3-16-952/7 - Maksuõigus - Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused) - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebuse esitaja: Kaebaja on seisukohal, et 02.05.2016 korraldus ei ole seaduslik ja põhjendatud ning täidetud ei ole Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 ja § 62 sätestatud teabe ja dokumentide nõudmise eeldused. Vastavalt MKS § 46 lg 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud, milles peab sisalduma muuhulgas sama paragrahvi lõike 3 p 5 järgi haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE I seletuskirjas märgitakse MKS § 61 lg 2 kohta, et „Menetluskulude kokkuhoiu huvides ja maksukohustuslasele ärakuulamisõiguse tagamise seisukohast on loomulik, et kõigepealt pöördutakse isiku poole, kelle maksuasjas teavet kogutakse. Alles siis, kui isik keeldub teavet andmast või ta pole selgituste saamiseks kättesaadav või tema puhul on küllaldane alus kahtlustada, et ta takistab maksuhalduri tegevust, võib maksuhaldur teavet koguda kolmandatelt isikutelt“. Riigikohus on 30.03.2011 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-78-10 selgitanud, et „Eelnimetatud piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Erandid sellest reeglist on ammendavalt loetletud samas sättes. /.../ Piiranguga "enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole" ei peeta silmas nõuet pöörduda maksukohustuslase poole ükskõik millises küsimuses, vaid seda, et sama teavet, mida nõutakse nn kolmandalt isikult, oleks eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt.“ Vaidlustatud korralduses ei väida maksuhaldur, et ta on eelnevalt pöördunud maksukohustuslase Simetra Tööjõud OÜ poole. Samuti ei ole korralduses väidetud, et tegemist oleks MKS § 61 lg-s 2 sätestatud erandliku olukorraga, st maksukohustuslane ei ole kättesaadav või koostööaldis, oleks jätnud teabe või dokumendid esitamata või maksuhaldurile esitatud teave oleks olnud ebapiisav. Eelneva tõttu on põhjendatud asuda seisukohale, et teabe nõudmise alused kolmandalt isikult ei ole täidetud. Vastustaja väidab paljasõnaliselt, et maksuhaldur on sama teabe osas, mida nõuab kolmandalt isikult, eelnevalt pöördunud maksukohustuslase Simetra Tööjõud OÜ poole korraldusega nr 12.2-3/036669-1. Vastustaja pole mingilgi viisil selgitanud ega tõendanud, mis on maksukohustuslasele esitatud korralduse sisu. Vastustaja väide, et ta on sama teabe osas pöördunud maksukohustuslase poole peab olema kontrollitav, formaalne viide maksukohustuslasele tehtud haldusaktile ei ole kontrollitavuse tagamiseks piisav. Korralduses olev viide selle kohta, millise korralduse alusel kontrollitakse maksukohustuslase maksude tasumise õigsust ei ütle kolmandale isikule midagi, sh isegi seda, kas maksukohustuslane on korralduse kätte saanud, kas ta selle täitnud või mis takistab temalt teabe saamist. MKS § 61 alusel korralduse andmine on maksuhalduri kaalutlusotsus, vastavast normist ei tulene maksuhaldurile kohustust igal üksikul juhul ja alati pöörduda kolmanda isiku poole. MTA 02.05.2016 korraldus on motiveerimata ning motiveerimispuudus on oluline. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud korralduses ja vastustaja vastuse p.-des 2.1. ja 2.2. esitatud selgitused korralduse andmise motiivide osas ei haaku kuidagi Maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE I seletuskirjas märgitud MKS § 61 lg 2 eesmärgi ja mõttega. Riigikohtu halduskolleegium on oma määrustes haldusasjades nr. 3-3-1-14-97 ja 3- 3-130-97 asunud seisukohale, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti

motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel alusel on haldusakt antud. Kaebuse esitaja arvates ei selgu korraldusest, miks peab kaebaja esitama korralduses nõutud dokumendid, sh isikliku pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõte sisaldab teatavasti suurel hulgal isiklikku teavet, millel pole mingit seost Simetra Tööjõud OÜ maksumenetlusega. Seega nõuab maksuhaldur kaebajalt ka teavet, mis ei seondu maksumenetlusega. Samas puuduvad korralduses põhjendused, miks on vaja menetlusega mitteseotud teavet esitada. Korraldus on motiveerimata. Samuti leiab kaebuse esitaja, et korralduse põhjendused suulise teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhalduri ametiruumides