lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1742/14

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1742/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
923
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1742

Haldusasi

HR kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – HR, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Karl-Morten Jõgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

HR määruskaebus

Menetlustoiming

Määruskaebuse menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Lõpetada HR poolt Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2016. a määrusele esitatud määruskaebuse menetlus haldusasjas nr 3-16-1742.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 191 lg 6, § 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Põhja Prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse kesklinna teenistuse eriasjade uurija EJ määras 07.02.2014 HR-le (endise nimega AM) kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX raames ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatria ekspert VS koostas 25.04.2014 kohtupsühhiaatriline ekspertiisi tulemuste kohta ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr 22. Ekspertiisiaktis leiti, et AM põeb pikaajalist kroonilist püsikujulist vaimuhaigust luululise häire kujul, millega seoses talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei olnud ta oma psüühilise seisundi poolest võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima (oli süüdimatus seisundis); ta ei ole võimeline kohtu ette astuma ning karistust kandma ning vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Harju Maakohus lõpetas 11.06.2014 kohtumäärusega menetluse kriminaalasjas nr X-XXXXXX (XXXXXXXXXXXX) HR süüdistuses karistusseadustiku §-de 120 ja 121 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ning otsustas kohaldada HR suhtes esialgu statsionaarset psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse

3-16-1742 äralangemiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.07.2014 määrusega maakohtu lahendi muutmata. Riigikohus ei võtnud 22.09.2014 määrusega HR kaitsja kaebust menetlusse. Apellatsioonikohtu lahendi tühistamist taotledes esitas HR kaitsja 10.10.2014 Riigikohtule ka teistmisavalduse. Riigikohus jättis 09.12.2014 määrusega avalduse menetlusse võtmata. HR viibis alates 13.10.2014 SA-s Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik ravil.

3.Tartu Maakohtu 11.11.2014 kohtumäärusega rahuldati HR ema VM taotlus ja lõpetati HR-le Harju Maakohtu 11.06.2014 määrusega kohaldatud psühhiaatriline sundravi 11.11.2014. Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2014 kohtumäärusega tühistati maakohtu määrus ning rahuldati prokuröri määruskaebus. Riigikohus jättis 25.02.2015 määrusega kohtumäärusele esitatud kaebuse menetlusse võtmata.
4.VM esitas 27.04.2015 Tartu Maakohtule uue taotluse HR suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks. Tartu Maakohtu 19.05.2015 kohtumäärusega otsustati jätta VM taotlus HR-le kohaldatud sundravi lõpetamiseks rahuldamata ning otsustati mitte lõpetada HR-le Harju Maakohtu 11.06.2014 määrusega kohaldatud psühhiaatrilist sundravi. Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2015 kohtumäärusega jäeti VM ja tema esindaja R. Tosmanni määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
5.Tartu Maakohtu 09.09.2015 kohtumäärusega rahuldati SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku taotlus ja asendati HR-le Harju Maakohtu 11.06.2014 määrusega kohaldatud statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga alates 09.09.2015.
6.Tartu Maakohtu 22.02.2016 määrusega lõpetati HR-le Harju Maakohtu 11.06.2014 määrusega kohaldatud psühhiaatriline sundravi.
7.HR esitas 31.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel mittevaralise kahju tekitamise eest. Ekspertiisiaktis kaebaja kohta kirjutatu on ebaõige. Tegelikkuses on kaebaja vaimselt terve ja tal ei esine pikaajalist kroonilist püsikujulist vaimuhaigust luululise häire kujul. Samuti ei vasta tõele see, et kaebajal ei esine somaatilisi haigusi. Tegelikkusele mittevastava terviseseisundi omistamisega kaebajale on alandatud tema väärikust, teotatud kaebaja au ja head nime ning põhjustatud kaebaja vabaduse võtmine, kuivõrd vastustaja tegevuse tõttu kohaldas kohus kaebaja suhtes sundravi. Nimetatud rikkumistega põhjustati kaebajale mittevaralist kahju. Kuna ekspertiisiaktis sisalduv väide, et kaebaja ei põe somaatilisi haigusi, ei vasta tõele, siis on põhjendatud kahtlus ka ülejäänud ekspertiisiakti usaldusväärsuse ja tõelevastavuse osas.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 23.09.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kohtul ei ole pädevust hinnata eksperdi tehtud järelduse õiguspärasust ega aktis olevate andmete tõelevastavust. Vastuväiteid ekspertiisiakti kohta on võimalik esitada kriminaalmenetluses, milles on kohtulik ekspertiis määratud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on kohtud korduvalt spetsialistide arvamusele tuginedes hinnanud ja kaalunud HR sundravil viibimise vajalikkust. Kohtud ei ole leidnud, et 25.04.2014 kaebaja suhtes koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis kirjutatu oleks olnud ebaõige ning isik oleks viibinud sundravil alusetult. Praeguse kaebusega ei ole võimalik analüüsida ekspertiisiakti ega sundravi õiguspärasust ega teha kindlaks määratud sundravi õigusvastasust, mis tingiks mittevaralise kahju hüvitamise. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta kohtuliku ekspertiisi õigsuse osas ega hinnata kaebaja sundravil viibimise õiguspärasust. Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus on sundravi lõpetamise avaldusi läbi vaadates korduvalt leidnud, et HR sundravil viibimine oli vajalik ja põhjendatud.

2(3)

3-16-1742

9.HR esitas 28.09.2016 määruskaebuse (täiendatud riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt 07.10.2016 ja HR poolt 10.10.2016), milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 23.09.2016 määrus. Kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärk. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kohtul ei ole võimalik praeguse menetluse raames teha kindlaks sundravi õigusvastasust ega võtta seisukohta kohtuliku ekspertiisi õigsuses. Kaebaja on taotlenud kohtult uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist, millega on kohtul võimalik tuvastada faktiväide, et kaebajal ei esine varasemas ekspertiisiaktis kirjeldatud haiguseid. Tallinna Halduskohus on 31.03.2016 määruses nr 3-16-591, millega kohus rahuldas HR riigi õigusabi taotluse ja määras talle riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks kohtumenetluses, jaatanud kaebuse perspektiivi.
10.HR esitas 13.10.2016 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse määruskaebusest loobumiseks, paludes määruskaebust ja selle lisasid mitte menetlusse võtta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.HKMS § 209 kohaselt on määruskaebuse esitajal õigus kuni määruskaebuse lahendamiseni määruskaebusest loobuda. Sellisel juhul lõpetab kohus määruskaebuse menetluse määrusega. Määruskaebuse esitaja ei saa enam vaidlustatud määruse peale uut määruskaebust esitada.
12.HR 13.10.2016 taotlusest nähtuvalt soovib ta Tallinna Halduskohtu 23.09.2016 määruse peale haldusasjas nr 3-16-1742 ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest loobuda, võtab määruskaebuse tagasi ja soovib menetluse lõpetamist. Ringkonnakohus märgib, et pärast praeguse määruse jõustumist ei saa HR enam esitada määruskaebust Tallinna Halduskohtu 23.09.2016 määruse peale.
13.Eelneva põhjal ja HKMS § 209 alusel lõpetab ringkonnakohus HR 28.09.2016 määruskaebuse menetluse haldusasjas nr 3-16-1742.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium