Sushi Silk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti vastu kahju hüvitamiseks summas 7887,23 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – Sushi Silk OÜ, volitatud esindaja Jelena Aru Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Martin Aas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Sushi Silk OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.11.2016 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 14.05.2015 korraldusega nr 13-11/33784 Sushi Silk OÜ-d tasuma maksuvõlg kogusummas 17 771,17 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise
3-16-443 päevast arvates. MTA hoiatas, et kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise maksukorralduse seaduse (MKS) 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksuhaldur pöördus 12.11.2015 korraldusega nr 13-2-7/544815 (14.05.2015 korralduse sundtäitmiseks) pankade poole kaebaja pangakontode arestimiseks summas 2934,51 eurot. Arest kaebaja pangakontole seati 12.11.2015 ning pangakonto jääk sel hetkel oli 636,45 eurot. MTA 12.11.2015 täitmisavalduse ja 14.05.2015 korralduse alusel koostas kohtutäitur Sushi Silk OÜ-le 12.11.2015 täitmisteate täiteasjas nr 022/2015/6606, milles tegi võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitmisteate kohaselt oli nõude sisuks võlg summas 2434,51 eurot. Sushi Silk OÜ kinnitusel sai ta täitmisteate kätte 16.11.2015 ning selleks ajaks oli kogu võlgnevus MTA-le tasutud. Sushi Silk OÜ-l tuli kohtutäiturile tasuda täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Kaebaja tasus nimetatud summa 27.11.2015.
2.MTA 25.05.2015 korraldusega nr 13-11/36979 kohustas MTA Sushi Silk OÜ-d tasuma maksuvõlg kogusummas 11 612,10 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. MTA hoiatas, et kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksuhaldur pöördus 12.11.2015 korraldusega nr 13-2.7/544826 (25.05.2015 korralduse sundtäitmiseks) pankade poole kaebaja pangakontode arestimiseks summas 11 385,53 eurot. Arest kaebaja pangakontole seati 13.11.2015 ning pangakonto jääk sel hetkel oli 453,03 eurot. MTA 12.11.2015 täitmisavalduse ja 25.05.2015 korralduse alusel koostas kohtutäitur Sushi Silk OÜ-d 12.11.2015 täitmisteate täiteasjas nr 022/2015/6607, milles tegi võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitmisteate kohaselt oli nõude sisuks võlg summas 11 385,53 eurot. Sushi Silk OÜ kinnitusel sai ta täitmisteate kätte 16.11.2015 ning selleks ajaks oli kogu võlgnevus MTA-le tasutud. Sushi Silk OÜ-l tuli kohtutäiturile tasuda täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Kaebaja tasus nimetatud summa 27.11.2015.
3.MTA 06.11.2015 korraldusega nr 13-11/84227 kohustas MTA Sushi Silk OÜ-d tasuma maksuvõlg kogusummas 61 157,18 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. MTA hoiatas, et kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksuhaldur pöördus 26.11.2015 korraldusega nr 13-2-7/573150 (06.11.2015 korralduse sundtäitmiseks) pankade poole kaebaja pangakontode arestimiseks summas 59 657,18 eurot. Arest kaebaja pangakontole seati 30.11.2015 ning pangakonto jääk sel hetkel oli 5,71 eurot. MTA 01.12.2015 täitmisavalduse ja 06.11.2015 korralduse alusel koostas kohtutäitur Sushi Silk OÜ-le 01.12.2015 täitmisteate täiteasjas nr 022/2015/6973, milles tegi võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitmisteate kohaselt oli nõude sisuks võlg summas 59 657,18 eurot. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt oli nimetatud täiteasjas kohtutäituri põhitasuks 6085,03 eurot ja täitemenetluse alustamise tasuks 19,16 eurot ehk kokku 6104,19 eurot.
