Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-142 AZ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.08.2015 vastutusotsuse nr 13-7/499-20 tühistamiseks Kaebaja – AZ, volitatud esindaja v.adv Madis Mahlapuu Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. augusti 2016. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AZ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AZ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.08.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-142 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas AZ suhtes 24.08.2015 vastutusotsuse nr 13-7/499-20 maksuvõla sissenõudmiseks summas 164 695,70 eurot. MTA jättis 26.10.2015 otsusega nr 61/3033-2 rahuldamata AZ vaide 24.08.2015 vastutusotsuse nr 13-7/499-20 tühistamiseks.
2.AZ esitas 18.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.08.2015 vastutusotsuse nr 13-7/499-20 tühistamiseks.
3.MTA palus vastuses kaebusele lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebuse sai esitada 30 päeva jooksul alates vaideotsuse kättesaamisest. Maksuhaldur tegi 26.10.2015 vaideotsuse samal päeval kaebajale e-maksuametis kättesaadavaks. Lisaks edastas maksuhaldur 27.10.2015 vaideotsuse kaebaja esindaja e-posti aadressile xxx, kuid esindaja vaideotsuse kättesaamist ei kinnitanud. Kuna kaebaja ei avanud e-maksuametis dokumenti, edastas maksuhaldur vaideotsuse tähtkirjana 04.11.2015 kaebaja rahvastikuregistrisse kantud aadressile Yyy. Omniva saadetise liikumise väljavõttest nähtub, et saadetis on saajale väljastatud 05.11.2015 kell 10.40. Seega on tõendatud vaideotsuse kättetoimetamine kaebajale
3-16-142 05.11.2015, mistõttu tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 07.12.2015. Kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
4.AZ esitas 18.05.2016 seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas ja taotluse tähtaja ennistamiseks ning täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Omniva kanderaamatu koopiast nähtub, et AZ-le adresseeritud tähtkiri nr XXXXXXXXXXXXXX on üle antud MV-le. Seega on vastustaja ekslikult märkinud, et vaideotsus on allkirja vastu üle antud AZ-le. Kuigi MV on kaebaja tütar, ei ole tegemist koos elavate perekonnaliikmetega. MV on abielus, omab iseseisvat pere ega ela koos oma isa AZga. MV kinnitab küll allkirja andmist tähtkirja saadetisele, kuid talle ei ole 05.11.2015 kell 10.40 Keila kandepunktis üle antud ühtegi saadetist. Kaebajale ei tehtud vaideotsust reaalselt kättesaadavaks. Seda kinnitab AZ esindaja 23.11.2015 päring MTA-le. Kaebajal puudus igasugune informatsioon vaideotsuse kohta. Haldusmenetluses kehtiva põhimõtte kohaselt tuleb isiku õigusi piirav haldusakt talle kätte toimetada. Haldusakt tuleb üle anda selle adressaadile, mitte suvalisele kolmandale isikule. Kaebaja ei saanud menetlustähtaega järgida mõjuval põhjusel. AZ ei olnud vaideotsust kätte saanud ja ilmutas ise üles aktiivsust selle saamiseks, mida kinnitab 23.11.2015 päring MTA-le. Vastustaja saatis alles 17.12.2015, s.o 24 päeva hiljem kaebajale e-posti teel vaideotsuse. Puuduvad mõistlikud põhjendused, miks vastustaja ei saanud vaideotsust saata kaebajale kohe või vähemalt kaebetähtaja jooksul. Vastustaja oli teadlik sellest, et kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 07.12.2015. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga.