ei ole asjakohased. MKS § 61 lg 1 näeb ette, et maksuhaldur võib vajaduse korral kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur on ametiruumidesse ilmumise vajadust põhjendanud sellega, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus ja suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused. Kaebuse esitaja leiab erinevalt maksuhaldurist, et maksumenetluse üldpõhimõtetega MKS § 10 lg 3, § 11 lg 2 ja § 12 ei ole kooskõlas, et kolmandat isikut koormatakse ilma asjakohaste põhjendusteta teabe andmise kohustusega maksuhalduri juures. Kuna kolmas isik on menetlusväline isik, siis tuleb eriti arvestada tema õigustega, milleks on muuhulgas vähemkoormaval viisil teabe esitamine. Kaebuse esitaja arvates on kirjalik teabe esitamine efektiivsem kui suuline vestlus. Vastavalt MKS §-le 66 tuleb kolmandale isikult hüvitada MKS §-s 61 sätestatud kohustuse täitmisega saamata jäänud keskmine palk ja sõidukulud. Vaidlustatud korralduses puudub selgitus MKS § 66 õiguse ja kulude hüvitamise taotlemise kohta. Kaebuse esitaja leiab kokkuvõtteks, et seaduslikkuse nõue peaks kehtima ka maksuhalduri tegevuse puhul. Vaidlustatud korraldus sellele nõudele ei vasta. Vastustaja: MTA poolt koostatud 02.05.2016 korraldusega nr 12.2-3/036669-5 kohustati T.K.it kui kolmandat isikut ilmuma 17.05.2016 kell 09:00 maksuhalduri ametiruumidesse dokumentide esitamiseks ja suuliste seletuste andmiseks. Korraldusega kohustati T.K.it kaasa võtma perioodil juuni 2015 kuni jaanuar 2016 (k.a) kehtinud tööleping, töötasu saamist tõendavad dokumendid, sh isiklikud pangakonto väljavõtted kontrollitava perioodi juuni 2015 kuni jaanuar 2016 (k.a) kohta, palgalehed ja muud töötasu saamist tõendavad dokumendid. MTA ei nõustu kaebusega ja leiab, et selles sisalduvad väited ei anna alust vaidlusaluse korralduse tühistamiseks. Korralduse motiveerimispuudus maksukohustuslase poole pöördumise osas vastustaja selgitab, et maksuhaldur on sama teabe saamiseks, mida nõuab kolmandalt isikult T.K.ilt, eelnevalt pöördunud maksukohustuslase Simetra Tööjõud OÜ poole korraldusega nr 12.2-3/036669-1. Ka T.K.ile edastatud korralduses nr 12.2-3/036669-5 on kõnealusele korraldusele viidatud, küll aga ei ole maksuhaldur vaidlusalusesse korraldusse märkinud, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti sama teavet ka maksukohustuslaselt. Vastustaja möönab, et antud juhul on tegemist haldusakti motiveerimispuudusega, kuid leiab, et niisugune menetlus- või vormiviga ei saa olla korralduse tühistamise aluseks, kuivõrd kohustus eelnevalt maksukohustuslase poole pöörduda on siiski täidetud. Seisukohta, et selline vormiviga ei saa olla haldusakti tühistamise aluseks, on väljendanud ka Riigikohus lahendi nr 3-3-1-90-13 punktis 11. T.K.i pangakontoväljavõtteid ja muid korralduses märgitud dokumente nõuti perioodi kohta juuni 2016 kuni jaanuar 2016 (k.a). Vastustaja selgitab, et Simetra Tööjõud OÜ on deklareerinud viidatud perioodi iga kuu maksudeklaratsioonides töötasu väljamakseid T.K.ile, mida on maksuhalduri andmetel teinud teine äriühing. Seetõttu on maksuhalduril tekkinud kahtlus Simetra Tööjõud OÜ poolt deklareeritud andmete õigsuses ning kahtluse kontrollimiseks on vajalik analüüsida T.K.i pangakonto väljavõtteid ja teisi korralduses nr 12.2-3/036669-5 märgitud dokumente kogu toodud perioodi kohta. Eeltoodud põhjustel koostas maksuhaldur MKS § 46 ja § 61 lg 1 ja 3 alusel T.K.ile

kui kolmandale isikule korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks. Vastustaja leiab, et vaidlusaluses korralduses on selgesõnaliselt toodud, millist perioodi kontrollitakse ja miks selliseid andmeid nõutakse ning korraldus ei ole selles osas puudulikult motiveeritud. Maksuhaldur kohustas korraldusega T.K.it kui kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse teabe andmiseks MKS § 61 lg 1 alusel. Vastustaja leiab, et kuigi selle sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas nn kolmanda isiku kohustamine ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse on vajalik, ei saa korraldust selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise täpne käik ei nähtu korraldusest. Korralduses nr 12.2-3/036669-5 on toodud, et maksuhaldur leiab, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik seletus ning et suulise vestlusega on kergem vältida vääriti mõistmisi, lahendada vastuolusid ning saada küsimustele ammendavaid vastuseid. Oluline on märkida, et T.K. ei ole esitanud asjakohaseid põhjuseid korralduse täitmise võimatuse kohta MKS § 64 alusel ega ka taotlenud tähtaja pikendamist MKS § 50 alusel. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-90-13 punktis 11 sedastanud, et korraldus ei saa kuuluda tühistamisele üksnes kaebaja väite alusel, et teda on põhjendusteta kohustatud ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse, kuna selline kohustus on õiguspärane MKS § 61 lg 1 alusel. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusaluses korralduses toodud põhjendused kolmanda isiku kutsumiseks maksuhalduri ametiruumidesse suuliste seletuste andmiseks on piisavad ja ei saa olla korralduse tühistamise aluseks. Vastustaja selgitab MKS § 66 õiguse ja kulude hüvitamise taotlemise kohta, et vastavalt MKS § 66 lg-le 1 hüvitatakse kolmandale isikule tema taotlusel väljaspool tema elukohta MKS §-des 61 ja 62 sätestatud kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Korraldusega nr 12.2-3/036669-5 kohustati T.K.it ilmuma 17.05.5016 kell 09:00 maksuhalduri ametiruumidesse aadressile Lõõtsa 8a, Tallinn. Maksuhaldur lähtus korralduse andmisel rahvastikuregistri andmetest, milledest nähtus, et T.K. elab aadressil xxxxxxxxx. Ka Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusele on kaebaja märkinud oma elukohaks sama aadressi, millest võib järeldada, et isik tõepoolest seal ka elab. Arvestades, et maksuhaldur kutsus T.K.i oma ametiruumidesse, mis asuvad samuti Tallinna linna territooriumil, ei saa vastustaja hinnangul tekkida isikul MKS § 66 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvaid sõidukulusid ja majutuskulusid. Vastustaja on seisukohal, et kuna isiku õigus nimetatud kulude hüvitamisele tuleneb seadusest, siis ei muuda nende sätetele viitamise puudumine korraldust seadusevastaseks. Olenemata sellest, et vaidlusalune korraldus on motiveerimata MKS § 61 lg 2 maksuhalduri kohustuse osas enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda maksukohustuslase poole, on vastustaja seisukohal, et niisugune menetlus- või vormiviga ei saa olla korralduse tühistamise aluseks, kuivõrd kohustus ise on siiski täidetud. Seega vaidleb vastustaja kaebusele vastu ja leiab, et MTA 02.05.2016 korraldus nr 12.2-3/036669-5 on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

samade nõuetega pöördunud maksukohustuslase poole. Kaebaja arvates vaidlustatud korraldus on motiveerimata ning ei selgu põhjendused, miks ja millisel alusel on haldusakt antud ning miks peab kaebaja esitama korralduses nõutud dokumendid, sh isikliku pangakonto väljavõtte. Kaebaja on seisukohal, et põhjendused suulise teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhalduri ametiruumides ei ole asjakohased ning suulise teabe andmine on kolmandale isikule liialt koormav. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduses puudub selgitus MKS § 66 õiguse ja kulude hüvitamise taotlemise kohta. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1-2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur on enne kaebajale kui kolmandale isikule teabe andmise korralduse koostamist pöördunud maksukohustuslase Simetra Tööjõud OÜ poole. Kaebaja väidab, et korralduses ei ole märgitud, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti sama teavet ka maksukohustuslaselt. Riigikohtu 14.04.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-90-13 punktis 11 on kohus asunud järgnevale seisukohale: „/.../Kui korralduses ongi jäänud märkimata, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti teavet maksukohustuslaselt, on see niisugune menetlus- või vormiviga, mis ei saa olla korralduse tühistamise aluseks/.../“. Kaevatavast korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib 15.04.2016 korralduse nr 12.2-3/036669-1 alusel Simetra Tööjõud OÜ töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust ajavahemikul juuni 2015 kuni jaanuar 2016. Samuti on märgitud, et maksukohustuslane on kontrollitaval perioodil deklareerinud kaebajale töötasusid, kuid maksuhalduril on tekkinud kahtlus deklareeritud andmete õigsuses. Käesolevas maksuasjas on maksuhaldur enne kaebajale kui kolmandale isikule teabe andmise korralduse koostamist pöördunud maksukohustuslase Simetra Tööjõud OÜ poole. Kohus nõustub ülalviidatud Riigikohtu seisukohaga, et kuigi korralduses on jäänud selgesõnaliselt märkimata, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti sama teavet ka maksukohustuslaselt, on tegemist sellise menetlus- või vormiveaga, mis ei ole korralduse tühistamise aluseks. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Korraldusest selgub, mis põhjusel nõuti kaebajalt dokumente ning kohustati ilmuma suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Vaidlustatud korralduse kohaselt maksukohustuslane Simetra Tööjõud OÜ on kontrollitaval perioodil deklareerinud kaebajale töötasu väljamakseid ning vastustaja vastusest nähtuvalt on väljamakseid kontrollitaval perioodil deklareeritud igal kuul. Kuna maksuhalduri andmetel on nimetatud väljamakseid teinud teine äriühing, siis on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus deklareeritud andmete õigsuses. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril vajalik deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks analüüsida kaebaja pangakonto väljavõtteid ja teisi korralduses nimetatud dokumente. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur ei pea kolmandale isikule põhjendama, kuidas on nõutud dokumendid ja teave seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, punkt 11). Vaidlustatud korralduses on selgelt välja toodud, millega seoses on maksukohustuslase osas kontrolli alusatud ning milliste maksukohustuslase poolt deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks kaebajalt teavet ja dokumente nõutakse.

Kohus leiab, et ei ole alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks põhjusel, et kaebajat on kohustatud isiklikult ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur leidnud, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus ning suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused, millega nõustub ka kohus. Maksuhaldur kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab, kas küsib isikult vajalikku teavet suuliselt (maksuhalduri ametiruumides) või kirjalikult. Riigikohtu 14.04.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-90-13 punktis 11 kohus leidis, et „/.../maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus on õiguspärane MKS § 61 lg 1 alusel. Kuigi selle sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas nn kolmanda isiku kohustamine ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse on vajalik, ei saa korraldust selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käik ei nähtu korraldusest/.../“. Käesolevas asjas maksuhaldur on kaalunud kaebaja maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise vajalikkust ning märkinud vaidlustatud korraldusse suuliste seletuste andmise põhjendused, mis on selged ja arusaadavad. Seejuures kohus märgib, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud ühtegi põhjendust, mis annaks alust arvata, et kaebajale oli maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine ebamõistlikult koormav, aeganõudev või muul moel takistatud. MKS § 66 lg 1 kohaselt hüvitatakse kolmandale isikule tema taotlusel käesoleva seaduse §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Kaebaja leiab, et korraldus peab sisaldama isiku jaoks ammendavalt kõiki tema õigusi seoses pandud kohustusega ning vaidlustatud korralduses puudub selgitus MKS § 66 õiguse ja kulude hüvitamise taotlemise kohta. Vaidlust ei ole selles, et kaevatavas korralduses puudub viide MKS §-st 66 tulenevale kolmanda isiku kulude hüvitamise õigusele. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna isiku õigus kulude hüvitamisele tuleneb seadusest, siis ei muuda nendele sätetele viitamise puudumine isiku õigust saada tekkinud kulud hüvitatud. Samuti ei ole eelviidatud sättele viitamise puudumine korralduse tühistamise aluseks. Kohus leiab, et korralduse andmise eeldused on maksuhalduri poolt täidetud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaieldav korraldus on motiveerimata. Kaevatav korraldus on piisavalt põhjendatud ning oma sisult selge ja arusaadav. Kaebuses sisalduvad väited ei anna alust õiguspärase korralduse tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.