4.MTA 13.11.2015 korraldusega nr 13-11/84528 kohustas MTA Sushi Silk OÜ-d tasuma maksuvõlg kogusummas 15 545,63 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. MTA hoiatas, et kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksuhaldur pöördus 26.11.2015 korraldusega nr 13-2.7/573164 (13.11.2015 korralduse sundtäitmiseks) pankade poole kaebaja pangakontode arestimiseks summas 15 545,63 eurot. Arest kaebaja pangakontole seati 30.11.2015 ning pangakonto jääk sel hetkel oli 5,71 eurot. 2(7)
3-16-443 MTA 01.12.2015 täitmisavalduse ja 13.11.2015 korralduse alusel koostas kohtutäitur Sushi Silk OÜ-le 01.12.2015 täitmisteate täiteasjas nr 022/2015/6972, milles tegi võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitmisteate kohaselt oli nõude sisuks võlg summas 15 545,63 eurot. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt oli nimetatud täiteasjas kohtutäituri põhitasuks 1725,56 eurot ja täitemenetluse alustamise tasuks 19,16 eurot ehk kokku 1744,72 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Sushi Silk OÜ esitas 01.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning MTA kohustamiseks hüvitama kaebajale tekitatud kahju summas 7887,23 eurot. Kohus võttis 17.03.2016 määrusega Sushi Silk OÜ kaebuse menetlusse nõudega hüvitada kaebajale MTA toimingutega tekitatud kahju summas 7887,23 eurot. 1) Kaebaja suhtes täitemenetluste algatamine ei olnud põhjendatud ega reaalselt vajalik ning tegemist on MTA õigusvastaste toimingutega. Kaebaja täitis oma maksukohustusi MTA poolt algatatud sundtäitemenetluse raames lühikese aja jooksul. Kohtutäituri täitemenetlused tekitasid kaebajale täiendavad kulusid kohtutäituri tasu näol. MTA avalduste alusel algatatud täitemenetlustes moodustas kohtutäituri tasu kokku 7887,23 eurot. Tegemist on rahaga, mida kaebaja oleks saanud kasutada oma majandustegevuses, sh näiteks ka jooksvate maksukohustuste täitmiseks. 2) Vaidlust ei ole selles, et Sushi Silk OÜ-l tekkisid 2015. a-l maksuvõlad, maksuhaldur väljastas õiguspäraselt kaebajale maksuvõla tasumiseks korraldusi ning pöördus krediidiasutuste poole äriühingu pangakontode arestimise eesmärgil. 3) Vaidlus on selles, kas maksuhalduril oli õigus koheselt peale pangakontodele aresti seadmist pöörduda kohtutäituri poole. MTA 12.11.2015 täiteavaldus (14.05.2015 korraldus), 12.11.2015 täiteavaldus (25.05.2015 korraldus), 01.12.2015 täiteavaldus (06.11.2015 korraldus) ja 01.12.2015 täiteavaldus (13.11.2015 korraldus) on MTA õigusvastased toimingud. MTA 14.05.2015, 25.05.2015 ja 13.11.2015 korralduste sissenõudmiseks pöörduti kohtutäituri poole veel enne, kui pank jõudis pangakontodele reaalselt aresti seada. 4) Maksuhaldur ei ole kohtuvälise menetluse raames kaebajale tekkinud olukorda põhjendanud ega kaebaja taotlustele vastanud. Lisaks sellele ei ole kaebaja krediidiasutustele ega kohtutäiturile edastatud korralduste adressaat, mistõttu ei saa kaebaja neid korraldusi või pöördumisi tühistamiskaebusega vaidlustada. 5) Sushi Silk OÜ-l on küll tekkinud raskusi jooksvate maksukohustuste kohese täitmisega, kuid asjaolud näitavad, et isegi suuremate summade puhul (ehk üle 50 000 eurot) sai maksuhalduri nõue täidetud kahe nädala jooksul. Maksuhaldur teab, et Sushi Silk OÜ puhul on tegemist tegutseva äriühinguga, mille põhitegevusalaks on restoranide pidamine (praegu 7 restorani ja 1 on avamisel) ning seega teab MTA, et väga suur osa äriühingu käibest laekub pidevalt ja igapäevaselt äriühingu pangakontole. Seega pidi maksuhaldur teadma, et pangakontode arest tagab kiire maksuvõla laekumise maksuhalduri pangakontole. 