalitsus talle ka saatnud. Kalakärestikuga seoses on ta korduvalt esitanud vastuväiteid, kuid Tarvastu Vallavalitsus ega Keskkonnaamet ei ole neid arvestanud.
3.Tarvastu vald leiab 14.09.2015. a ja 29.10.2015. a vastustes kaebusele järgmist: 1) Eksitav on kaebaja väide, et ehitustegevuse käigus muudetakse oluliselt kaebaja kinnistut läbivate jõeharude veerežiimi. Tööde käigus hoopis taastatakse jõeharude veerežiim, mida kaebaja muutis 2009. aastal, kui sulges ebaseaduslikult riigi maal asuva jõe põhjapoolse haru, rajades nii enda kinnistule tiigi. 2011 ja 2012 saatis vallavalitsus kaebajale mitmeid kirju nõudega taastada Tarvastu jõe vool ning endine olukord, juhtides tähelepanu, et kevadine suurvesi 2010-2012 on oluliselt lõhkunud Linnaveski paisu ja kahjustanud vallavara ning jõeharu taasavamine vähendaks oluliselt veesurvet Linnaveski tammile. 2) Ehituse ja projekti käigus rajatakse kalakärestik põhjapoolsele harule, mille on kooskõlastanud nii Keskkonnaamet kui Muinsuskaitse Amet. Algselt pakuti kalakärestiku rajamiseks Tarvastu jõe lõunapoolne haru, millega aga kaebaja ei nõustunud. Projekteerimistingimused on vallavalitsus väljastanud kaebaja soovil ka lõunapoolsele harule ning jõe veevool tagatakse jõe mõlemat haru mööda. Ida-Eesti veemajanduskavas on Tarvastu jõe seisundit hinnatud halvaks ja 2014. a vahearuande põhjal kesiseks. Selle põhjuseks on jõel paiknevad paisud, mis takistavad kalade liikumist sobivamatele elu- ja sigimispaikadele. Kalastiku seisundi parandamiseks tuleb jõgi teha kalade rändele läbipääsetavaks. Kalade esimeseks rändetakistuseks liikumisel Võrtsjärvest Tarvastu jõe keskjooksule ja tagasi on Linnaveski pais ja Ordulinnuse paisuvare. Linnaveski paisule pole võimalik kalapääsu rajada, kuna selleks puudub seal vajalik maa-ala ja kaebaja kui Linnaveski kinnistu omaniku nõusolek. 3) Tõene ei ole kaebaja väide, et tööde tulemusena jääb jõe lõunapoolne haru kuivaks. Augustis 2015 Reaalprojekt OÜ tehtud mõõdistuse järgi on lõunapoolse jõeharu vesiveski sillutiste kõrgus 40,9-41,2 m, kärestiku projektkõrgus 41,6 m. Seega ei takista ehitustööd ja vee liikumist lõunapoolsesse harusse, kuna jõekäär on seal kuni 1m madalam kui projekteeritud kärestiku kõrgus põhjapoolsel Tarvastu jõe harul. 4) Kalakärestiku rajamise projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kes on ette andnud kohustuslikud tingimused ja ajagraafiku, mida vastustaja ning hanke võitnud ehitaja on kohustatud järgima. Toetuse kasutamise kohustus 2015. aastal on 69 631,02 eurot. Kui toetuse saaja ei ole ette nähtud toetussummat ära kasutanud, on KIK-il 2007-2013
struktuuritoetuse seaduse § 18 lg 6 alusel õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja nõuda välja makstud toetus § 26 lg 2 alusel tagasi. 5) Ehitusluba on väljastatud ainult kalakärestiku rajamiseks ning hõlmab ainult munitsipaalomanduses olevat maa-ala, mistõttu puudub kaebajal õiguslik alus kaebust esitada. Ka projekt, mis kalakärestiku ehitust puudutab, oli planeeritud ainult munitsipaalmaale ning vallavalitsusel ei olnud kohustust võtta vajalikku kooskõlastust naaberkinnistu omanik Kalev Pehmelt. Käesolevaks ajaks on ehitustegevus, mis ulatub K. Pehme maale projektist välja arvatud ning KIK-ga projekti muudatus kooskõlastatud. Kaebaja on olnud kaasatud projekti erinevatesse etappidesse ning pooled on erinevaid koosolekuid ja läbirääkimisi pidanud aastaid. 6) 01.03.2015 vallavalitsuses peetud koosolekul arutati kaebajaga nii põhja- kui lõunapoolse haru projekteerimist ning seda, mis jääb veetaseme kõrguseks, kui põhjapoolset haru mööda läheb peaveevool. Vallavalitsuse jaoks oli kokkuleppes kõige olulisem see, et „tingimuste väljastamisel tuleb arvestada varasemalt väljastatud põhjapoolse haru projekteerimistingimustega“, millest tulenevalt saab põhjapoolse haru enne rajada vastavalt KIK-i nõudmistele ning lõunapoolse jõeharu võimalik veetase selgub pärast kalakärestiku valmimist. Kaebajale selgitati, et veevool juhitakse ka läbi lõunapoolse jõeharu ning vallal on kohustus väljastatavad lõunapoolse haru tingimused kooskõlastada hr Pehmega. Kaebaja oli teadlik ja tutvunud Kalakärestiku projektiga ning nõustus sellega tingimusel, et tema kinnistule rajatav kaldakindlustus lisatakse projektile. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus jättis 28.09.2015. a määrusega K. Pehme esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 29.03.2016. a otsusega K. Pehme kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kuna kalakärestiku ehitus puudutab ainult munitsipaalomanduses olevat maa-ala, siis ei olnud vallal kohustust võtta vajalikku kooskõlastust kaebajalt kui naaberkinnistu omanikult. Kaebaja on olnud kaasatud projekti erinevatesse etappidesse ja on kursis kõikide detailidega, mis puudutab kalakärestiku rajamist (projekteerimistingimused, Keskkonnaameti eelhinnang, eel- ja põhiprojekt), kuna Tarvastu jõevoolu taastamise, paisu taastamise, kalakärestiku rajamise jm Ordulinnuse ja Linnaveskiga seotud teemade üle on pooled pidanud erinevaid koosolekuid ja läbirääkimisi aastaid. 2) Tarvastu jõgi hargneb Ordulinnuse lääneküljel piki Ordulinnuse nõlva kaheks haruks, põhjapoolseks (vasakpoolne) ja lõunapoolseks (parempoolne). Vasakpoolsel jõeharul asub Ordulinnuse lagunenud pais, mis jääb Tarvastu vallale kuuluvale Ordulinnuse kinnistule. Parempoolsel harul on Tarvastu veski pais, mis asub Tarvastu vallale kuuluval Veskipaisu kinnistul. Jõe vasak- ja parempoolne haru ühinevad ühte jõesängi K. Pehme ja M. Esnari ühisomandis oleval Linnaveski kinnistul, mis on naaberkinnistuks nii Ordulinnuse kui Veskipaisu kinnistule. Tarvastu jõe seisund on hinnatud Ida-Eesti veemajanduskavas (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2010. a korraldusega nr 118 „Veemajanduskavade kinnitamine“) halvaks ja 2014. aastal koostatud vahearuande põhjal kesiseks. Kesise seisundi põhjuseks on jõel paiknevad paisud, mis takistavad kalade liikumist sobivamatele elu- ja sigimispaikadele. Samas on Keskkonnaamet seisukohal, et Tarvastu jõe avamine selle alamjooksul on oluline, kuna Linnaveski pais ja Ordulinnuse paisuvare on kaladele esimeseks rändetakistuseks liikumisel Võrtsjärvest Tarvastu jõe keskjooksule ja tagasi. See, millisest jõeharust läbipääs tagatakse, pole oluline. Nii Ordulinnuse paisuvare kui ka Linnaveski pais ei jää kaebaja kinnistule. Kuna Ordulinnuse paisule, mis kuulub munitsipaalomandisse, projekteeritud kalakärestiku rajamiseks väljastatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi, puudub alus selle tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.K. Pehme esitas 28.04.