I.B. kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.05.2016 teatise nr 61/3331-2 tühistamise nõudes, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja vaideotsuse väljaandmise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – I.B., esindaja Janika Drobot Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Helika Nõmm
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 11.04.2016 otsusega nr 8-3.1/18117 jäeti I.B. tulumaksu tagastusnõude täitmise taotlus rahuldamata. Kaebaja vaidlustas vaidemenetluse korras nimetatud otsuse.
2.MTA 17.05.2016 teatisega nr 6-1/3331-2 teavitati kaebajat, et MTA peatab kaebaja vaide menetlemise kuni teises samasisulises asjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 17.06.2016 I.B. kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.05.2016 teatise nr 6-1/3331-2 tühistamise nõudes ja vaideotsuse väljaandmise kohustamise nõudes.
4.I.B. täiendas esitatud kaebust ning taotles Maksu- ja Tolliameti 17.05.2016 teatise nr 6-1/3331-2 alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist. Samas jäi kaebaja nõuete juurde tühistada Maksu- ja Tolliameti 17.05.2016 teatis nr 6-1/3331-2 ja kohustada vaideotsuse väljaandmiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 41, mis reguleerib tema hinnangul ainult neid juhtumeid, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada. MTA-l oleks võimalus iga uue asja peatamiseks kuni analoogse asja lahendamiseni lõpmatuseni, kuna iga päev menetletakse erinevaid asju kohtus. MTA-l tuleb aga otsustada toimingu tegemise ajal kehtiva seadusandluse alusel, mitte oodata, kas see muutub tulevikus või mitte. Käesoleval juhul on olemas kehtiv Riigikohtu lahend nr 3-2-1-20-13 analoogses asjas. Vaidlusaluses teatises puuduvad viited, miks vastustajal oleks võimalik Riigikohtu lahendis 3-2-1-20-13 tagatud õiguskindlust ja Eesti Vabariigis kujunenud ühtset kohtupraktikat eirata. MTA rikub põhiseaduse § 3. Uue normi perspektiivse kehtivuse põhimõte tähendab, et uus norm laieneb üksnes suhetele, mis tekkisid peale selle rakendamist, tühistatav norm aga säilitab oma kehtivuse kohaldatavalt suhtele, mis tekkisid enne uue normi jõustumist. Antud juhul kohaldub ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 3.
6.Euroopa Inimõiguste Kohtu arvamusel tuleb konstitutsioonikohtul tagada õigusselgus. Vijatovic vs Horvaatia, 16.02.2016 kohtuotsuses on seisukoht analoogses olukorras järgmine: "Isiku nõue on omand 1. protokolli artikli 1 tähenduses siis, kui selle maksmapanekuks on piisav selgus siseriiklikus õiguses või kohtupraktikas."
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et MTA tegevus teatist välja andes on olnud seadusevastane. Tartu Ringkonnakohus on lahendis asjas nr 3-10-1226 leidnud, et menetluse peatamine tuleb lugeda menetlustoiminguks. Menetluse peatamisega ei otsustata isiku õiguste üle, st taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle, vaid peatatakse menetlus kuni haldusakti andmiseks vajalike asjaolude selgumiseni. Menetluse peatamine ei oma seega haldusmenetluse esemeks olevate isiku õiguste suhtes regulatiivset toimet. Haldusmenetluse peatamise menetlustoiminguks lugemine on kooskõlas ka Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-62-08 (p 8), nr 3-3-1-56-08, 3-3-1-62-08, 3-3-1-16-10 ja 3-3-1-2512. Riigikohus on märkinud, et menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine võib kaasa tuua asjas ebaõige otsustuse. Seejuures on Riigikohus asjas nr 3-3-1-25-12 p 35 leidnud, et kui MTA peab vajalikuks oodata haldusmenetluse lõpule viimisega tsiviilasja menetluse lõpuni, siis tuleb haldusmenetlus kohtumenetluse lõpuni peatada. Riigikohus rõhutas viimati nimetatud lahendis, et menetluse peatamisel on haldusorganil kaalutlusõigus. Arvestades asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on olemuslikult sarnase sisuga haldusasi (nr 3-15-1370), pidas Maksu- ja Tolliamet otstarbekaks peatada kaebaja vaide menetlemise kuni teises samasisulises asjas lõpliku otsuse või lahendi jõustumiseni. MTA hinnangul aitab menetluse peatamine kaasa asja õigele otsustamisele ning vaidemenetluse peatamine on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, sest aitab vältida võimalikku järgnevat kohtuvaidlust samas asjas ning eeltoodust tulenevalt on peatamine vajalik vältimaks võimaliku ebaõige otsustuse tegemist.
