Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 13. oktoober 2016, Tartu 3-14-53302
Haldusasi
E.J. kaebus Maksu- ja Tolliameti 3. detsembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/25842-4 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 7. mai 2015. a otsus E.J. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja E.J. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta E.J. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. mai 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta E.J. apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1452 eurot tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. november 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuotsusega nr 12.2-3/25842-4 kohustati E.J. t tasuma impordimaksude võlgnevust summas 27 848,96 eurot (tollimaks 4313,38 eurot, aktsiisimaks 17 646,00 eurot, käibemaks 5889,58 eurot). MTA kontrollis maksude arvestamise ja tasumise õigsust 7. augusti 2013. a sündmuskoha vaatluse käigus Illuka vallas Narva jõe äärsel alal Poruni looduskaitseala põhjapiiril Vasikasaare vahetus läheduses, Politsei- ja Piirivalve Ida prefektuuri piirivalvebüroo ametnike poolt asitõendina ära võetud Eesti maksumärkidega märgistamata sigarettidelt tasumisele kuuluvate maksude osas. Maksuhaldur kasutas kontrollimisel kriminaalmenetluse nr 13240300064 käigus kogutud tõendeid ning pidas neid piisavateks, et lugeda tõendatuks E.J. maksukohustuse tekkimine. Viru Maakohtu 9. augusti 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7112 mõisteti E.J. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 376 lg 1 järgi, kuna nimetatud isik hoidisadustas ja toimetas edasi
200 000 tükki Eesti maksumärkidega märgistamata sigaretti, pannes sellega toime maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise suures koguses. Nimetatud kohtuotsus jõustus 17. augustil 2013.
2.E.J. esitas kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt:
2.1.Kaebajalt konfiskeeriti sigaretid 7. augustil 2013, maksumenetlust maksude tasumise ja arvestamise õigsuse kontrolliks alustati ligi aasta möödumisel, seega andis vastustaja oma käitumisega aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, et vastustaja ei alusta kontrolli ja kaebajale ei teki kohustust impordimaksude tasumiseks.
2.2.Sigarettide tolliväärtus on määratud ebaõigesti, kuna vastustaja ei tuvastanud nende tootjamaad ega teinud pingutusi, et pakil olnud informatsiooni eesti keelde tõlkida ja kõiki asjaolusid välja selgitada. Vene Föderatsiooni maksumärkide olemasolu ei tähenda veel, et sigaretid oleks siia toimetatud nimetatud riigist. Kui kõnealused sigaretid olid Eestisse toimetatud ühendusevälisest riigist, mis on liidu territooriumi osa, tekkis maksuhalduril kohustus kohaldada käiebemaksuseaduse (KMS) § 13 lg-s 6 sätestatud kauba käibemaksuga maksustatava väärtuse määramiseks.
2.3.Ei ole tuvastatud, kas Eestisse toimetatud kauba näol oli tegemist sigarettidega, kuna nende koostist ei tehtud kindlaks.
2.4.Kaebaja ei olnud sigarettide valdajaks, kuna tal puudus kauba üle võim. Seega ei vastuta kaebaja tollivõla tasumise eest. Kuna asjas ei tuvastatud kauba peremeest, oli tegemist peremehetu kaubaga ja kohaldada tulnuks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 27 lg 1 p 4, mille kohaselt on taoline kaup aktsiisist vabastatud.
2.5.Üldteada asjaoluks ei saa lugeda seda, et Eestis liigub Venemaa Föderatsioonist pärit salasigarette. Seega ei saa kaebajale ette heita, et ta oleks pidanud sigarettide päritolust midagi teadma.
3.Halduskohtu 7. mai 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:
3.1.Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 4 p-de 1 ja 9 kohaselt tähendab mõiste „tollivõlg“ isiku kohustust tasuda muuhulgas importmaksu ning mõiste „isik“ hõlmab nii füüsilist kui juriidilist isikut. ÜTS art 202 lg-de 1a, 2 ja 3 kohaselt tekib tollivõlg hetkest, kui kaup, millelt tuleb tasuda importmaks, tuuakse ebaseaduslikult tolliterritooriumile ning võlgnikuks on isik, kes kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi, selle ebaseaduslikus sissetoomises osales, selle omandas või seda valdas ja vastava tegevuse ajal teadis või oleks pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult.
3.2.Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kaebaja toimetas ja hoidis oma paadigaraažis Eesti maksumärgiga märgistamata sigarette. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et sigaretid olid Vene Föderatsiooni maksumärkidega. Kaebaja väidab, et ta täitis talle teadmata isiku telefoni teel antud ülesannet. Neid asjaolusid, riigipiiri lähedust ning kauba suurt kogust arvestades pidi ta igal juhul mõistma, et tegemist ei ole mitte metsas vedelevate peremehetute pakkide transportimise, vaid kauba ebaseadusliku Eestisse toimetamisega ja tema osaleb selle metsast äratoomise ja ajutise ladustamisega vastavas tegevuses.
3.3.ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt peab aktsiisi maksma ka see isik, kes on rikkunud seaduse nõudeid muuhulgas aktsiisikauba ladustamisel, lähetamisel, vedamisel ja valdamisel. Kuna kaebaja on eelnevalt nimetatu põhjal neid nõudeid rikkunud, lasub tal aktsiisi maksmise kohustus ning tähtsust ei oma, kas maksuhaldur püüdis välja selgitada isikut, kes sigaretid vahetult üle tollipiiri toimetas või kellelt kaebaja nende edasitoimetamiseks ja kokkulepitud koha ladustamiseks korralduse sai. Antud juhul ei ole tollivõlg ka lõppenud, sest kaebaja peeti kinni mitte sigarettide ebaseaduslikul üle piiri toimetamisel, vaid sellele järgnenud edasitoimetamisel ja ladustamisel (vt ÜTS art 233 d).
3.4.Maks määrati aegumistähtaja jooksul.
3.5.Halduskohus leidis, et maksuhalduri esitatud tabelitest nähtuvalt on sigarettide tolliväärtused ja neist tulenev maksusumma määratud õigesti. Kaebaja pole oma vastavasisulist väidet tõendada suutnud.
3.6.Tegemist ei ole topeltkaristamise keelu rikkumisega, kuna maksude määramine ei ole karistuslik meede.
3.7.Kuna kaebus jäi rahuldamata, jäeti riigilõivude ja õigusabi eest tasutud kulud summas 2097 eurot kaebaja enda kanda.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.E.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
4.1.Kaebaja leiab, et kriminaalmenetluses ei leidnud tuvastamist, et kaebaja valdas, hoidis ja toimetas edasi just sigarette.
4.2.Kaebaja ei pea tollivõlga tasuma, kuna tema ei olnud nende reaalne valdaja. Kaebaja ei ole osalenud kauba sissetoomises tolliterritooriumile. Halduskohtu otsuse põhjendustest ei selgu, miks halduskohus leidis, et tegemist ei ole peremehetu kaubaga.
4.3.Kaebajal puudub ise võimalus saada juurde infosüsteemile COMPLEX, kust on võimalik saada andmeid tolliväärtuste kohta. Seega lasub vastustajal kohustus tõendada, et tolliväärtus on õigesti määratud. Vastustaja oleks pidanud tolliväärtust kajastavad tabelid esitama koos haldusaktiga, et kaebaja saaks kontrollida andmete õigsust.
4.4.Halduskohus on otsuses viidanud tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, et nõustub maksuotsuses esitatud järelduste ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki otsuses korrata. Samas tulnuks kaebaja väited ja vastuväited maksotsusele üle korrata, sest see tagaks kaebajale võimaluse kontrollida, kas kohus järgis HKMS § 165 lg 1 p 4 nõuet märkida otsuses põhjendused, miks ta ei nõustu menetlusosaliste väidetega.
5.MTA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt:
5.1.Kaebaja põhjendused, et tegemist ei olnud sigarettidega, on ebaveenvad. Kaebaja on kriminaalmenetluses selgelt omaks võtnud, et ta toimetas edasi ja hoidis oma paadigaraažis Eesti maksumärgiga märgistamata sigarette. Süüdimõistev kohtuotsus kaebaja suhtes on jõustunud. Olukorras, kus kaebaja ei oleks rikkunud tubakatoodete käitlemise korra nõudeid, ei oleks ta ka end süüdi tunnistanud.
5.2.Vastustaja hinnangul oli kaebaja sigarettide valdaja ning seda kinnitavad kriminaalmenetluses tõendamist leidnud asjaolud. Üldteada on ka see, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga ning et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul tasuda imporditollimaksu. Kaebaja valduses olnud sigaretipakkidel olid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid, selle põhjal pidi ta eeldama, et need on Eestisse toodud ebaseaduslikult. Halduskohus on veenvalt põhjendanud, et kaebaja pidi aru saama, et tegemist ei ole peremehetu kaubaga ning et sigaretid olid kaebaja valduses. Ligikaudu pooled kõnealustest sigarettidest leiti kaebaja paadikuurist ja paadist, mistõttu on ilmselge, et just temal oli tegelik võim kauba üle.