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kalakärestiku rajamisega seati eesmärgiks juhtida jõe veevool alaliselt põhjapoolse haru kaudu ümber Tarvastu linnusemäe, mille tulemusena jõe lõunapoolne haru jääb kuivaks. Kalakärestiku projekteerimisel ja ehitusloa väljastamisel ei arvestatud otseseid mõjusid kaebaja Linnaveski vesiveskile. Samuti on jäetud arvestamata avalikud huvid, sest Linnaveski vesiveski on riikliku muinsuskaitse all ja veskipaisjärv oli looduskaitsealuse Tarvastu metsapargi oluline maastikuelement. Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on Tarvastu jõe voolusängiks olnud jõe parempoolne haru alates vähemalt 15. sajandist, mida tõendavad vanad kaardid ja ka Keskkonnaamet 24.07.2014. a kirjas nr PV 7-2/14/15365-2. Tarvastu jõe veevoolu juhtimisega ainult vasakpoolse haru kaudu välistatakse võimalus lõunapoolse jõeharu läbivoolu korraldamiseks ning muinsuskaitsealuse Linnaveski veskikompleksi säilitamiseks ja vesiveski kasutamiseks algupärasel kujul. Parempoolne jõeharu suleti 2012. aastal ajutiselt. Vajalike tööde tegemiseks koostati projekt (Projektbüroo Koda OÜ töö nr 32-/2012). 13.11.2012 andis kaebaja nõusoleku ajutiseks lahenduseks mõeldud tööde tegemiseks. Kohus ei ole jõe veevoolu juhtimise vajalikkust läbi parempoolse jõeharu ja seda selgitavaid argumente hinnanud ega otsuses arvestanud. 2) Ebaõige on kohtuotsuse peatükis „Vastustaja vastuväited“ toodu, et kaebaja sulges 2009. aastal ebaseaduslikult riigi maal asuva jõe põhjapoolse haru, rajades nii enda kinnistule tiigi. Tarvastu Vallavalitsuse nõuded taastada jõe vool läbi põhjapoolse haru ning endine olukord on alusetud, mida tõendab väljavõte Maa-ameti geoportaalist, kus on ortofotol aastaist 1993-2000 kujutatud Linnaveski kinnistul ja selle naaberkinnistul olevad tiigid. 3) Veeolude tervikliku korraldamise põhimõtetega on vastuolus kohtu nõustumine seisukohaga, et pole oluline, millise jõeharu kaudu tagatakse kalade läbipääs. Tarvastu jõe vaadeldaval lõigul tuleb arvestada ka parempoolse jõeharuga seotud veekasutuse vajadustega ja tingimustega, milleks on suurvee ohutu läbilaskmine, jõe põhiharu veestamine, Linnaveski veskihoone vundamendi aluse säilimine, veejõu kasutamine, metsapargi maastikuväärtuste säilitamine jmt. Ordulinnuse paisule kalakärestiku rajamisega seoses on kaebaja, Eesti Veeühing ja MTÜ Eesti Veskivaramu korduvalt selgitanud, et kavandatud tegevusega kahjustatakse Tarvastu Ordulinnuse piirkonna maastikulisi, muinsuskaitse ja pärandkultuuri väärtusi, mida on tarvis arvestada avalikes huvides. Korduvalt on juhitud tähelepanu sellele, et jõe veevoolu juhtimine ainult vasakpoolse haru kaudu võib põhjustada kahjustusi suurvee ja tulvade ajal. Seda vastustaja ehitusprojekti vastuvõtmisel ja ehitusloa väljastamisel ei arvestanud. Tarvastu jõe vasakpoolse haru kahjustused leidsid aset 2016. a jaanuari lõpus ja veebruari alguses, kui suurvesi uhtus osaliselt ära kalakärestiku kaldavalli ja voolusängi kivimmaterjali ning kahjustas muinsuskaitsealuse Tarvastu lossivaremete torni jalamit, millist olukorda kajastavad fotod.
7.Tarvastu vald esitas 12.09.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et jääb esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde ning proovitakse leida teist võimalust, et Tarvastu jõe säng koos mõlema haruga ümber Tarvastu Ordulinnuse varemete saaks taastatud.