6) Arvestades, et antud asjas saaks kohtutäitur põhimõtteliselt teha samu toiminguid ehk pöörduda võlgniku poole ning hiljem arestida võlgniku pangakontod, siis ei erine sisuliselt maksuhalduri toimingud kohtutäituri võimalikest toimingutest. Tekib küsimus, mida andis maksuhaldurile nii kiire kohtutäituri poole pöördumine. Mitte ühelgi kaebaja poolt viidatud juhul ei ole kohtutäitur Sushi Silk OÜ-lt maksuvõlgade sissenõudmiseks reaalselt midagi teinud. Kõik maksuvõlad olid kaebaja poolt tasutud kohe peale seda, kui MTA seadis pangakontodele aresti. Antud asjas on ilmne, et maksuhaldur pöördus kohtutäituri poole koheselt peale pangakontode arestimist. Sellises olukorras ei ole kohene kohtutäituri poole 3(7)
3-16-443 pöördumine mõistlik ning lisaks on selline olukord vastuolus MKS § 130 lg-s 2 sätestatud põhimõttega. 7) Maksuhaldur on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandjaks, kelle õigusvastaste toimingute tulemusena ehk ebamõistliku ja ebavajaliku kohtutäituri poole pöördumisega tekitati Sushi Silk OÜ-le kahju kohtutäituri tasude näol kokku summas 7887,23 eurot. Tekkinud rahalise kahju ja maksuhalduri tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos, mis annab aluse väita, et juhul kui maksuhaldur ei oleks õigusvastaseid toiminguid teostanud ehk ei oleks esitanud põhjendamatult täiteavaldusi, siis ei oleks tekitatud kaebajale nimetatud kahju.
Maksu- ja Tolliamet palub 22.04.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole tema selgitustaotlustele vastanud ja kohtutäituri poole pöördumisega seonduvaid asjaolusid selgitanud, on väär. Samuti ei ole kaebaja poolne asjaolude käsitlus täpne. Näiteks 06.11.2015 ja 13.11.2015 korralduste sissenõudmiseks pöördus maksuhaldur pankade poole mitte 27.11.2015, vaid 26.11.2015 ja pangakontole seati arest 30.11.2015, mitte 01.12.2015 ja 17.12.2015. 2) Kaebaja põhiseisukoht tugineb eeldusel, et maksuhalduri toimingud, millega pöörduti kohtutäituri poole, ei ole kooskõlas MKS § 130 lg-s 2 sätestatuga ja on seetõttu õigusvastased. Maksuhaldur kaebajaga ei nõustu. Vaidluse seisukohast tulenevalt tõusetub küsimus, kas maksuhalduri poolsete täitetoimingute tegemise eeldus on absoluutne. MKS seletuskirjast tuleneb, et erandlike asjaolude esinemisel võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole enne, kui on ammendunud kõik MKS-st tulenevad võimalused maksuvõla sissenõudmiseks. Seega ei ole maksuhalduri poolsete täitetoimingute tegemise eeldus absoluutne ja vastust tuleb otsida hoopis küsimusele, milliseid asjaolusid saab lugeda erandlikeks. Tutvudes maksuhalduri poolt kaebajale esitatud selgitusega nähtub, et pankade poole pöördumise ja kohtutäituri poole pöördumise ajaline vahe oli tavapärasest lühem, kuna maksuhalduril oli eeskätt isiku varasemale maksedistsipliinile ja maksuvõla suurusele tuginedes kahtlus, et maksunõue jääb vastupidisel juhul täitmata. Maksuhalduri kahtlust kinnitas omakorda pangakontodel olevate vabade vahendite suurus, mis ei katnud maksunõuet. 