SIA IHE MANAGEMENT (likvideerimisel) ja SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.09.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/011470-34 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – SIA IHE
MANAGEMENT
(likvideerimisel) ja SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel), volitatud esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
SIA IHE MANAGEMENT (likvideerimisel) ja SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SIA IHE MANAGEMENT (likvideerimisel) ja SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 määrus ning taastada menetlus haldusasjas nr 3-14-52560.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 148 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.IHE MGMT Holding OÜ, IHE Finance OÜ ja Tornimäe PH181 OÜ esitasid 22.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 18.09.2014 maksuotsuse nr 12.23/011470-34 tühistamiseks.
3-14-52560
2.Tallinna Halduskohus võttis 29.10.2014 määrusega kaebuse menetlusse ning 07.09.2015 määrusega tegi menetlusosalistele teatavaks kohtuistungi aja ja koha – 26.02.2016 kell 10.
3.Maksuhaldur teatas 18.11.2015 kohtule, et IHE MGMT Holding OÜ ja Tornimäe PH181 OÜ on äriregistrist 30.09.2015 kustutatud seoses ühinemisega äriühinguga SIA IHE MANAGEMENT (likvideerimisel) ning IHE Finance OÜ on äriregistrist kustutatud 14.09.2015 seoses ühinemisega äriühinguga SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel). Kaebajate esindaja vandeadvokaat Jaak Siim teatas 01.12.2015, et hetkeseisul ei ole temal ega ühelgi teisel AS Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaadil õigus esitada lõppenud äriühingute õigusjärglaste nimel avaldusi ja tõendeid.
4.Tallinna Halduskohus asendas 02.12.2015 määrusega kaebajad nende üldõigusjärglastega ning kohustas kaebajaid isiklikult ilmuma 26.02.2016 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutses sisaldus HKMS § 144 lg 2 p-s 2 ettenähtud hoiatus. SIA IHE MANAGEMENT (likvideerimisel) ja SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumise võimatusest, mistõttu jättis Tallinna Halduskohus 26.02.2016 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
5.SIA IHE MANAGEMENT (likvideerimisel) ja SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) esitasid 22.04.2016 kohtule menetluse taastamise taotluse seoses asjaoluga, et kohtukutset ei olnud kaebajatele ega nende esindajatele allkirja vastu üle antud või elektrooniliselt kätte toimetatud.
6.Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2016 määrusega menetluse taastamise taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlus puudub selles, et kaebajad olid kohtuistungi toimumise ajast teadlikud. Kohtukutse oli kaebajatele kätte toimetatud neid esindava advokaadi kaudu etoimiku vahendusel 08.09.2015. Kohus kohustas kaebajaid istungile ilmuma 02.12.2015 määrusega ning toimetas täiendavad kohtukutsed kätte kaebajate registrijärgsel, seejuures ainsal kohtule teadaoleval aadressil XXX. Postiasutuse poolt tagastatud väljastusteatel on kinnitatud saadetise vastuvõtmine 15.12.2015. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Kohtul puudub alus kahelda kaebajate registrijärgsel aadressil menetlusposti vastu võtnud isiku õiguses kaebajatele adresseeritud postisaadetisi vastu võtta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.SIA IHE MANAGEMENT (likvideerimisel) ja SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) paluvad määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 määrus tühistada. Asjakohatu on määruses viidatu, et kohtukutse oli kätte toimetatud kaebajaid esindavale advokaadile. Kohus ei tuginenud sellele oma 26.02.2016 määruses. Lisaks on kohus määruses välja toonud, et advokaadil ei olnud volitust õigusjärglaste nimel avaldusi esitada, sest kaebajate üldõigusjärglased ei olnud pöördunud advokaadibüroo poole tahteavaldusega kliendilepingu sõlmimiseks. Volituste puudumise tõttu ei olnud advokaadile kättesaadav ka 2(4)
3-14-52560 halduskohtu 02.12.2015 määrus, millega kaebajad asendati ning kohustati kaebajaid isiklikult kohtuistungile ilmuma. Menetlusdokumendi kättetoimetamisele välisriigis kehtib eriregulatsioon. HKMS § 72 lg 5 näeb ette, et menetlusdokument toimetatakse välisriigis kätte välislepingu sätete kohaselt või tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 316 lg-tes 3-7 sätestatud korras. Kohus tugines kohtukutse kättetoimetamisel TsMS § 316 lg-le 3. Seega ei ole asjakohane tugineda Eesti kohtupraktikas avaldatud seisukohtadele, milles Riigikohus on kujundanud seisukoha Eesti juriidiliste isikute suhtes kehtivate sätete alusel. Määruskaebusele on lisatud kiri, milles postisaadetise vastu võtnud isik tunnistab, et ta võttis saadetise vastu ekslikult ja tegelikult puudus tal igasugune õigus seda teha. Kirjast nähtub ka, et vastu võetud dokumendid anti kaebajate seaduslikele esindajatele ekslikult üle alles 22.04.2016 pärast seda, kui hoone haldaja võttis ühendust ning uuris, kas võib eksisteerida olukord, kus dokumendid on ekslikult vastu võetud. Äriühingute registrijärgseks aadressiks olevas ärihoonete kompleksis tegutseb rida erinevaid juriidilisi isikuid. Seega on eluliselt usutav, et postisaadetise võttis vastu isik, kellel puudub kaebajatega igasugune seos. TsMS § 316 lg 3 kohaselt piisab tähitult väljastusteatega saadetud menetlusdokumendi kättetoimetamise tõendamiseks väljastusteate tagastamisest, kuid see ei tähenda, et kohus saaks ignoreerida tõendeid ja neist nähtuvaid asjaolusid, mis ühemõtteliselt kinnitavad asjaolu, et postisaadetis anti üle isikule, kes polnud selle vastuvõtmiseks õigustatud. Väljastusteatel on jäetud täitmata lahter, milles tuleb märkida trükitähtedega saaja nimi. Teatel on pitsatijäljendite järgi tuvastatavad üksnes postitöötajate LA ja VN nimed. Saaja allkirja lahtrisse lisatud allkiri ei võimalda kasvõi ligikaudselt tuletada, millise nimega isik on selle kirjutanud. Seega on arusaamatu, millel põhines halduskohtu veendumus, et tähitud postisaadetise vastu võtnud isikul oli õigus seda menetlusosalise eest ja nimel teha. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et halduskohtu 02.12.2015 määrus ja kohtukutse saadeti kaebajatele vaid eestikeelsena, mistõttu ei saa eeldada, et Lätis postisaadetise ekslikult vastu võtnud isik sai aru, milline oli dokumentide sisu ja õiguslik tähendus. HKMS § 144 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei ole imperatiivne, vaid tegemist on kohtule antud kaalutlusõigusega. Kohus peab hindama, kas kaebaja osavõtt istungist on vajalik või mitte. Vaidlustatud halduskohtu määrusest selliseid põhjendusi ei nähtu. HKMS kommentaarides on märgitud, et juhul, kui kaebaja ei ole sõnaselgelt taotlenud asja arutamist kohtuistungil, ei saa kaebust läbi vaatamata jätta, kui kaebaja või tema esindaja kohtuistungile ei ilmu. Kaebajate õiguseellased ja vastustaja olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohaldada tuleks HKMS § 143 lg-t 1.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et advokaat sai esialgsetele kaebajatele saadetud kohtukutse kätte 08.09.2015. Nimetatud kohtukutses ei olnud kaebajaid kohustatud isiklikult kohtuistungile ilmuma. Vastav kohustus sisaldus 02.12.2015 määruses, mille tegemise ajal advokaat ei olnud veel üldõigusjärglastena menetlusse astunud äriühingute lepinguliseks esindajaks.
3(4)
3-14-52560
9.Halduskohtus märkis 02.12.2015 määruses, et peab vajalikuks kohustada kaebajaid ilmuma kohtuistungile, viidates HKMS § 28 lg-le 5 ning § 127 lg-le 5. Kooskõlas HKMS § 144 lg-ga 2 hoiatati kaebajaid kohtukutses kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgede eest. Kohtul on suur kaalutlusruum otsustamaks, kas menetlusosalise isiklik ilmumine kohtuistungile on vajalik. Asjaolu, et 02.12.2015 määruses ei sisaldu põhjendusi, ei tähenda, et kohtu vastav otsustus oleks olnud meelevaldne.
10.Vaidlus on peamiselt selle üle, kas halduskohtu 02.12.2015 määrus ning selle alusel saadetud kohtukutse olid kaebajatele kätte toimetatud nõuetekohaselt. Kaebajad leiavad, et kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine leidis aset välisriigis, ei saa rakendada kohtupraktikat, mis puudutab kättetoimetamist riigisiseselt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Juriidiline isik peab tagama oma kättesaadavuse registrijärgsel aadressil, sõltumata asukohariigist. Kaebajad ei ole näidanud, et Läti seadusandlus välistab Riigikohtu tõlgenduse. Kaebajad viitavad veel sellele, et väljastusteatelt ei ole võimalik välja lugeda, kes selle kaebajate eest vastu võttis. Samas nähtub kaebajate enda poolt koos määruskaebusega esitatud dokumentidest, et vastuvõtja isik on nüüdseks kaebajale teada ning menetlusdokumendid olid toimetatud õigele aadressile. Seega taandub probleem eelkõige ikkagi sellele, et posti vastuvõtmist ei olnud vajalikul määral korraldatud. Nimetatud korraldamatust tõendab muu hulgas ka asjaolu, et kaebajatele ei õnnestunud posti teel kätte toimetada halduskohtu 26.02.2016 määrust, millega kaebus jäeti läbi vaatamata, vaid määrus tuli kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
11.Eelnevast nähtuvalt olid täidetud HKMS § 144 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused. Kaebajad on õigesti viidanud, et kohtul on normi rakendamisel kaalutlusõigus. Olukorras, kus kaebajad ise pole asja istungil läbivaatamist soovinud, vaid kohus on teinud ilmumise kohustuslikuks, on kaebuse läbivaatamata jätmine põhjendatud eelkõige siis, kui kaebaja isiklik puudumine istungilt raskendab asja läbivaatamist. HKMS § 144 lg 2 p 2 ei saa vaadelda sanktsioonina, mis vahetult järgneb istungile ilmumata jätmisele. Antud juhul ei nähtu 26.02.2016 määrusest, miks ei olnud asja võimalik läbi vaadata kaebajate kohalolekuta. Kohus pole seda põhjendanud ka 09.05.2016 määruses, millega jättis menetluse taastamise taotluse rahuldamata. Seega leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada, halduskohtu 09.05.2016 tühistada ning haldusasja menetlus taastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.