8.Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-20-13 ei käsitle analoogset juhtumit. Nimelt nähtub pärast nimetatud Riigikohtu lahendit tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2014 otsusest (haldusasi 311-1662), et isik, kelle suhtes täiteasja polnud ning kellele tuli ühisdeklaratsiooni kohaselt tagastamisele kuuluv tulumaksu enammakse kanda, oli õigus ka ilma ühisdeklaratsioonita enamik tulumaksu summast siiski tagasi saada (197 eurost 30 sendist 150 eurot 96 senti). Käesoleval juhul aga ei oleks kaebajal ega tema abikaasal ilma ühisdeklaratsiooni esitamata olnud õigust tulumaksutagastusele. Seega tagastusnõue saavutati üksnes ühise tuludeklaratsiooni esitamise tulemusena. Seega on asjaolud erinevad. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olev haldusasi nr 3-15-1370, millele vastustaja oma vaidluse all olevas teatises nr 6-1/3331-2 viitas ja mille lõpliku otsuse või lahendi jõustumiseni kaebaja vaide menetlemine peatati, käsitleb just kaebajale sarnast olukorda, pidaski vastustaja vajalikuks ja otstarbekaks peatada kaebaja vaide menetlemine, et vältida võimaliku ebaõige otsustuse tegemist. 2 (4)
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab oma seisukohti alljärgnevalt.
10.Kaebaja on käesolevas haldusasjas vaidlustanud MTA 17.05.2016 teatise nr 6-1/3331-2, milles teda teavitati, et MTA peatab kaebaja vaide menetlemise kuni teises samasisulises asjas lõpliku lahendi jõustumiseni ning taotleb selle tühistamist. Kohus jääb 7.09.2016 määruses väljendatud seisukohtade juurde, et menetluse peatamise otsus ei ole iseseisev haldusakt, mida saaks vaidlustada tühistamiskaebusega, vaid menetlustoiming (nii on leidnud nt RKHKo 14.01.2009 nr 3-3-1-62-08, p 9), millele ka vastustaja oma seisukohtades viitab. Kuna MTA 17.05.2016 teatis nr 6-1/3331-2 ei ole haldusakt, ei ole HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel tühistamiskaebuse menetlemine võimalik.
11.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebaja on alternatiivselt esitanud vaidlustatava teatise õigusvastasuse tuvastamise nõude, mistõttu hindab kohus järgnevalt, kas kaebajal on menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigus ning kas MTA poolt kaebaja vaide menetlemise peatamine kuni teises samasisulises asjas lõpliku lahendi jõustumiseni oli õiguspärane.
12.HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab jätkuvalt, et kaebajal on kaebeõigus. RKHKo 14.01.2009 nr 3-3-1-62-08 p-s 9 leidis Riigikohus, et ka menetluse peatamise kui menetlustoimingu tagajärjel tekkiv viivitus võib haldusmenetluse läbiviimisel kujutada endast iseseisvat menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest. Antud juhul saab menetluse peatamine rikkuda kaebaja põhiseaduslikku õigust menetlusele ja sealhulgas isiku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul vaid juhul, kui vastustaja oli kohustatud tegema menetlustoiminguid perioodil, milleks menetlus peatati. Sisuliselt kujutas vaidlustatud menetlustoiming endast otsustust lükata edasi konkreetse vaideotsuse tegemine kuni takistava asjaolu (haldusasjas tehtava 3-15-1370 kohtulahendi jõustumiseni) selgumiseni.
