Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
3-16-582 05. oktoober 2016 Eda Muts Kristel Kesalo kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.02.2016 vastutusotsuse nr 13-7/00532-36 tühistamiseks. Kohtuistung 06.09.2016 Kaebaja – Kristel Kesalo, esindaja vand.adv. Jaak Siim Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
1.Rahuldada Kristel Kesalo kaebus.
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 22.02.2016 vastutusotsus nr 13-7/00523-36.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Kristel Kesalo kasuks välja menetluskulud summas 3475 eurot ja 40 senti. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 04. november 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 14.05.2012 a korralduse nr 12.2-3/130-1 alusel OÜ Hansafarmer (kuni 25.06.2014 ärinimega OÜ Foodtrade Logistics) 2012 märts käibedeklaratsioonis deklareeritud tagastusnõude õigsust. 27.09.2013 tegi Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksuotsuse nr 12.2-3/8130-24, millega vähendas OÜ Hansafarmer poolt 2012 märtsis deklareeritud sisendkäibemaksu summas 11 821,76 eurot ja määras tasumisele tulumaksu summas 13 207,82 eurot, kokku 25 029,58 eurot. Maksuotsuse kohaselt OÜ Hansafarmer ja arvetel näidatud OÜ DreamSale ja OÜ Derlingston vahel tegelikult tehinguid ei toimunud.
2.16.10.2014 taotlusega nr 13-7/532-1 algatas maksuhaldur Hansafarmer OÜ endise juhatuse liikme Kristel Kesalo suhtes vastutusmenetluse. 22.02.2016 koostas MTA OÜ Hansafarmer maksuvõla sissenõudmiseks juhatuse liikmele Kristel Kesalole vastutusotsuse nr 13-7/00532-36 millega kohustas Kristel Kesalot tasuma OÜ Hansafarmer maksuvõlga summas 25 549,43 eurot.
3.23.03.2016 esitas Kristel Kesalo kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes MTA 22.02.2016 vastutusotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused
4.Kaebaja märgib, et MTA 22.02.2016 vastutusotsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuleb tuvastada, et viimane on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohutuse täitmine ja selle tagajärjel on juriidilisel isikul tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmine ei ole osutunud võimalikuks. Antud juhul ei ole maksuhaldur vastutuse tekkimise kolme eelduse esinemist nõuetekohaselt tuvastanud ning puudub alus Kristel Kesalo suhtes vastutuse kohaldamiseks. Kaebaja ei nõustu sellega, et maksuhalduri poolt vastutusotsuses kirjeldatud asjaolud kogumis või eraldi hinnatuna võimaldavad jõuda järelduseni, et Kristel Kesalo puhul on võimalik rääkida teadlikust õigusvastasest käitumisest ja soovist rikkuda MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Vastustaja on ignoreerinud vastutusmenetluse käigus kogutud tõendusteabest nähtuvaid asjaolusid ja tuginenud järeldustele tegemisel enda subjektiivsele siseveendumusele.
5.Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise korral ei saa maksukohustuslase seadusliku esindaja tahtlust sisustada hiljem läbiviidud maksumenetluse käigus tekkinud asjaolude ja loodud tõenditega. Maksukohustuslase hilisemad püüded oma maksukohustust vähendada või asjaolusid soodsamalt paista ei saa isiku tahtluse olemasolu või puudumist mõjutada.
6.Kaebaja ülesanne OÜ Hansafarmer juhatuse liikmena oli osaühingu üldjuhtimine, delegeeritud ülesannete täitmise kontroll, ülevaate saamine äriühingus toimuvast. Tema ülesannete hulka ei kuulunud igapäevaste kauba- ja müügitehingute korraldamine. Konkreetsete kauba müüjate ja ostjate leidmine ja väljavalimine oli äriühingus ostu- ja müügijuhina tegutsenud Aavo Ametmaa ülesanne, kellel oli valdkonnas iseseisev otsustuspädevus. A. Ametmaa kasutas ka Kristel Kesalo nimel olevat PIN-kalkulaatorit äriühingu arvete tasumiseks. Kristel Kesalol ei olnud sisuliselt kokkupuudet vaidlusaluste OÜdega DreamSale ja Derlingston vormistatud ostutehingutega, sealhulgas ei osalenud ta nimetatud äriühingute leidmisel, tehingu tingimuste kokkuleppimisel, suhtlemisel, arvete tasumisel jne. Maksuhaldur ei ole kogunud tõendeid, mis kinnitaks vastupidist.