8.Kohtuistungil andis ringkonnakohus seoses ehitisele kasutusloa väljastamisega kaebajale loa Tarvastu Vallavalitsuse 29.06.2016. a ehitusloa nr 1512219/07688 tühistamisnõude muutmiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudeks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10.Kohtuistungil lubas ringkonnakohus kaebajal tühistamisnõude muutmist õigusvastasuse tuvastamise nõudeks seoses vaidlusalusele ehitisele kasutusloa väljastamisega. Nimelt on Riigikohus leidnud, et pärast ehitise valmimist on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik (RKHK 20.10.2005. a otsus asjas nr 3313305). Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel. Samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine (RKHK 30.11.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). Haldusasja asjaolude keerukuse tõttu ei kujundanud ringkonnakohus kohtuistungil seisukohta kaebaja põhjendatud huvi kohta ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisel. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus kaebaja põhjendatud huvi käesolevas otsuses.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudub käesolevas asjas põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks nii hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil kui ka preventiivsel eesmärgil, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust. Riigikohus on leidnud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendid asjades nr 3312215, 3-3-1-60-14, 3-3-1-8-11, 3-3-1-24-10, 3-3-1-100-09, 3-3-1-88-08) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahend asjas nr 3-3-1-61-13). Kuna käesolevas asjas ei ole alust karta vastustaja poolt korduvat ehitusloa väljastamist kalakärestiku ehitamiseks, puudub kaebajal preventiivne huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja tuvastamisnõude osas seoses hilisema hüvitamiskaebusega leiab ringkonnakohus järgmist.
12.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale kuulub ühisomand maatulundusmaast asukohaga Viljandi maakond, Tarvastu vald, Tarvastu küla, Linnaveski (katastriüksus 79703:002:0116). Ehitusluba kalakärestiku rajamiseks on väljastatud Tarvastu valla omandis olevale maale asukohaga Viljandi maakond, Tarvastu vald, Sooviku küla, Ordulinnuse (katastritunnus 79701:001:0177). Seega leidis halduskohus õigesti, et kalakärestiku ehitus puudutab ainult munitsipaalomandis olevat maa-ala. Samas ei saa pelgalt sellest veel järeldada ehituse negatiivsete mõjude puudumist kaebaja omandile.
13.Ehitusloa aluseks on Projektbüroo Koda OÜ põhiprojekt „Tarvastu jõe seisundi parandamine ordulinnuse paisul“ (tl 48-58). Nimetatud projektiga kavandatakse kalade rändetingimuste parandamist Tarvastu jõel paikneval Ordulinnuse lagunenud paisul, mis asub Tarvastu jõe vasakul harul, valla munitsipaalomandis oleval Ordulinnuse kinnistul. Ökokonsult OÜ ihtüoloog Rein Järvekülje ihtüoloogilise eksperthinnangu (tl 116-118) kohaselt on Tarvastu Ordulinnuse pais seoses veetasemete vahega paisu juures 1,7 m kaladele ületamatu rändetakistus, mistõttu on Tarvastu jões ülalpool Ordulinnuse paisu kalastiku
seisund kesine või halb. Eksperthinnangus leitakse, et kalade rändetee avamine on eelduseks kalastiku hea seisundi saavutamiseks Tarvastu jõe keskjooksul ning parimaks lahenduseks on rändetakistuse likvideerimine ja inimese poolt muudetud jõeosa taastamine võimalikult looduslähedasel kujul. Eeltoodust tulenevalt on ekspert seisukohal, et kui on olemas võimalus paisu likvideerimiseks, tuleb seda kaaluda kui eelisvarianti ning kuna lahendusvariandina näeb vald võimalust lagunenud pais likvideerida ja paisu koht kärestikuks ümber kujundada, puuduvad mõistlikud põhjendused alternatiivsete variantide käsitlemiseks (tl 117p-118). Projektlahendusega nähaksegi ette Ordulinnuse paisu varemete lammutamine ja paisu asukohal jõesängi kujundamine kärestikuks kalade ja selgrootute elu- ja rändetingimuste parandamiseks Tarvastu jões (tl 51p).