13.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 147 lg 3 alusel vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. Antud juhul saabus MTA-le kaebaja vaie vaidlustatava teatise kohaselt 28.04.2016, seega viimane päev vaideotsuse tegemiseks oleks vastustajal olnud 30.04.2015. Vastustaja peatas vaideotsuse tegemise asemel vaidemenetluse 17.05.2016, rikkudes sellega MKS § 147 lg-s 3 sätestatud tähtaega.
14.Põhiseaduse § 3 ja HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses isiku õigusi piirata ainult seaduse alusel. Isiku õigus mõistliku aja jooksul läbiviidavale haldusmenetlusele on üks peamisi hea halduse põhimõtte elemente. Eelnevast aga ei tulene üheselt, et vastustajal puudus õigus peatada kaebaja poolt esitatud vaidemenetlus MTA 11.04.2016 otsusele nr 8-3.1/18117. Õigus kiirele haldusmenetlusele on konfliktis uurimispõhimõttega (HMS § 6), mille kohaselt peab haldusorgan haldusmenetluse käigus tagama kogu asjassepuutuva informatsiooni kogumise. Ei õigus kiirele haldusmenetlusele, muud asjassepuutuvad põhiõigused ega seaduses sätestatud menetlustähtajad, ei õigusta haldusorganit tegema otsust ilma asjaolude piisava uurimise ja kaalumiseta. Kiirustamine taotluse läbiviimisel ei tohi viia sisult väära otsuse tegemiseni. Eelnevast tulenevalt oli vastustaja poolt õigustatud vaidlusaluse teatise väljastamisel tugineda HMS §-le 41, vastav õigus tulenes vastustajale MKS §-st 45. Samas oleks maksuhaldur pidanud otsustuse maksumenetluse peatamiseks tegema hiljemalt 30.04.2016, mis ei muuda aga maksuhalduri menetlustoimingut seetõttu õigusvastaseks. 3 (4)
15.Kaebaja arvates oli vastustajal võimalik lahendada kaebaja poolt esitatud vaie maksukorralduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 16.05.2013 lahendile kohtasjas 3-3-1-20-13 (kaebuses ekslikult nr 3-2-1-20-13). Nimetatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus menetlusosalistel puudus õigus esitada ühine tuludeklaratsioon tulumaksu kohta, sest nad ei olnud maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Ühel endisel abikaasal täiteasja polnud, mistõttu tuli ühisdeklaratsiooni kohaselt tagastamisele kuuluv tulumaksu enammakse tema arvele kanda. Maksuhaldur on pidanud vajalikuks vaidemenetluse peatamist kuni Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-15-1370 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Nimetatud kohtuasjas on vaidluse all samuti MTA otsus, millega on kaebajate ühine tagastusnõue tasaarvestatud ühe abikaasa erinevate katmata rahaliste nõuetega. Seega olukord on erinev, kuna haldusasjas nr 3-15-1370 olid isikud tuludeklaratsiooni esitamise ajal abielus. Käesolevas haldusasjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et ühise tuludeklaratsiooni esitamise ajal olid kaebaja ja Sergei Popov abielus, millest tulenevalt on haldusasjas nr 3-15-1370 käsitletud kaasus sarnane pigem selle haldusasjaga, mitte kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendiga.
16.Eeltoodut arvestades oli I.B. poolt 28.04.2016 esitatud vaide menetlemise peatamine õigustatud. MTA 11.04.2016 otsusega nr 8-3.1/18117 jäeti kaebaja tulumaksu tagastusnõude täitmise taotlus rahuldamata. MTA oleks MKS-s sätestatud tähtaja jooksul vaide eeldatavalt rahuldamata jätnud. Selleks, et jõuda järeldusele, kas esineb võimalusi vaide rahuldamiseks, oli vaidemenetluse peatamine õigustatud. Vaidemenetluse peatamine ei saanud rikkuda iseenesest kaebaja õigusi ja vaidemenetluse toimingute edasilükkamine ei riku kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ning ei olnud sellise otsustuse tegemise hetkel õigusvastane. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.