7.Kaebaja möönab, et halvimal juhul saaks talle ette heita hooletust või isegi rasket hooletust, kuna äsja juhatuse liikmeks saanuna ta liialt usaldas äriühingu ostu- ja müügijuhina tegutsenud Aavo Ametmaa poolt avaldatud andmeid ja esitatud dokumente ega süüvinud neisse ega neis kajastatud tehingute sisusse. OÜ-ga Dreamsale ja Derlingston vormistatud tehingute puhul esinevad ebakõlad said kaebajale teatavaks alles pärast maksumenetluse alustamist maksuhalduri poolt 2012 mais. Kaebaja tahtlikku tegevust ei tõenda ka see, ta juhatuse liikmena aktsepteeris OÜ DreamSale poolt väljastatud arveid ja kajastas neid Hansafarmer OÜ raamatupidamis- ja maksuarvestuses. Võimalikud puudused hoolsuskohustuse täitmisel või hea äritava järgimisel ei tähenda tingimata pahausklikkust maksukohustuse täitmisel.
Kaebaja võimaliku süülise käitumise tuvastamisel ei oma tähendust ka asjaolu, et kaebaja viibis igapäevaselt Hansafarmer OÜ kontoris, tegeles lepingute allkirjastamisega ning suhtles ostumüügijuhi A. Ametmaaga. Kaebaja käitumisele hinnangut andes ei ole vastustaja osundanud mitte ühelegi dokumentaalsele ega isiklikule tõendile, mille põhjal oleks võimalik jõuda tõsikindla veendumuseni, et kaebaja oli teadlik osade, so töötajate poolt ettevalmistatud ja vormistatud tehingute näilikkustest ning andis korralduse koostada ja esitada nende kohta või nendega seonduvaid valeandmeid sisaldavaid dokumente, sealhulgas maksudeklaratsiooni. Kristel Kesalo süülise käitumise nõuetekohase tuvastamise puhul saanuks rääkida maksimaalselt raskest hooletusest, mille korral kohaldub 3 aastane vastutusotsuse tegemise aeg, mis möödus hiljemalt 2015. aasta septembris. Kuna kaevatava vastutusotsuse tegemise ajaks oli 3-aastane vastutusotsuse tegemise tähtaeg möödunud, on haldusakt antud aegumistähtaega rikkudes ja ka sellel põhjusel õigusvastane. Vastustaja vastuväited
8.MTA ei nõustu kaebuses väljendatud seisukohaga, et maksuhaldur ei ole õiguspäraselt vastutusotsuses tuvastanud juhatuse liikme vastutuse eeldused, sh süü vormi ehk käesoleval juhul tahtluse. Hansafarmer OÜ juhatuse liikmeks asumine ei ole kaebajal olnud esmane kogemus, ta on olnud eelnevalt mitme äriühingu juhatuse liikmeks. Seega pole eluliselt usutav, et K. Kesalo ei olnud teadlik äriühingu toimimise õiguslikest ja majanduslikest aspektidest. K. Kesalo ei saa väita, et ta ei teadnud, millistele dokumentidele ta alla kirjutas. Seejuures on maksuhaldur eraldi hinnanud mõlema juhatuse liikme (K. Kesalo ja T. Varjund) süü vormi ning leidnud, et see on isikute lõikes erinev.