3) Tõele ei vasta kaebaja väide, justkui ei erineks maksuhalduri täitetoimingud kohtutäituri täitetoimingutest. Võrreldes MKS ja täitemenetluse seadustikku (TMS) on selge, et maksuhalduri sissenõudmisega seonduvad õigused on piiratumad, kui kohtutäituri õigused. Näiteks, kui maksuhaldurile on antud õigus seada võlgniku varale keelumärkeid ja hüpoteeke ning arestida isiku pangakonto (MKS § 130 jj), siis kohtutäituril on õigus ka vara müüa (TMS § 52 jj). Maksuhalduril oli kahtlus, et kui kohtutäiturit võimalikult kiiresti sissenõudmise protsessi ei kaasata, siis on isikul võimalus enda tegevus ümber korraldada selliselt, et maksusumma jääb üldse tasumata. Kirjeldatud oht on käsitletav erandliku asjaoluna, mis annab võimaluse pöörduda kohtutäituri poole enne, kui on ammendunud kõik MKS-st tulenevad võimalused maksuvõla sissenõudmiseks. Arvestades, et maksuhalduri kahtlus tugines isiku varasemat maksukäitumist puudutavatel faktidel, maksusumma oli suur ja pangakontol ei olnud maksuvõla tasumiseks piisavalt vahendeid, siis oli oht reaalne. Eelnevast tulenevalt ei olnud maksuhalduri tegevus vastuolus MKS § 130 lg-s 2 sätestatuga ja tehtud toimingud on õiguspärased. Põhjusel, et maksuhaldur ei ole õigusvastaselt käitunud, ei ole võimalik kahju tekkimisest rääkida. 4) MTA 14.05.2015 ja 25.05.2015 korralduste sundtäitmisel täitis kaebaja nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist. Maksuhaldur möönab, et kirjeldatud olukordades ei ole võimalik väita, et nõude täitmine oli kohtutäituri tegevusega seotud. Samas maksab kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 kohaselt sellises olukorras võlgnik üksnes menetluse alustamise tasu ning mingeid täiendavaid kulusid isik kandma ei pea. 4(7)
3-16-443 Seadusandja on kirjeldatud olukorras sellise suurusega tasu maksmist proportsionaalseks pidanud. 5) MTA 06.11.2015 ja 13.11.2015 korralduste sundtäitmisel leidis nõude täitmine aset alles peale kohtutäituri täitmisteate saamist (enne kohtutäituri poole pöördumist oli maksuhalduri poolt arestitud pangakontol vabu vahendeid üksnes 5,71 eurot). Seega ei ole võimalik väita, et kohtutäituri tegevus ja maksuvõla tasumine ei olnud omavahel põhjuslikus seoses. Arvestades isiku varasemat maksekäitumist ja kohtutäituri võimalusi maksuvõla sissenõudmisel, on usutav, et täitmisteate saamine tingis või aitas kaasa pangakontole rahaliste vahendite laekumise mahus, mis võimaldas kokkuvõttes maksunõude tasumise. Konkreetne kohtutäituri tasu suurus tulenes aga seaduses sätestatud määradest (KTS § 34 jj) ja nähtus täitmisteadetest. Kaebajal oli võimalus kohtutäituri poolt määratav tasu üksnes pooles ulatuses maksta, kuid isik jättis selle võimaluse kasutamata (KTS § 32 lg 4). Seega ei ole kaebuses märgitud kohtutäituri tasu ja selle suurus tingitud mitte maksuhalduri õigusvastasest tegevusest, vaid kaebaja passiivsusest maksunõude tasumisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et Sushi Silk OÜ kaebuse põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
8.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
9.MTA on koostanud kaebajale 14.05.2015, 25.05.2015, 06.11.2015 ja 13.11.2015 korraldused maksuvõla tasumiseks 10 päeva jooksul (MKS § 129 lg 1). Korraldustes sisaldus sundtäitmise hoiatus. Kaebaja nimetatud korraldusi tähtaegselt ei täitnud. MTA 14.05.2015 ja 25.05.2015 korraldustes nimetatud maksuvõla sundtäitmiseks on vastustaja andnud 12.11.2015 AS-le Swedbank korraldused kaebaja pangakonto arestimiseks (arest kaebaja pangakontole seati 12.11.2015 ja 13.11.2015) ning samal päeval teinud täitmisavaldused kohtutäiturile. MTA 06.11.2015 ja 13.11.2015 korraldustes nimetatud maksuvõla sundtäitmiseks on vastustaja andnud 26.11.2015 AS-le Swedbank korraldused kaebaja pangakonto arestimiseks (arest pangakontole seati 30.11.2015) ning pöördunud 01.12.2015 täitmisavaldustega kohtutäituri poole.