14.Kaebaja on käesoleva haldusasja menetluses läbivalt rõhutanud, et ehitustegevus mõjutab otseselt kaebaja omandis oleva Linnaveski vesiveski säilimist ja kasutamist, kuna ehitustegevuse tulemusena jääb Tarvastu jõe lõunapoolne (parempoolne) haru, millel vesiveski paikneb, kuivaks ning seejärel algab kiire veski vundamendi mädanemisprotsess, mille tulemusena vesiveski hävib. Eeltoodud väidetest nähtub, et kaebuse aluseks käesolevas asjas on kaebaja omandiõiguse rikkumine ehitustegevusest tekkiva negatiivse mõju tagajärjel. Kohtuistungil asus kaebaja nõustaja seisukohale, et kalakärestikuga suunati kogu jõe vesi püsivalt teise jõeharusse ning sellega välistati võimalus lõunapoolset haru kasutada. Nõustaja selgituse järgi, kui vesi läheks läbi lõunaharu, siis saaks veestada vesiveskis olevaid seadmeid (II kd, kohtuistungi protokolli lk 5, tl 26). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt väidetud kalakärestiku ehituse oluline negatiivne mõju kaebaja omandile, sh vesiveski tööle, ei ole tõendatud.
15.Haldusasja materjalidest nähtub, et Tarvastu jõe lõunapoolses harus, kus paikneb kaebajale kuuluv vesiveski, alandati veetaset veel enne jõe põhjapoolses harus kalakärestiku ehitamiseks loa andmist, seoses Linnaveski paisu kriitilise olukorraga. Seega ei saa väita, et kaebaja omandile tekkis negatiivne mõju ning kaebajale kuuluva vesiveski töö häirus nimelt kalakärestiku ehitamise tagajärjel. Kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud Projektbüroo Koda OÜ tööprojektist „Linnaveski paisu avariid ennetavad tööd. Tartu, 2012“ (II kd, tl 1923) ilmneb, et projekti koostamise ajaks oli Tarvastu jõel, Tarvastu Ordulinnuse ja Tarvastu metsapargi maa-alal paiknev Linnaveski pais muutunud varisemisohtlikuks. Kuigi Linnaveski paisu taastamine oli ette nähtud juba ajavahemikul 2008-2010 Tarvastu valla Sooviku ja Porsa küla Linnaveski paisjärve detailplaneeringuga, ei olnud rahaliste vahendite puudumise tõttu paisu rekonstrueerimine võimalik. Paisu hävinemise vältimiseks nägi tööprojekt ette paisule vee juurdepääsu sulgemise pinnastammiga ning vee suunamise Tarvastu jõe ajaloolisse sängi, mis kulgeb piki endist Ordulinnuse maa-ala põhjakülge. Tööprojekti kohased tegevused paiknesid Tarvastu metsapargi territooriumil, mille valitsejaks on Keskkonnaameti PärnuViljandi regioon. Haldusasja materjalidest nähtuvalt andis kaebaja oma nõusoleku tööde teostamiseks 13.11.2012 tingimusel, et tööde lõppedes taastatakse tiikide endine olukord (tl 23p). Kohtuistungil selgitas kaebaja: „Mina kasvatasin seal tiigis pere jaoks kalu, aga lubasin vallal tiigi lahti teha ja seda selle nimel, et pais tehakse korda. /.../ See veskipais on minu õue peal. /.../ Oli ajutine lahendus, et vesi ei voolaks läbi minu lahti kaevatud tiigist. Lubasin seda teha heas usus, et nad hakkavad paisu korrastama“ (II kd, kohtuistungi protokoll lk 2, tl 24p). Apellatsioonkaebuses selgitas kaebaja, et Tarvastu jõe parempoolne haru suleti 2012. aastal (I kd, tl 169p). Seega ei ole Tarvastu jõe lõunapoolse haru kuivaks jäämine ning vesiveski vundamendi väidetav mädanemine otseses seoses vaidlustatud ehitusloaga.