9.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksukohustuslase hilisem käitumine ei võimalda maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise osas maksuhalduri järelduste kujundamisel abiks olla. Ka see, et maksumenetluse ajal vahetati Hansafarmer OÜ juhatuse liikmeid, annab alust järelduseks, et vähemalt K. Kesalo oli tehingute mittetoimumisest teadlik ning sai aru, et maksumenetluse lõpptulemuseks on maksu määramine ning lootis juhatuse liikmest tagasi astumisega vastutust vältida.
10.Maksuhaldur ei pea õigeks kaebaja väidet, et tal ei olnud sisuliselt kokkupuudet vaidlusaluste OÜ-dega Dreamsale ja Derlingston vormistatud ostutehingutega. Allkirjastades nende äriühingutega koostöölepingu, oli kaebajal kokkupuude planeeritavate ostutehingutega. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et vaidlusaluste tehingute kohta koostatud dokumendid olid formaalsed. Milleks oli siis vajalik üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine kui tegelikku üleandmist-vastuvõtmist ei toimu, eriti juhul, kui kaup saadetakse otse ostjale.
11.Maksusumma määramine ei ole aegunud. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg 5 aastat. Vastutusotsuses on välja toodud, miks kuulub rakendamisele viieaastane aegumistähtaeg ehk miks tuleb kaebuse esitaja kohustuste rikkumised lugeda tahtlikeks. Kohtu põhjendused
12.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud vastutusotsus, mis on tehtud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 40 lg-st 1 ja § 96 OÜ Hansafarmer juhatuse liikme Kristel Kesalo
suhtes. Vastutusotsuse aluseks on olnud MTA 27.09.2013 OÜ Hansafarmer suhtes tehtud maksuotsus nr 12.2-3/8130-24 (tlk.194-203, I kd). MKS § 96 lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastustab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks isikuks on MKS § 40 lg 1 kohaselt seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi ning ta vastustab selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksukorraldusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Äriühingu seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on põhjalikult käsitletud mitmetes Riigikohtu lahendites: 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14). Riigikohtu praktikas on välja toodud, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Maksuvõlg peab esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga (MKS § 96 lg 6) ning maksuvõlg ei tohi olla aegunud (MKS § 98). MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata jätmise või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat.
13.Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi, mistõttu on põhjendatud vastutusotsuse tegemine vaid selle juhatuse liikme osas, kelle käitumises on tuvastatud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27).
14.OÜ Hansafarmer (kuni 25.06.2013 Foodtrade Logistics OÜ) on äriregistris registreeritud 15.11.2011. Vaidlusalusel perioodil, märts 2012, oli äriühingu juhatuses kaks liiget: Kristel Kesalo (juhatuse liige 21.02.2012 – 07.06.2013) ja Toomas Varjund (juhatuse liige 06.12.2011 – 25.01.2013). Maksuhaldur on vaidlusaluse vastutusotsuses märkinud, et K. Kesalo tahtlik tegevus Hansafarmer OÜ juhatuse liikmena on põhjustanud maksuvõla kujunemise 27.09.2013 maksuotsuses nr 12.23/8130-24 käsitletud perioodil. T. Varjundi osas on vastutusotsuses märgitud (p 5.2.2), et T. Varjund rikkus samal perioodil MKS §-s 8 nimetatud juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest. Kuna T. Varjundi süü maksuvõla tekkimises seisnes maksuhalduri hinnangul raskes hooletuses, rakendus tema suhtes 3-aastane maksusumma määramise tähtaeg ja seega aegus T. Varjundilt maksuvõla sissenõudmine septembris 2015 ning T. Varjundile vastutusotsust ei tehtud.
15.Vastutusotsuse tegemise üheks eelduseks on see, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada rahaliste kohustuste täitmine, mille tulemusena on tekkinud võlg. Maksuhaldur on vastutusotsuses kajastanud OÜ Hansafarmer tehinguid eraldi kõigi äriühingutega – OÜ-ga DreamSale ja Derlingston. Vastutusotsuses on toodud välja OÜ Hansafarmer maksuvõla tekkimine, selle arvutuse käik, ning sellest tuleneva vastutusotsuse tegemise õiguslikud ja faktilised asjaolud. Vastutusotsuse punktides 5 ja 6 on maksuhaldur analüüsinud nii K. Kesalo kui T. Varjundi tegevust OÜ Hansafarmer juhatuse liikmena ning jõudnud vastutusotsuses seisukohale, et Kristel Kesalo osaühingu seadusliku esindajana vormistas teadlikult ja tahtlikult äriühingu raamatupidamises tegelikkuses mittetoimunud tehinguid kajastavaid dokumente, mille tulemusena saadi alusetult tagasi sisendkäibemaksu ning esitanud tulumaksu arvestuses valeandmeid ning jätnud deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotult kuludelt. Asjaoludena, mis tõendavad kaebaja süüd, on vastutusotsuses välja toodud kokkuvõtlikult järgmine (vastutusotsuse p 5.2.1): 1) K. Kesalo tegeles igapäevaselt lepingute allkirjastamisega, viibis OÜ Hansafarmer kontoris igapäevaselt, esitas informatsiooni erinevates maksumenetlustes seoses suhkrutehingutega, sh OÜ-dega DreamSale ja Derlingston. Seega oli K. Kesalo teadlik tehingute tegelikest asjaoludest; 2) esitas ebaõiget informatsiooni ja erinevate andmetega dokumente Leedu maksuhaldurile tehingute toimumise kohta UAB-ga Kampus. Erinevate andmetega arveid esitatakse tegelike asjaolude varjamiseks ning seda saab teha ainult tahtlikult; 3) leping nr 01/02/2012 K. Kesalo allkirjaga on vormistatud kuupäevaga 01.02.1012 OÜ-ga Derlingston pärast äriühingu suhtes maksumenetluse alustamist. OÜ Derlingston esindaja on eitanud tehingute tegemist OÜ-ga Hansafarmer; 4) tehinguid OÜ-ga DreamSale tegelikult ei toimunud, tegemist oli varifirmaga, kuid K. Kesalo juhatuse liikmena aktsepteeris OÜ DreamSale poolt väljastatud arveid ja kajastas neid raamatupidamis- ja maksuarvestuses; 5) käibemaksukohustuslaseks oleva äriühingu Hansafarmer soetamine ja OÜ-telt DreamSale ja Derlingston soetatud Poola päritoluga suhkur viitab K. Kesalo teadlikkusele, et Hansafarmer OÜ ei soetanud tegelikult suhkrut OÜ-telt DreamSale ja Derlingston. Ei ole usutav, et K. Kesalo Hansafarmer OÜ juhatuse liikmena oleks kooskõlastanud suhkru ostu vahendajatelt, kui eelnevalt olid olemas otsekontaktid Poolast.
16.Seega on maksuhaldur vastutusmenetluse raames tuvastatu alusel asunud järeldusele, et Kristel Kesalo on juhatuse liikmeks oleku ajal on teadlikult ja tahtlikult esitanud OÜ Hansafarmer maksuarvestuses ja maksudeklaratsioonides valeandmeid ning et sellise tegevuse eesmärgiks oli ja sai olla OÜ Hansafarmer maksukohustuse vähendamine. Kaebaja ei ole nõus süü vormi määranguga, leides, et ta ei ole süüliselt maksukohustusi täitmata jätnud. Kaebaja ka möönab, et halvimal juhul saaks talle ette heita hooletust või isegi rasket hooletust, kuna äsja juhatuse liikmeks saanuna usaldas ta liialt ostu- ja müügijuhina tegutsenud Aavo Ametmaa poolt avaldatud ja esitatud dokumente. Seega vajab tuvastamist, kas kaebaja tegevuses esines tahtlus ehk kas kaebaja süü tuleb kvalifitseerida tahtlikuks.