5.MTA leidis, et ebaõige on kaebaja kinnitus, et keegi tema pereliikmetest ei ole dokumenti vastu võtnud. Saadetise väljastamist kinnitavast dokumendist nähtub, et saadetise nr XXXXXXXXXXXXXX on vastu võtnud kaebaja tütar MV. Seega on dokumentaalselt tõendatud, et haldusakt on menetlusosalisele rahvastikuregistrisse kantud aadressil kohale toimetatud. Saadetis on kohale toimetatud ja üle antud kaebaja tütrele mõlema isiku rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil. Kaebaja tütar on vanem kui 10-aastane ning tegemist ei ole suvalise kolmanda isikuga. Seega kohaldub käesoleval juhul maksukorralduse seaduse (MKS) § 53 lg 3 teises lauses sätestatud regulatsioon ning dokument tuleb lugeda kättetoimetatuks. Dokumendi väljastamisega kaebaja tütrele kaebaja elukohas on saadetis jõudnud kaebaja mõjusfääri, väljudes nii haldusorgani kui ka postiasutuse kontrollialast ning tuleb lugeda kättetoimetatuks 05.11.2015. Oluline ei ole, kas ja millal tütar kirja isale reaalselt üle andis. Kaebaja oli ise vaide esitanud, mistõttu ta teadis vaideotsuse tegemist ja edastamist oodata. Haldusakti kättetoimetamist 05.11.2015 ei muuda kehtetuks 17.12.2015 e-kirjaga edastatud vaideotsus.
6.Tallinna Halduskohtu 04.08.2016 määrusega loeti AZ kaebus esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jäeti kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetati haldusasja nr 3-16142 menetlus. MTA tegi 26.10.2015 vaideotsuse kaebajale kättesaadavaks e-maksuametis ning edastas selle 27.10.2015 kaebaja advokaadist esindajale e-posti aadressile xxx. Kaebaja esindaja ei kinnitanud vaideotsuse kättesaamist ning kaebaja ei avanud e-maksuametis dokumenti. Maksuhaldur saatis 04.11.2015 vaideotsuse tähtkirjana posti teel kaebaja rahvastikuregistrisse 2(6)
3-16-142 kantud aadressile Yyy (saadetis XXXXXXXXXXXXXX), mille võttis vastu kaebaja tütar MV allkirja vastu Keila kandepunktis 05.11.2015 kell 10.40. Rahvastikuregistri andmete kohaselt elab MV kaebajaga samal aadressil ning kaebaja tütar on vanem kui 10-aastane. Usutav ei ole kaebaja väide, et tal puudus enne 17.12.2015 igasugune informatsioon vaideotsuse tegemise kohta. Saadetise väljastamisega kaebaja tütrele jõudis vaideotsus kaebaja mõjusfääri ning puudub alus kahelda, et tütar selle isale reaalselt ka edasi andis. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et vaide esitanud kaebaja teadis vaideotsuse tegemist ja edastamist oodata. Seega tuleb kaebaja elukoha aadressil kohale toimetatud ja kaebaja tütrele allkirja vastu kätte antud vaideotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 05.11.2015. Kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 07.12.2015. Kaebus on kohtule esitatud 18.01.2016, seega kaebetähtaega rikkudes. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on üldjuhul objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Praegusel juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada.
7.AZ esitas Tallinna Halduskohtu 04.08.2016 määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.AZ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.08.2016 määrus, lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg. Isiku õigusi piirav haldusakt tuleb talle teatavaks teha kättetoimetamise teel. MTA 26.08.2015 vastutusotsust nr 6-1/3033-2 ei ole AZ-le 05.11.2015 allkirja vastu üle antud. Omniva kanderaamatu koopiast nähtub, et AZ-le adresseeritud tähtkiri nr XXXXXXXXXXXXXX on üle antud MV-le. Määruskaebuse esitaja ei ela sissekirjutuse järgsel aadressil Yyy. Nimetatud aadressil elab AZ täisealine tütar MV, kes on abielus ja omab iseseisvat pere ega ela koos isaga. MV kinnitab allkirja andmist tähtkirja teatisele, kuid talle ei ole 05.11.2015 kell 10.40 Keila kandepunktis üle antud ühtegi saadetist. Maksuhaldur peab valima haldusakti teatavakstegemise viisi, mis tagab maksukohustuslase tulemusliku teavitamise koostatud haldusaktist. Maksuhaldur ei ole seda põhimõtet järginud isegi olukorras, kus kaebaja esitas 23.11.2015 MTA-le päringu vaideotsuse väljastamiseks. Asjaolu, et AZ ei olnud vaideotsust kätte saanud ning ilmutas seetõttu ise aktiivsust selle saamiseks, kinnitab, et vaideotsus ei olnud saabunud kaebaja mõjusfääri. Vastustaja saatis kaebajale vaideotsuse alles 17.12.2015, s.o 24 päeva hiljem, kuigi määruskaebuse esitaja oli vastustajale avaldanud, et ta ei olnud informeeritud vaidemenetluse käigust. Puuduvad arusaadavad ja mõistlikud põhjendused, miks ei saanud vastustaja saata vaideotsust kohe või vähemalt kaebetähtaja jooksul. Vastustajale oli teada, et kaebuse esitamise viimaseks päevaks on 07.12.2015. Seega ei saanud määruskaebuse esitaja järgida tähtaega mõjuval põhjusel ja kaebetähtaeg tuleb ennistada. Koormava haldusakti kättetoimetatuks lugemisel võivad olla väga ulatuslikud tagajärjed. Kui koormava haldusakti adressaadile kättetoimetamist ei tõenda muud tõendid, ei ole võimalik lugeda dokumenti kättetoimetatuks üksnes Omniva õiendile viidates.