16.Ka kaebaja kohtuistungil antud selgitustest ilmneb, et kalakärestik iseenesest kaebaja õigusi ei riku. Kaebaja peab enda õigusi rikkuvaks hoopis seda, et vald koos kalakärestiku ehitamisega ei asunud ka Linnaveski paisu rekonstrueerima. Nimelt selgitas kaebaja
kohtuistungil: „Oleksin kalakärestikuga olnud nõus siis, kui vald oleks kõike teinud kompleksselt. Pärnu Keskkonnateenistuse esindaja käis samuti kohapeal ja rääkisin ka temale, et kui midagi teha tahetakse, siis ikka kõik korda teha. Ei saa Tarvastu jõge korda teha nii, et üks pool on korda tehtud ja teine tegemata. /.../ Eesti Veeühinguga ja MTÜ-ga Eesti Veskivaramu arutasime koos vallavalitsusega veski probleemide üle ja jõudsime arusaamisele, et seda on tarvis kompleksselt lahendada. /.../ Mina soovin, et see pais tehakse korda. Asi tuleks lahendada komplektselt, mitte nii, et kalakärestik on valmis, aga pais ei ole./.../ Kalakärestiku vastu ei ole kaebajal midagi. Koos kalakärestikuga jäeti lihtsalt muu lahendamata. Vaidlustasime ainult ehitusluba, kuna algusest peale on jutuks olnud, et kui kalakärestik tuleb, siis lahendame kõik komplektselt. /.../ Ilma paisu rekonstrueerimata ei saa seda teha“ (II kd, kohtuistungi protokolli lk-d 2-5, tl 24p26).
17.Vastustaja poolt kohtuistungil selgitatust saab järeldada, et valla huviks on ajaloolise olukorra taastamine ning ajalooliselt oli ümber kogu linnuse vesi. Poolte seisukohad lahknevad vaid selles, kui kõrgele peaks ühe jõeharu vee seisu tõstma. Kui kaebaja leiab, et see tuleb tõsta tasemeni, mis võimaldaks vesiveski töö, siis vastustaja on seisukohal, et vastustajal puuduvad vastava tasemeni vee tõstmiseks rahalised vahendid. Vastustaja selgituse järgi on küsimus selles, kas avaliku rahaga peaks tõstma ühe jõeharu vee seisu ja kui kõrgele. Vald avaliku rahaga ei saa toetada elektrienergia tootmist. Kaebaja soovitud viisil paisu taastamine tähendaks ajaloolise osa väljakaevamist ja asendamist tänapäevaste ehituskonstruktsioonidega. Vastustaja kinnitusel jookseks samas jõe lõunapoolse haru valli avamisel vesi mõlemasse jõeharusse (II kd, kohtuistungi protokolli lk 45, tl 25p-26) ning seda ei ole vaidlustanud ka kaebaja.
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda, et vald asuks kalakärestiku rajamiseks ehitusloa andmise menetluses lahendama ka jõe parempoolse haru veetaseme ning paisu rekonstrueerimisega seonduvaid küsimusi. Vastustaja selgitustele tuginedes ei saa väita, et kalakärestiku rajamisega muudeti jõevoolu taastamine jõe parempoolses harus lõplikult võimatuks. Tarvastu Vallavalitsuse 24.03.2015. a koosoleku protokolli väljavõtte kohaselt tegi vallavanem vallavalitsusele 01.04.2015. istungil ettepaneku alustada Tarvastu Linnamäel Tarvastu jõe lõunapoolsel harul paikneva Linnaveski paisu rekonstrueerimise projekteerimist ning väljastada projekteerimistingimused, mis tuleb kooskõlastada K. Pehmega. Ka tuleb projekteerimistingimuste koostamisel arvestada varasemalt väljastatud põhjapoolse haru projekteerimistingimustega (tl 81). Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et vastustaja asub korda tegema ka Tarvastu jõe lõunapoolset haru, et taastada vesi jõe mõlemas harus. Pooled ei vaidle selle üle, et kalakärestiku rajamine on kalastiku seisundi parandamiseks ning jõe kalade rändele läbipääsetavaks tegemiseks vajalik. Ka ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei nõustunud kalakärestiku rajamisega Tarvastu jõe lõunapoolsesse harusse. Selline lahendus taganuks senisest kõrgema veetaseme ka jõe parempoolsel (lõunapoolses) harus. Kohtuistungil põhjendas kaebaja oma keeldumist sellega, et siis ei ole jõe veetase nii kõrge, et vesi vesiveskist läbi käiks (kohtuistungi protokolli lk 3, tl 25). Seega on ka kaebaja enda senine käitumine takistanud jõe parempoolses harus veetaseme tõstmist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et seoses kohaliku omavalitsuse rahaliste vahendite piiratusega on vald oma tegevuses seotud kogukonna huvidega ning üksikisikul puudub õigus nõuda vallalt selliste terviklahenduste väljatöötamist, mis toetaksid tema eraprojekte. Antud olukorras, kus kaebaja oli keeldunud kalakärestiku rajamisele nõusoleku andmisest jõe parempoolses harus, puudus vastustajal jõe seisundi ja kalade rändetingimuste parandamiseks muu mõistlik tegutsemisalternatiiv kui kalakärestiku rajamine jõe vasakpoolsele harule.