5.3.Kaebaja ei ole põhjendanud oma väidet, et maksuhaldur määras tolliväärtuse valesti. Kuna MTA-l puudus teave, millist hinda on kauba eest makstud, puudus võimalus määrata sigarettide tolliväärtus ÜTS art 29 alusel. ÜTS art 30 lg 1 kohaselt, kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata art 29 alusel, tuleb selle määramiseks kohaldada lg 2 p-des a, b, c ja d järjestuses esimest punkti, mille alusel saab tolliväärtust määrata. Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata art 29 ja art 30 alusel, määratakse see ühenduses kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodeid, mis on kooskõlas art 31 p-s 1 nimetatud põhimõtetega. Maksuhaldur on sigarettide tootjariigi kohta tõese informatsiooni puudumise tõttu arvestanud, et sigaretid on toodetud kolmandas riigis ja sealt sisse toodud ning tolliväärtuse määramisel on maksuhaldur arvestanud
ühendusse eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal samasuguses pakendis ning samasuguste kirjetega sigarette.
5.4.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud tabelid tolliväärtuse statistiliste andmete kohta lisama maksuotsusele. Tegemist ei olnud otseselt maksukohustuslase kohta kogutud andmetega, vaid võrdlusandmetega. Maksukohustuslasel on olnud võimalik maksumenetluses maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 alusel maksusumma määramise kohta täiendavaid selgitusi küsida, kuid ta ei ole seda teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks täiendavalt korrata (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
8.Apellatsioonkaebuses on leitud, et kriminaalmenetluses tuvastamist leidnud asjaolusid ei saa vaidlustatud maksumenetluses aluseks võtta, kuna kriminaalmenetluses ei tehtud kindlaks, kas Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigaretid vastasid ka vastavale määratlusele, mis tuleneb tubakaseaduse § 15 lg-st 2 (kehtetu alates 20. maist 2016). Selle väitega on kahtluse alla seatud süüteomenetluses kogutud tõenditele antud hinnang nii maksumenetluse kui ka halduskohtumenetluse käigus. HKMS § 61 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. HKMS § 61 lg 4 mainib, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumist teiste tõenditega. Lisaks näeb HKMS § 65 lg 1 ette võimaluse kohtul asja lahendamisel arvestada ka süüteomenetluses kogutud tõendeid.
9.Maksumenetluses kinnitas kaebaja enda süüd, mida sai lugeda karistust vähendavaks asjaoluks. Kaebajale oli kriminaalmenetluse käigus esitatud süüdistuse põhjal selge, millises süüteos teda süüdistatakse ning ta pidi mõistma süüteokoosseisu loovaid asjaolusid. Nimelt mõisteti kaebaja kriminaalasjas nr 1-13-7112 süüdi KarS § 376 lg 1 järgi, mis sätestab, et maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või keelatud tubakatoodetega kauplemise, nende hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seda enam on praegusel hetkel mõistmatu kaebaja väide, et kaup, millega käitlemisel ta kinni peeti, ei olnud sigaretid. Ringkonnakohtule näib, et kaebaja lihtsalt püüab selliseid väiteid esitades välistada tollivõla tasumist.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud asjas põhjust kahelda selles, et tegemist oli tubakatoodetega, vaatamata sellele, et kriminaalmenetluse käigus ei teostatud ekspertiise ega määratud kindlaks konfiskeeritud kauba nikotiinisisaldust. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla fakti, et kriminaalmenetluses tehtud järeldused kauba olemuse osas on paikapidavad. Kõik asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et tegemist oli sigarettidega. Näiteks sisaldub toimiku materjalides asitõendi vaatlusprotokoll, kust nähtub konfiskeeritud kaup, milleks on salasigaretid (tl 59–63). Ka kriminaalmenetluses ütlusi andnud tunnistaja väitis, et oma erialast tulenevalt tundis ta kohe visuaalselt ära, et isik tassis salasigarette (tl 68 ja 68p). Kuigi ringkonnakohus möönab, et kaup on sigarettidena tõesti kvalifitseeritud pelgalt visuaalse vaatluse teel, ei tähenda see seda, et kauba keemilise koostise määramata jätmine tooks koheselt kaasa tollivõlgnevuse äralangemise. Nagu eelnevalt mainitud, ei andnud välisel vaatlusel kindlakstehtud tundemärgid alust kahelda selles, et tegemist oli tõepoolest sigarettidega. Ka kriminaalmenetluses antud ütlustes ei ole
kaebaja ise kahtluse alla seadnud seda, et tegemist on sigarettidega (vt 8. augusti 2013. a kahtlustatava ülekuulamise protokolli, tl 30 ja 30p). Seda ka vaatamata sellele, et sigaretid olid pakendatud kastidesse ja mustadesse kilekottidesse, mistõttu ei olnud kauba välimus koheselt märgatav.
11.Vaidluse all on jätkuvalt asjaolu, kas kaebajat saab lugeda sigarettide valdajaks või mitte, sest ÜTS art 203 lg 3 kolmanda taande kohaselt saab võlgnikuks lugeda isikuid, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõendid ja asjaolud viitavad sellele, et kaebaja oli sigarettide valdaja. Kuigi osa kaupa leiti metsas asuvast peidikust, viitab sündmuskohal tuvastatu sellele, et kaebaja oli teadlik peidikust ja seal olevast kaubast ning ise selle kauba ka sinna toimetanud. Lisaks leiti osa salasigarettidest kaebajale kuuluva mootorpaadi juurest ning osa kaebajale kuuluvast paadikuurist (7. augusti 2013. a sündmuskohta vaatlusprotokoll, tl 64–65p). Ka kaebaja kahtlustatavana ülekuulamise protokollis antud ütlustest selgub, et kaebaja sisuliselt võttis sigarettide valdamise omaks. Seda enam, et sellel ajaperioodil oli kaebajal võimalik teostada nende üle võimu, st otsustada, mida ta tema valduses olevate sigarettidega teeb. Ringkonnakohus ei leia, et seda järeldust vääraks asjaolu, et kaebaja sõnutsi sai ta korraldusi kelleltki teiselt või et üle piiri toimetas sigaretid kolmas isik. Eelnevast tulenevalt ei ole alust pidada tõenäoliseks seda, et leitud sigaretid oleks olnud peremehetud.
12.Apellatsioonkaebuses on kaebaja kahtlusse alla seadnud ka määratud tolliväärtuse ning leidnud, et ta oleks pidanud saama tolliväärtust kajastavad tabelid koos haldusaktiga, et kontrollida nende õigsust. Kuna maksumenetluses ei suudetud tuvastada sigarettide tootjamaad, võttis maksuhaldur tolliväärtuse määramisel õigustatult aluseks ÜTS art 31, kus imporditud kauba tolliväärtus määratakse ühenduses kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodeid, mis on kooskõlas 1994. a sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) art-s VII ja GATT 1994 art VII rakendamise lepingus ning ÜTS-i kolmandas peatükis toodud põhimõtete ja üldsätetega. Imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks on kasutatud kauba kõige madalamat tolliväärtust (Euroopa Ühenduse Komisjoni (EMÜ) 2. juuli 1993. a määrus nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92 – ÜTSRS art 151 lg 3). Tolli andmetöötlussüsteemi COMPLEX andmetel võeti aluseks ajavahemik 7. mai 2013 kuni 7. august 2013 ning sel perioodil registreeritud sarnase kauba kõige madalamad müügipakendi väärtused. Ringkonnakohtu hinnangul on kasutatud meetod olnud õiguspärane ning sigarettidele määratud tolliväärtus õige. Asjaolu, et kaebajal ei ole juurdepääsu nimetatud andmetöötlussüsteemile, ei muuda seda järeldust vääraks. Isikul oli võimalik tolliväärtuse ja selle arvutamise meetodiga tutvuda kontrollaktis ning isikul oli võimalus esitada kontrollaktile vastuväide, mida ta on ka teinud. Nii kontrollaktis kui maksuotsuses esitatud tabelites 5.1–5.4. on esitatud sarnase kauba ühe müügipakendi maksumus. Seega on alusetu väide, et kaebaja ei saanud neid väärtusi haldusaktis kontrollida. Kontrollimiseks ei ole vaja iseenesest juurdepääsu vastavale andmebaasile. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, mis annaks alust kahelda aluseks võetud sarnase kauba müügipakendite väärtuse õigsuses vaadeldaval perioodil. Lisaks tuleb märkida, et kui kaebajale jäi tolliväärtuse määramine ebaselgeks, saanuks ta seda täpsustada. Vastav õigus teavet küsida ja saada tuleb MKS §-st 14.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige kaebaja seisukoht, et halduskohtu otsuses oleks pidanud käsitlema kõiki kaebaja väiteid ja vastuväiteid maksuotsusele olukorras, kus halduskohus leidis põhjendatult, et maksuotsuses on juba piisavalt põhjendatud, miks maksu määramine on korrektselt toimunud ning samas esitatud põhjendused ka kaebaja seisukohtadele. Vastupidine arusaam HKMS § 165 lg 2 tõlgendamisest tähendaks, et säte kaotaks oma mõtte, kuna selle eesmärgiks on sisuliselt loobuda kohtuotsuses põhjenduste esitamisest, kui need on vaidlusaluses haldusaktis juba piisava põhjalikkusega olemas ning kohus nende põhjendustega ka nõustub.
14.Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb E.J. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. mai 2015. a otsus muutmata. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1452 (riigilõiv 750 eurot ja õigusabi 702 eurot) eurot jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.