17.Vastutusotsuse tegemisel tuleb MKS § 40 lg 4 järgi tahtluse ja raske hooletuse tuvastamisel lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud tahtluse ja raske hooletuse määratlusest. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine (Halduskolleegiumi 12.06.2013 otsus nr 33-1-17-13, p 14). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtlus eeldab ka
seadusliku esindaja soovi eelnimetatud kohustusi rikkuda. Tartu Ringkonnakohus on 13.09.2016 otsuses asjas nr 3-15-288 märkinud, et iseseisvat väärtust ei pruugi olla nt sellel, kui maksuhaldur suudab ära näidata, et vastutusotsuse adressaat pidi olema teadlik äriühingus toimunud maksuõigusrikkumisest, sest teadmine üksi ei pruugi tähendada õigusvastase tagajärje soovimist ja seega ka tahtlust VÕS § 104 lg 5 mõttes (p 10). VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
18.Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses vastutusotsuses ei ole veenvalt tõendatud K. Kesalo tahtlus maksuõigusrikkumist toime panna. Kohtu arvates on esitatud tõendite ja hinnangute alusel võimalik hinnata kaebaja käitumine raskeks hooletuseks, mida on kaebaja ka ise möönnud, kuid mitte otsest õigusvastase tagajärje soovimist. Asjaolu, et kaebaja viibis OÜ Hansafarmer kontoris rohkem aega kui teine juhatuse liige, ega ka see, et kaebaja tegeles lepingute allkirjastamisega ning esitas maksumenetlustes informatsiooni suhkrutehingute kohta, ei tähenda, et kaebajal oli tehingute tegemise ajal tahtlus maksuõigusrikkumist toime panna ja omas teavet tehingute tegeliku sisu kohta rohkem kui teine juhatuse liige või oli üheselt teadlik tehingute tegelikest asjaoludest. Ei 27.09.2013 maksuotsuses ega sellele eelnevas kontrollaktis ei ole välja toodud K. Kesalo osa maksupettuses või tema teadmisi tehingute tegelikest asjaoludest. 18.03.2013 kontrollaktis on ainult märgitud, et OÜ Hansafarmer (tol ajal nimega OÜ Foodtrade Logistics) ostu-müügijuhil Aavo Ametmaal olid tihedad äri- ja tööalased suhted OÜ DreamSale juhatuse liikme Kaupo Püviga, mistõttu oli neil võimalik omavahel teadlikult kokku leppida tehingu, millega suurendada alusetult OÜ Foodtrade Logistics sisendkäibemaksu.
19.A. Ametmaa poolt nii kohtuistungil antud ütluste kui varasemate maksuhaldurile antud seletuste järgi oli A. Ametmaal äriühingu ostu-müügijuhina laialdased volitused ja sisuliselt tegutses ta lepingupartnerite otsimisel ja kokkulepete sõlmimisel ilma, et ta oleks pidanud juhatuse liikmetele igapäevaselt aru andma või nendelt nõusolekut saama. Seejuures on nii K. Kesalo kui A. Ametmaa seletuste järgi olnud K. Kesalo juhatuse liikme staatuses vajalik just selleks, et oleks olemas isik, kes viibiks kohapeal ja annaks juhatuse liikmena lepingutele ja dokumentidele vajaduse korral allkirja. Et juhatuse liige K. Kesalo oleks seejuures rohkem teadlik tehingute tegelikust sisust kui teine juhatuse liige, üheselt kindlad tõendid puuduvad. A. Ametmaa 25.11.2014 seletuse järgi oli ta mõlemalt juhatuse liikmelt saanud täieliku otsustusõiguse kellega ja millises ulatuses ja millise hinnaga tehinguid teha, jooksvaid ülesandeid kummagilt juhatuse liikmelt ta ei saanud. A. Ametmaa tegi ka ise ülekandeid. Lepingud valmistas ette A. Ametmaa alluvuses töötanud Kirsi Rappu, K.Kesalo vaatas üle lepingu üldtingimused. Ühestki A. Ametmaa seletusest ei nähtu, et K. Kesalo oleks olnud teadlik, et vaatamata arvetele ja lepingutele, tegelikult märtsis 2012 reaalseid tehinguid OÜ Hansafarmer ja OÜ-te DreamSale ja Derlingston vahel ei toimunud. Seda enam, et kaebaja sai OÜ Hansafarmer juhatuse liikmeks vahetult (21.02.2012) enne maksuotsuse aluseks olevaid tehinguid. Samas väitis A. Ametmaa kohtuistungil antud ütlustes, et tal toimusid igal