19.Kuigi ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga selles, et iseenesest mõistlik oleks
lahendada korraga mõlemat jõeharu puudutavad küsimused, on kohalikul omavalitsusel keskkonda puudutavate projekteerimisotsuste tegemisel avar kaalutlusruum. Vähetähtsaks ei saa siinjuures pidada ka asjaolu, et vaidlusalusele ehitusprojektile olid andnud oma heakskiidu nii Keskkonnaamet kui ka Muinsuskaitseamet. Ühtlasi lasus vallal kohustus, kasutada ettenähtud tähtaja jooksul ära SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt kalakärestiku rajamise projekti finantseerimiseks eraldatud vahendid, mis kaebajaga veetaseme nüansside üle vaidlemisel võinuks keskkonnatingimuste parandamisele suunatud projekti elluviimise hoopis nurjata. Tarvastu jõe lõunapoolse haru rekonstrueerimise tingimuste üle on kaebajal võimalik vaielda eraldiseisvas projekteerimis- või ehitusloa menetluses. Kuna käesolevas asjas ei oma tähtsust küsimus sellest, kas kaebaja sulges 2009. aastal ebaseaduslikult riigi maal asuva jõe põhjapoolse haru, rajades enda kinnistule tiigid, või mitte, ringkonnakohus sellel küsimusel ei peatu. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et kaebajal puudub põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks hilisema kahju hüvitamise eesmärgil, kuna vastav kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2 ls 3).
20.Apellatsioonkaebuses esitas kaebaja ka täiendavaid väiteid avalike huvide arvestamata jätmise kohta, leides, et ehitustegevusega kahjustatakse Tarvastu Ordulinnuse piirkonna maastikulisi, muinsuskaitse ja pärandkultuuri väärtusi ning ohustatakse riikliku muinsuskaitse all oleva Linnaveski vesiveski säilimist ja kasutamist algupärasel kujul. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebus halduskohtusse ei olnud esitatud avalikes huvides, ei ole ka ringkonnakohtus avalike huvide kaitse eesmärgil kaebuse aluse laiendamine lubatud. Vastasel juhul asuks ringkonnakohus sisuliselt esimese astme kohtu rolli, vaagides kaebuse nõuet täiendaval alusel, mille üle vaidlust halduskohtus ei toimunud. Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses (RKHK 24.05.2010. a otsus asjas nr 3312910, p-d 21 ja 31). Silmas tuleb pidada ka seda, et isik võib reeglina kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). HKMS § 283 lg 1 kohaselt tehakse kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebuse esitamise ajal 09.09.2015 kehtis 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustik, mis ei näe ette ehitusloa vaidlustamise võimalust maastikulistest, muinsuskaitse või pärandkultuuri väärtustest lähtuva avaliku huvi alusel. Ehitise mittevastavust ehitusprojektile, detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele (EhS § 46 lg 2 p 2), ei ole kaebaja käesolevas asjas väitnud. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väited avaliku huvi kahjustamisest tähelepanuta.
21.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.