10.Kaebaja hinnangul pöördus maksuhaldur täitmisavaldustega kohtutäituri poole põhjendamatult vara, seega on tegemist MTA õigusvastaste toimingutega, mis tekitasid kaebajale kahju kohtutäituri ametitoimingute eest nõutud tasu näol. MTA selle seisukohaga ei nõustunud. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht küsimuses, kas vastustaja toimingud kohtutäituri poole pöördumisel maksuvõlgade sissenõudmiseks olid antud juhul õigusvastased ning kas see annab aluse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
11.Maksuvõla sundtäitmist reguleerivad MKS §-d 128-133. MKS § 128 esimese lause kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate
5(7)
3-16-443 õigusaktidega sätestatud korras - näiteks arestida pangakonto ja pöörata sissenõue pangakontol olevale rahale (MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131).
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajal tekkis maksuvõlg, mille sissenõudmiseks oli maksuhalduril MKS § 128 järgi kohustus. Puudub vaidlus ka selles, et maksukohustuslane polnud tasunud maksuvõlga korraldustes antud tähtaegadeks, mistõttu oli maksuhalduril õigus ja ka kohustus asuda läbi viima toiminguid maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks, mh pöörata nõue võlgniku rahalistele õigustele (nt pangakontodele).
13.MKS § 130 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita. MKS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega täiendati MKS § 130 lg-t 2, eelnõu (507 SE) seletuskirja kohaselt: „MKS §-i 130 lõikes 2 täiendatakse kohtutäituri poole pöördumise eeltingimust mõistlikkuse põhimõttega. Maksuhalduril on jätkuvalt õigus haldustäitemenetluse luhtumisel või edasiste täitetoimingute tegemiseks (nt vara arest ja realiseerimine) ehk täitemenetluse jätkamiseks pöörduda täitmisavalduse ja täitmisdokumendiga kohtutäituri poole. Kohtutäituri poolt täitemenetluse ülevõtmisel jäävad MTA seatud keelumärked ja pangakonto arestid kehtima. Muudatuse kohaselt ei või maksuhaldur põhjendamatult viivitada kohtutäituri poole pöördumisega, vaid peab pöörduma maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kui mõistliku aja jooksul ei ole MTA-l endal õnnestunud nõuet täita. Näiteks ei ole arveldusarvete arestid võimaldanud nõuet täita, lahendust ei ole andnud ka varale keelumärke seadmine, maksuvõlga ei ole ajatatud jms. MTA on praktikas pidanud mõistlikuks pöörduda kohtutäituri poole, kui paari kuu jooksul ei ole õnnestunud nõudeid täita ja isikuga ei ole kontakti saavutatud. Erandlike asjaolude esinemisel võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole enne, kui on ammendunud kõik MKS-st tulenevad võimalused maksuvõla sissenõudmiseks (näiteks tagasivõitmise hagi esitamise vajadus).“
14.Kohus leiab, et MKS § 130 lg 2 eesmärgiks on ühelt poolt menetluse efektiivsus ja liigsete kulutuse vältimine võlgnikule (kohtutäituri ametitoimingud on tasulised, maksuhalduri täitetoimingute eest tasu ei võeta), samas kohustab regulatsioon ka maksuhaldurit, st maksuhaldur ei või põhjendamatult viivitada kohtutäituri poole pöördumisega. Üldjuhul tuleb maksuhalduril anda maksuvõla sissenõudmine kohtutäituri menetlusse alles pärast seda, kui maksuhalduri poolt sooritatud täitetoimingud ei ole andnud tulemusi, samas sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest, millisel hetkel saab asuda seisukohale, et maksuhalduri täitetoimingud ei ole andnud tulemusi. Samuti ei saa maksuhalduri poolsete täitetoimingute tegemise eeldust pidada absoluutseks, arvestades sellega, et viivitus täitetoimingute tegemisel võib oluliselt raskendada maksuvõla sissenõudmist. Seega võib olla õigustatud maksuhalduri täitetoimingute kõrval kohe täiendavalt kohtutäituri poole pöördumine. Nimetatud toimingu teeb maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lause kohaselt ei teosta kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus saab kontrollida seda, kas haldusorgan ei ole teinud ilmseid kaalutlusvigu.