nädalal nõupidamised juhatuse liikme T. Varjundiga, milledest aga K. Kesalo osa ei võtnud. Ka on K. Kesalo maksuhaldurile 10.11.2014 antud seletuses märkinud, et Aavo (Ametmaa) suhtles Varjundiga rohkem. Seega on tõenäolisem, et hoopis teine juhatuse liige T. Varjund oli sisuliselt teadlik, kellega A. Ametmaa tehinguid teeb ning milline on tehingute tulusus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et maksuotsusele eelnenud maksumenetluses oleks T. Varjundilt seletust võetud või küsitud. Seega on osaliselt põhjendamatu maksuhalduri seisukoht, et kuna K. Kesalo oskas maksumenetlustes kommenteerida tehinguid, omas ta ka tehingutest ülevaadet. Kuna T. Varjundilt maksuotsusele eelnenud maksumenetluses seletust ei võetud, siis ei saa ka juhatuse liikmete teadlikkust võrrelda. 18.11.2014 võetus seletuses (tlk.54-57, II kd) on T. Varjund märkinud, et tema eesmärgiks OÜ Foodtrade Logistics juhatuse liikmeks saamisel oli saada tulu oma investeeringust (OÜ Foodtrade
Logistics osaluse ostmine) ning tagada äriühingu tegevusest ülevaate saamine ja vastavalt oma nägemusele kontrollida. See kinnitab veelkord, et sisuliselt sai äriühingu rahalisest tulemuslikkusest olla huvitatud just juhatuse liige T. Varjund, kes vastutas äriühingu käibevahendite olemasolu eest ja kellel oli võimalus kas otse või A. Ametmaa kaudu omada täit ülevaadet äriühingu tegevuse osas. Et K. Kesalo ei olnud sisuliselt teadlik tehingute toimumise protseduuridega, näitab kaudselt ka see, et maksuhaldurile 28.05.2012 seletuse andmise juures on olnud volituse alusel OÜ Hansafarmer töötaja Kirsi Rappu, kes on andnud enamuse sisulisi vastuseid äriühingu tehingute kohta (tlk.109-110, II kd). Seega ei ole K. Kesalo tegelikult osanud kommenteerida tehingutega seonduvat ehk pole olnud üheselt teadlik tehingute tegelikest asjaoludest, nagu on märkinud maksuhaldur vastutusotsuses. Eelneva alusel jääb ebausutavaks vastutusotsuse punktis 5.1 toodu maksuhalduri järeldus, et K. Kesalo oli teadlik ja T. Varjund pidi teadma Hansafarmer OÜ-s teostatavatest tehingutest.
20.Kaebaja teadlikkust tehingute tegelikust sisust ja tahtlust tagajärje suhtes ei kinnita ka asjaolu, et K. Kesalo on allkirjastanud 01.02.2012 kuupäeva kandva OÜ-ga Derlingston sõlmitud koostöölepingu peale maksumenetluse alustamist või milliseid selgitusi andis K. Kesalo maksuhaldurile hilisema menetluse käigus või millised olid hilisemad muutused osaühingu juhatuse liikmete osas. Kaebuse esitaja on põhjendatult märkinud, osundades ka kohtupraktikale, et maksukohustuslase hilisemad püüded oma maksukohustust vähendada või lasta neid asjaolusid enda jaoks soodsamalt paista ei saa mõjutada tahtluse olemasolu või selle puudumist. Ka asjaolu, et OÜ DreamSale juhatuse liige T. Paas ei olnud tehingutest OÜ-ga Hansafarmer teadlik, ei tõenda kuidagi K. Kesalo teadlikkust asjaoludest ja tahtlust õigusrikkumist toime panna. Ka asjaolu, et T. Varjund ja K. Kesalo soetasid käibemaksukohustuslaseks registreeritud äriühingu (OÜ Foodtrade Logistics) ning et OÜ-delt Derlingston ja DreamSale soetatud suhkur oli Poola päritoluga, ei tõenda K. Kesalo teadlikkust suhkru mitte soetamist nimetatud äriühingutelt. Kõikide maksumenetluses ja kohtuistungil saadud seletuste järgi tegeles suhkru ostmise ja müümisega kõiki volitusi omav OÜ Hansafarmer ostu- ja müügijuht A. Ametmaa, mitte K. Kesalo. A. Ametmaa seletuste järgi ei kooskõlastanud ta K. Kesaloga kellelt ta suhkrut ostab või müüb, ehk ei kooskõlastanud tehingute üksikasju. Seega on põhjendamatu vastutusotsuses märgitu, et eluliselt ei ole usutav, et K. Kesalo oleks Hansafarmer OÜ juhatuse liikmena kooskõlastanud suhkru ostu vahendajatelt, kui eelnevalt olid olemas otsekontaktid Poolast.