3(6)
3-16-142 Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. MKS § 531 lg 1 kooskõla PS §-ga 15 on küsitav. Sätestatud regulatsioon piirab ebaproportsionaalselt kaebeõigust, kuna kaebetähtaja kulgema hakkamine on seotud ebausaldusväärse registri andmetega, mis ei pruugi kajastada tegelikkust. Teatele allkirja võtmine ei kujuta endast haldusakti kättetoimetamist ega haldusakti teatavakstegemist.
9.MTA vaidleb määruskaebusele vastu. Nii vaidel kui ka kaebusel on määruskaebuse esitaja aadressiks märgitud kõnealune rahvastikuregistri järgne aadress ning määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta oleks maksuhaldurile teatanud mõne muu aadressi. Saadetise väljastamist kinnitavast dokumendist nähtub, et saadetise XXXXXXXXXXXXXX on vastu võtnud määruskaebuse esitaja tütar MV 05.11.2015 kell 10.40 AZ rahvastikuregistri järgse elukoha aadressil. Seda asjaolu kinnitab ka määruskaebuse esitaja. Ebaselgeks jääb väide, et tütar on küll tähtkirja teatisele allkirja andnud, kuid haldusakti ei ole talle üle antud. Kui väljastamine saadetisele märgitud aadressil ei õnnestu, läheb saadetis postkontorisse, kus toimub väljastamine. Seega ei ole tõepoolest kandepunktis MV-le saadetist üle antud, vaid seda on tehtud aadressil Yyy. Väide, et määruskaebuse esitaja ei ela rahvastikuregistri järgsel aadressil, ei muuda asjaolu, et haldusakt on sel aadressil MKS § 531 lg 1 kohaselt kätte toimetatud. Tegemist on määruskaebuse esitaja poolse rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-st 391 tuleneva kohustuse rikkumise ning riski võtmisega. MKS § 53 lg 3 teine lause kohaldub ka postiasutuse poolt dokumendi allkirja vastu menetlusosalise elukohas kättetoimetamisel. Puudub igasugune põhjus eristada postiasutuse poolset kättetoimetamist rahvastikuregistri andmete kohaselt menetlusosalisega koos elavale perekonnaliikmele maksuametniku poolsest kättetoimetamisest. Dokumendi väljastamisega AZ tütrele määruskaebuse esitaja rahvastikuregistri järgsel aadressil on saadetis vaieldamatult jõudnud tema mõjusfääri, väljudes nii haldusorgani kui ka postiasutuse kontrollialast ning dokument tuleb lugeda kättetoimetatuks 05.11.2015. Oluline ei ole, kas ja millal tütar kirja isale reaalselt edasi andis või kas isikud faktiliselt elavad samal aadressil. Määruskaebuse esitaja oli ise vaide esitanud, mistõttu ta teadis vaideotsuse tegemist ja edastamist oodata. Jääb arusaamatuks, miks kasutab isik haldusorganiga suhtlemisel aadressi, mille kaudu väidetavalt temaga kontakti ei saa. Kaebaja tütar on vanem kui 10-aastane ning ei ole suvaline kolmas isik. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja etteheide, et maksuhaldur ei ole teinud omalt poolt kõike menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. Maksuhaldur tegi 26.10.2015 vaideotsuse kaebajale e-maksuametis kättesaadavaks ning edastas 27.10.2015 vaideotsuse kaebaja esindaja e-posti aadressile xxx. Esindaja vaideotsuse kättesaamist ei kinnitanud. Kuna kaebaja ei avanud emaksuametis dokumenti, edastas maksuhaldur vaideotsuse tähtkirjana posti teel 04.11.2015 kaebaja rahvastikuregistrisse kantud aadressile Yyy. Saadetis on väljastatud 05.11.2015 kell
10.40.Seega on MTA üritanud mitmel erineval moel määruskaebuse esitajale haldusakti kätte toimetada ning viimasena edastatud tähtkirjaga on seda ka tehtud. Maksuhalduril puudus igasugune põhjus kasutada dokumendi edastamiseks täiendavaid viise. Vaideotsuse edastamine e-kirjaga 17.12.2015 ei mõjuta haldusakti kättetoimetamist 05.11.2015. AZ esitas MTA-le vaide 28.09.2015 ja asus näiliselt vaidemenetluse tulemuse suhtes huvi tundma ligikaudu kaks kuud hiljem. Määruskaebuse esitajat esindas vandeadvokaat, kes peaks olema teadlik vaidemenetluse läbiviimise tähtaegadest. Õige on halduskohtu seisukoht, et ei ole usutav, et määruskaebuse esitajal puudus enne 17.12.2015 igasugune teave vaideotsuse 4(6)
3-16-142 tegemise kohta. Hilisem vastamine AZ päringule ei saa olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. Vastustajale oli 23.11.2015 päringu saamisel teada, et haldusakt on kaebajale 05.11.2015 kätte toimetatud, mistõttu ei viivitanud maksuhaldur pahatahtlikult vaideotsuse edastamisega. Omniva väljastusteade on dokumentaalne tõend, mis kinnitab haldusakti kättetoimetamist määruskaebuse esitaja rahvastikuregistri järgsel aadressil. Määruskaebuse esitaja väited on paljasõnalised. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide MKS § 531 lg 1 võimalikust vastuolust PS §-ga 15. Asjaolu, et isik ei täitnud RRS §-st 391 tulenevat kohustust, ei anna alust pidada MKS § 531 lg-t 1põhiseadusega vastuolus olevaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.08.2016 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Menetlusdokumentide kättetoimetamist maksumenetluses reguleerivad MKS §-d 52–55. MKS § 52 lg-st 1 tulenevalt oli maksuhalduril õigus valida, millist kättetoimetamise viisi kasutada. MTA kinnituse kohaselt on maksuhaldur üritanud 26.10.2015 vaideotsust nr 61/3033-2 määruskaebuse esitajale kätte toimetada e-maksuameti kaudu. Lisaks on üritatud vaideotsust AZ esindajale kätte toimetada ka e-posti vahendusel (tl 22). Seega on maksuhaldur enne tähtkirja saatmist kasutanud erinevaid MKS § 52 lg-s 1 sätestatud võimalusi vaideotsuse kättetoimetamiseks. Asjaolu, et AZ ega tema esindaja ei kinnitanud vaideotsuse kättesaamist emaksuametis või e-posti teel, ei anna alust heita maksuhaldurile ette tulemuslike kättetoimetamise viiside kasutamata jätmist.
12.MKS § 531 lg 1 sätestab ühe võimaliku kättetoimetamise viisina dokumendi saatmise Eestis elavale füüsilisele isikule posti teel rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teada oleval aadressil. MKS § 53 lg 1 kohaselt juhul, kui maksuhaldur toimetab menetlusdokumenti menetlusosalisele kätte isiklikult, antakse dokument menetlusosalisele üle allkirja vastu teatisel. Sama paragrahvi lõike 3 teisest lausest tulenevalt loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et MKS § 53 lg 3 teises lauses sätestatu on kohaldatav ka juhul, kui menetlusdokumenti toimetatakse menetlusosalisele kätte posti teel tähtkirjana. Seega ei tähenda asjaolu, et maksuhalduri poolt saadetud tähtkirja ei antud isiklikult üle AZ-le, seda, et menetlusdokumenti ei saa lugeda adressaadile kättetoimetatuks. MKS § 53 lg 3 võimaldab lugeda dokumendi kättetoimetatuks ka siis, kui seda ei ole isiklikult üle antud menetlusdokumendi adressaadile. Nii vastuses MTA päringule (tl 65) kui ka Omniva veebilehel on selgitatud, et saadetise edastamisel tähtkirjana üritatakse esmalt saadetist üle anda tähtkirjale märgitud aadressil. Üksnes juhul, kui see ei õnnestu, jäetakse teade tähtkirja saabumise kohta ning isikul on seejärel võimalik saadetis kätte saada postiasutusest allkirja vastu. Omniva kinnitas, et vaidlusalune saadetis on üle antud sellele märgitud aadressil (tl 65). Ka haldusasja materjalidele lisatud Omniva kanderaamatu väljavõttelt nähtub, et MV on andnud allkirja tähtkirja teatisele (tl 63). Lähtudes Omniva esindaja kinnitusest ning tähtkirja üleandmise korrast, ei ole alust kahelda selles, et koos allkirja andmisega anti MV-le üle ka MTA
5(6)
3-16-142 26.10.2015 vaideotsus nr 6-1/3033-2. Puudub vaidlus selles, et MV elab aadressil Yyy ja ta on vanem kui 10-aastane. Määruskaebuse esitaja ei ole vastutusmenetluses, vaidemenetluses ega enne määruskaebuse esitamist kohtumenetluses väitnud, et ta ei ela aadressil, kuhu vastutusotsus tähtkirjaga saadeti ega teatanud kohtule või vastustajale ka muud aadressi. AZ on kuni määruskaebuse esitamiseni märkinud kõigile halduskohtule ja vastustajale esitatud menetlusdokumentidele enda aadressiks Yyy. Kohtu poolt 07.10.2016 teostatud rahvastikuregistri päringust nähtub samuti, et AZ aadressiks on endiselt märgitud Yyy. Määruskaebuses ei ole kaebaja aadressi märgitud ning sellest ei nähtu, kus kaebaja enda väitel tegelikult elab. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja ka muid asjaolusid (nt pikaajaline viibimine välismaal), mis annaksid alust arvata, et AZl ei olnud nimetatud aadressil võimalik vaideotsust kätte saada.
13.Haldusakti kättetoimetamist aadressil Yyy tõendavad lisaks Omniva kanderaamatu väljavõttele ka väljavõte saadetise teekonna jälgimise kohta (tl 23-24p) ning Omniva esindaja selgitus (tl 65). Määruskaebuse esitaja ei ole haldusasja menetluse käigus esitanud dokumentaalseid tõendeid, mis annaksid alust väita, et MTA 26.10.2015 vaideotsust nr 61/3033-2 ei ole 05.11.2015 MV-le üle antud. Vastupidiselt on määruskaebuse esitaja ka ise edastanud kohtule koopia samast kanderaamatu koopiast, millele on toetunud vastustaja (tl 59). Eeltoodust tulenevalt on MKS § 52 lg-s 3 ja § 531 lg-s 1 sätestatud menetlusdokumendi kättetoimetamise eeldused täidetud ning MTA 26.10.2015 vaideotsus nr 6-1/3033-2 tuleb lugeda AZ-le kättetoimetatuks 05.11.2015.
14.Ringkonnakohus nõustub MTA-ga, et kuna AZ esindas menetluses vandeadvokaat ning määruskaebuse esitaja enda vaide alusel algatati vaidemenetlus, oleks AZ pidanud varem kui kahe kuu möödudes tundma huvi vaidemenetluse käigu vastu ning maksuhaldurile ei ole etteheidetav 23.11.2015 päringule vastamine 24 päeva hiljem. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et AZ-l puudusid mõjuvad põhjused kaebetähtaja mittejärgimiseks ning kaebetähtaeg on jäetud õigesti ennistamata ja lõpetatud haldusasja menetlus.
15.Põhjendamatud on määruskaebuse esitaja väited MKS § 531 lg 1 vastuolu kohta PS §-ga
15.Menetlusosalisel on haldusmenetluse raames võimalik haldusorganit teavitada oma aadressist või selle muutumisest ning tagada seeläbi, et vajalikud menetlusdokumendid temani ka tegelikult jõuaksid. Olukorras, kus haldusmenetlus on algatatud menetlusosalise enda vaide alusel, on isikul selleks piisavad võimalused. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.