15.Antud juhul on maksuhaldur 14.05.2015 ja 25.05.2015 korraldustega nõutud maksuvõla sundtäitmiseks edastanud pankadele korralduse kaebaja pangakontode arestimiseks ning täitmisavaldused kohtutäiturile samal päeval, s.o 12.11.2015. MTA 06.11.2015 ja 13.11.2015 korraldustega nõutud maksuvõla sundtäitmiseks on maksuhaldur edastanud pankadele korralduse pangakontode arestimiseks 26.11.2015 ning täitmisavaldused kohtutäiturile 01.12.2015, s.o 5 päeva pärast. Seega on pankade poole pöördumise ja kohtutäituri poole pöördumise ajaline vahe üsna lühike. Nimetatu ei tähenda aga seda, et maksuhaldur oleks rikkunud seadust või oma tegevusega väljunud diskretsiooni piiridest.
6(7)
3-16-443
16.Maksuhaldur möönab, et kaebaja puhul oli pankade poole pöördumise ja kohtutäituri poole pöördumise ajaline vahe tavapärasest lühem. Samas selgitab maksuhaldur, et kaebaja varasemale maksedistsipliinile ja maksuvõla suurusele tuginedes oli tekkinud kahtlus, et maksunõue jääb vastupidisel juhul täitmata. Nimelt on maksuhaldur selgitanud, et makseraskused tekkisid kaebajal juba 2015. a alguses, kaebaja taotles 02.03.2015 maksuvõla ajatamist ning MTA koostas 25.03.2015 maksuvõla ajatamise otsuse. Kuna kaebaja maksuvõla ajatamise graafikut ei täitnud, tunnistas maksuhaldur maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks. Seejärel esitas kaebaja 25.05.2015 MTA-le uue maksuvõla ajatamise taotluse ning kuna uut ajakava täideti väga ebakorrapäraselt, tunnistas MTA ka selle maksuvõla ajatamise otsuse 05.11.2015 kehtetuks (MTA 16.12.2015 vastuskiri kaebajale – tl 56). Seega ei loonud kaebaja senine maksedistsipliin piisavat usaldust edasise maksekäitumise suhtes. Seejuures süvendas maksuhalduri selgituse kohaselt kahtlusi asjaolu, et kaebaja pangakontodel olevatele vabadele vahendite suurus ei katnud maksunõuet. Kohtutäituri poole pöördumise vajadust toetas ka asjaolu, et täituril on laiemad võimalused võlgniku varale sissenõude pööramiseks ning kohtutäituri kaasamisega viivitamisel on isikul võimalus enda tegevus ümber korraldada selliselt, et maksusumma jääb üldse tasumata.
17.Kohus leiab, et eelkirjeldatud olukorras on raske heita maksuhaldurile ette seda, et pangakontode arestimise järgselt pöörduti koheselt ka täituri poole täitemenetluse jätkamiseks. Vaidlust ei ole seejuures selles, et kaebaja pangakontodel ei olnud arestimise hetkel piisavaid vahendeid maksuvõla tasumiseks. See tähendab, et maksuhalduri täitetoiming (pangakonto arestimine) ei olnud tulemuslik, mis on omakorda täituri poole pöördumise üldiseks eelduseks. Arestitud pangakontodele täiendavate vahendite kandmist ei saa pidada sedavõrd tõenäoliseks, et seda tuleks igal juhul teatud ajaperioodi kestel vaikimisi eeldada ja oodata. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ka selle kohta, et pangakontode arestimise kõrval eksisteerisid maksuvõla sissenõudmiseks või selle tagamiseks muud efektiivsed võimalused kohtutäituri poole pöördumise asemel. Arvestades seega, et maksuhalduri kahtlus tugines isiku varasemat maksukäitumist puudutavatel faktidel, maksusumma oli suur, pangakontol ei olnud aresti seadmise hetkel maksuvõla tasumiseks piisavalt vahendeid ning sissenõudmise efektiivsus sõltub tihti selle kiirusest, tuleb asuda seisukohale, et maksuhalduri pöördumine kohtutäituri poole oli kõnealustel juhtudel põhjendatud ja proportsionaalne.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et maksuhalduri tegevus 14.05.2015, 25.05.2015, 06.11.2015 ja 13.11.2015 korraldustes nimetatud maksuvõla sundkorras sissenõudmisel oli õiguspärane. Kuna kohus on tuvastanud, et maksuhalduri tegevus maksuvõlgade sissenõudmisel on olnud õiguspärane, ei tule kohtul kontrollida enam teiste kahju hüvitamise eelduste täitmist ja kaebaja kaebus kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.