21.Eelneva alusel on kohus kokkuvõttes seisukohal, et maksuhaldur ei ole vaidlustatud vastutusotsuses veenvalt põhjendanud ega tõendanud Kristel Kesalo tahtluse vormis süüd ehk MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel tekkiva äriühingu seadusliku esindaja vastutuse aluseks oleva ühe eelduse esinemist. Kohtule esitatud ja kohtumenetluse käigus saadud tõendite pinnalt ei ole võimalik üheselt järeldada, et kaebaja tegutses kontrolliperioodil teadlikult õigusvastaselt ja soovis õigusvastast tagajärge. Kohus nõustub kaebaja enda mööndusega, et tegemist sai olla kaebaja kui juhatuse liikme raske hooletusega. MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisel on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (ehk raske hooletus VÕS § 104 lg 4 järgi) ka see, kui kolmandale isikule juriidilise isiku nimel tegutsemiseks volituse või õigused andnud juhatuse liige ei kontrolli üldse volitatu tegevust ega viimase poolt esitatud dokumente või ei kontrolli seda piisava põhjalikkusega. Ka juhul kui asuda seisukohale, et K. Kesalo pidi olema teadlik äriühingus toimuvast ja näilikest tehingutest OÜ-ga DreamSale ja Derlingston, ei pruugi see veel tähendada õigusvastase tagajärje soovimist VÕS § 104 lg 5 mõttes. Nii näiteks asus vastustaja esindaja kohtuistungi kohtuvaidlustes seisukohale, et K. Kesalo pidi olema teadlik, et nende tehingutega pole kõik korras. Äriühingu juhatuse liikme vastutus on ette nähtud ka raske hooletuse korral, mille puhul on MKS § 98 lg 1 järgi vastutusotsuse tegemiseks 3-aastane tähtaeg. Raske hooletuse korral oleks tulnud vastutusotsus teha seega hiljemalt septembris 2015.a. (T. Varjundi osas on septembris 2015 maksuvõla sissenõudmine aegumise tõttu lõpetatud). Kuna vaidlusaluse vastutusotsuse tegemise
ajaks oli 3-aastane vastutusotsuse tegemise tähtaeg möödunud, on vaidlustatud vastutusotsus tehtud seda tähtaega rikkudes ning seega õigusvastane. Eelneva alusel kohus rahuldab kaebuse ja tühistab Maksu- ja Tolliameti 22. veebruari 2016 vastutusotsuse nr 13-7/00523-36.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus kaebuse rahuldab, on HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulude kandjaks vastustaja, so Maksu- ja Tolliamet. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse mõista vastustajalt välja menetluskulud kokku summas 3475,40 eurot, sellest riigilõiv 765 eurot ja õigusabikulud 2710,4 eurot. Menetluskulud on kaebaja eest tasunud muud isikud, mis on HKMS § 109 lg 5 kohaselt lubatud. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine taotletud summas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksuja Tolliametil tuleb kaebajale tasuda kantud menetluskulud summas 3475,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.