Margit Halopi ĂigusbĂŒroo OĂ kaebus PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12. mai 2015. a otsuse nr 136/646 ja PRIA peadirektori 8. juuli 2015. a vaideotsuse nr 1330.3/15/422-1 tĂŒhistamiseks ja PRIA kohustamiseks taotluse uueks lĂ€bi vaatamiseks
Asja lÀbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja â Margit Halopi ĂigusbĂŒroo OĂ Vastustaja â PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.JĂ€tta Margit Halopi ĂigusbĂŒroo OĂ kaebus haldusasjas nr 315-1978 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jÀtta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 17. oktoobrini 2016. a. Ringkonnakohus vÔib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud
1.PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 12.05.2015. a otsusega nr 136/646 jĂ€eti lĂ€bi vaatamata Margit Halopi ĂigusbĂŒroo OĂ taotlus (viitenumber 664015590295) majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks.
2.Margit Halopi ĂigusbĂŒroo OĂ esitas 08.07.2015. a taotluse lĂ€bi vaatamata jĂ€tmise otsusele vaide. PRIA peadirektori 08.07.2015. a vaideotsusega nr 13-30.3/15/422-1 jĂ€eti vaie rahuldamata.
3.Margit Halopi ĂigusbĂŒroo OĂ esitas 07.08.2015. a kaebuse Tartu Halduskohtule PRIA 12.05.2015. a otsuse nr 13-6/646 ja PRIA peadirektori 08.07.2015. a vaideotsuse nr 13-
30.3/15/422-1 tĂŒhistamiseks ja PRIA kohustamiseks vaadata uuesti lĂ€bi kaebaja 20.04.2015. a esitatud taotlus. Kaebaja nĂ”ue
4.Kaebaja esitas taotluse PRIAle tĂ€htaegselt, kuid taotluse lĂ€bi vaatamata jĂ€tmisel on tuginetud sĂ€ttele, mis rÀÀgib hilinenult esitatud taotlustest. Vastustaja oli kohustatud taotluse vastu vĂ”tma hoolimata selle puudustest ja mÀÀrama tĂ€htaja puuduste kĂ”rvaldamiseks. Kaebajal ei ole vĂ”imaldatud esitada oma seisukohta vĂ”imalike puuduste kohta, millega on rikutud Ă€rakuulamisĂ”igust. Otsus ja vaideotsus on vastuolulised, kuna ĂŒhes leitakse, et tegemist ei ole ilmsete vigadega taotluses ja teises viidatakse normidele, mille kohaselt peab andma vĂ”imaluse puuduste kĂ”rvaldamiseks.
5.Kaebajale jÀÀb arusaamatuks, millistel pÔhjendustel peetakse investeeringuobjekti töid rekonstrueerimistöödeks. Vastustaja seisukohad ei ole kooskÔlas ei taotluse esitamise ajal kehtinud ega kaebuse esitamisel ajal kehtiva ehitusseadusega.
6.Planeeritud tööde puhul on tegemist remonttöödega, mitte ehitustöödega, mille tÔttu ei ole puudustena mÀrgitud dokumentatsiooni esitamine kohustuslik.
7.Kaebajale etteheidetava hinnatabeli vormingu muutmise osas oleks pidanud andma kaebajale vÔimaluse tehniliste vigade parandamiseks.
8.Vastustaja on rikkunud eeltoodud asjaoludel olulisi menetlusnorme, otsused tuleb kehtetuks tunnistada ja kohustada vastustajat taotluse uuesti lÀbi vaatamiseks. Vastustaja vastuvÀited
9.Avalduse kohaselt on hoone investeeringuobjektiks hoone veranda, esiku, WC ja vannitoa vĂ€lisviimistluse ja parendustööd, kuid hinnapakkumistest lĂ€htuvalt on tegemist rekonstrueerimistöödega. Dokumentidest on esitamata ehitustegevuse eelarve, ehitustegevuse eelarve Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus, kaks hinnapakkumust on pdfvormingus, kolmanda hinnapakkumuse puhul ei ole kasutatud PRIA kodulehel olevat hinnapakkumuse vormi, muudetud on hinnapakkumuste vĂ”rdlustabelit, lisatud juurde ridu, ĂŒhte tabelisse lisatud kahe erineva pakkuja tegevused, puudub vĂ€ljavĂ”te ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga. Seega ei ole taotlus esitatud tĂ€htaegselt, kuna osad taotluse osaks olevad ja mÀÀrusega nĂ”utavad dokumendid on tĂ€htaegselt esitamata.
10.Taotlejal on parandada lubatud ilmseid vigu, mis ei takista taotluse sisulist lÀbivaatamist. KÀesoleval juhul ei ole tegemist ilmsete vigadega taotluses, sest esitatud dokumentide alusel ei ole vÔimalik taotlust sisuliselt lÀbi vaadata. Ilmse veaga taotluse puhul teeb PRIA jÀrelepÀrimise, muudel juhtudel jÀetakse taotlus lÀbi vaatamata.
11.Kaebaja vÀidete kohaselt on tegemist parendustööde, mitte ehitustöödega. TÀhtsust ei oma, kuidas nimetab töid hinnapakkuja/töövÔtja. On oluline, milliseid töid hinnapakkumus ridade kaupa sisaldab ja mille alla need liigituvad toetuse taotlemise ajal kehtinud ehitusseaduse ehitamise mÔistest tulenevalt.
12.Parendamise all mĂ”istetakse mÀÀruse seletuskirja kohaselt lihtsaid remonttöid, mille abil pikendatakse materiaalse pĂ”hivara eluiga ning tĂ”stetakse selle vÀÀrtust. Hoone parendamise abikĂ”lblik maksumus ei vĂ”i olla vĂ€iksem kui 3000 eurot ja suurem kui 13000 eurot. Taotluses nĂ€idatud hoone parendustööde abikĂ”lblik maksumus ĂŒletab lubatud piirmÀÀra.
13.Taotleja taotletud tegevuse kohta tuleb esitada ehitustegevuse eelarve, mida taotleja ei esitanud.
14.Kui tegevuse vĂ”i investeeringuobjekti maksumus kĂ€ibemaksuta ĂŒletab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vĂ€hemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult vĂ”rreldavad hinnapakkumused koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Taotleja poolt esitatud hinnapakkumused ei ole vĂ”rreldavad ja nĂ”uetekohased. Pole kasutatud PRIA hinnapakkumuse vormi.
15.Kolmest pakkumusest on taotleja valinud vĂ€lja tegevusi kahelt pakkumuselt. VĂ”itnud ja valitud hinnapakkumuselt ehitustegevusele summas 64 629,65 eurot on vĂ€lja valitud parendustöid summas 21 517, 66 eurot. Töödena sisaldavad pakkumused katusekatte vahetust. Katusekatte muutmise korral on selleks vaja kohaliku omavalitsuse nĂ”usolekut. Lammutustööde puhul on tegemist ehitamisega. Aia piirde renoveerimine sisaldab tegelikult kaevetöid, vana piirde demontaaĆŸi ja uue piirde ehitust, vĂ€ravate paigaldust. KĂ”nniteede ja parkla renoveerimise rea all on kaevetööd ja autoparkla ehitus.
16.Projekti puhul ei ole tegemist parendamisega, vaid ehitamisega. Hinnapakkumustes toodud tööd on ehitustööd. Taotluse lÀbi vaatamata jÀtmine dokumentides esinevate sisuliste vigade tÔttu oli seaduspÀrane. Kohtu seisukoht
17.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tĂ”endeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid (tl 52, 56â57) ei riku kaebaja Ă”igusi.
18.Pooled ei vaidle selle ĂŒle, et kĂ€esolevale kohtuvaidlusele eelnenud haldusmenetluses esitas kaebaja maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlemise avalduse vastustajale pĂ”llumajandusministri 13.03.2015. a mÀÀruse nr 25 âMaapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimusedâ (mÀÀrus nr 25) § 9 lg-s 3 nimetatud tĂ€htaja viimasel pĂ€eval ja seega tĂ€htaegselt.
19.Kaebaja taotluse menetlemine lĂ”ppes taotluse vastuvĂ”tmise staadiumis, s.t staadiumis, kus PRIA kontrollib nĂ”utavate dokumentide olemasolu ja taotluse tĂ€htaegset esitamist (mÀÀruse nr 25 § 12). Pooled ei vaidle selle ĂŒle, et kaebaja ei lisanud avaldusele kĂ”iki avalduses esitatud andmeid tĂ”endavaid dokumente, mida PRIA on vaidlustatud otsustes nĂ”utavaks pidanud.
20.Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas vastustaja on rikkunud taotluse menetlemisel haldusmenetluse pĂ”himĂ”tteid, s.o jĂ€tnud mÀÀramata kaebajale tĂ€htpĂ€eva taotluse puuduste kĂ”rvaldamiseks ja ei ole vĂ”imaldanud kaebajale olla Ă€ra kuulatud. Pooltevahelises vaidluskĂŒsimuses on kaebaja seisukohal, et vastustaja pidi taotluse jĂ€tma kĂ€iguta ja andma kaebajale vĂ”imaluse puuduste kĂ”rvaldamiseks. Vastustaja on seisukohal, et ta oli Ă”igustatud taotluse lĂ€bi vaatamata jĂ€tmiseks, sest taotluse puuduste laadist lĂ€htuvalt ei olnud tegemist ilmse veaga taotluses, mis ei takistanuks taotluse sisulist lĂ€bivaatamist. Samuti on kaebajale arusaamatu vastustaja kĂ€sitlus abikĂ”lblike kulude lubatud piirmÀÀra ĂŒletamisest taotluses. Samuti parendamise kĂ€sitlemine ehitamisena.
21.Halduskohus kontrollib esmalt, kas vastustaja on taotlust lÀbi vaatamata jÀttes kohaldanud Ôigesti materiaalÔigust (I), ja seejÀrel vÔtab seisukoha, kas tegemist on parendus- vÔi ehitustöödeks esitatud toetuse taotlusega (II).
I
22.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 1 kohaselt on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu vÔtma, sÔltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sÀtestatud teisiti.
23.Halduskohus on seisukohal, et kÀesoleval juhul on seaduses sÀtestatud teisiti, mille tÔttu puudus vastustajal alus HMS § 15 lg 2 kohaselt kaebaja taotluse kÀiguta jÀtmiseks ja taotluses esinevate puuduste kÔrvaldamiseks tÀhtaja mÀÀramiseks.
24.Euroopa Liidu ĂŒhise pĂ”llumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELĂPS) § 67 lg 2 kohaselt kehtestab maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra (edaspidi toetuse andmise tingimused) kooskĂ”las arengukavas sĂ€testatuga valdkonna eest vastutav minister mÀÀrusega. Sama seaduse § 82 lg 3 kohaselt kehtestab kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 1 sĂ€testatud toetuse vĂ€ljamaksmise taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi vĂ”i taotlusele esitatavad nĂ”uded, rahastamise mÀÀra ja suuruse valdkonna eest vastutav minister mÀÀrusega. Seega on seadusandja pooltevahelist vaidlust kĂ€sitleva kĂŒsimuse delegeerinud reguleerimiseks pĂ”llumajandusministrile.
25.ELĂPS § 67 lg 2 ja § 82 lg 3 volitusnormidest tulenevalt on mÀÀruse nr 25 § 9 lg-tes 1 ja 3 sĂ€testatud taotluse esitamise tĂ€htaeg ja taotlusele esitatavad nĂ”uded. MÀÀruse nr 25 § 9 lg 1 (kuni 22.07.2016 kehtinud redaktsioon) kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks esitama kirjalikult (kas paberil vĂ”i elektrooniliselt) selleks ettenĂ€htud tĂ€htajal PRIAle avalduse ja selles esitatud andmeid tĂ”endavad dokumendid. Kusjuures pĂ”llumajandusminister on rĂ”hutanud, et nĂ”uetele vastava taotluse moodustavad avaldus koos avalduses esitatud andmeid tĂ”endavate dokumentidega. MÀÀruse nr 25 § 9 lg 3 kohaselt on PRIA ĂŒlesandeks teavitada asjast huvitatud isikuid taotluse esitamise tĂ€htajast. Taotluse vĂ”is esitada kuni 20.04.2015. a, mis ei ole aga poolte vahel vaidlusaluseks kĂŒsimuseks.
26.Vaidlustatud otsusega (tl 52) on tĂ”endatud, et kaebaja esitas 20.04.2015. a vastustajale elektrooniliselt taotluse toetuse saamiseks hoone ja Ă”ueala parendamiseks, mis jĂ€eti ELĂPS § 7 lg 4 alusel lĂ€bi vaatamata. Otsuse esimese motiivi kohaselt ei vastanud taotlus mÀÀruse nr 25 § 9 lg-le 1, § 11 lg 1 p-dele 5, 6 ja 7; § 9 lg-le 2, § 7 lg-te 6 ja 11 nĂ”uetele. Otsuse teise motiivi kohaselt on vastustaja hinnangul tegemist rekonstrueerimistöödega, milleks on tarvis ehitusluba. Seda vaatamata sellele, et taotluses nimetatakse töid, mille teostamiseks toetust taotletakse, parendustöödeks.
27.Vaidlustatud vaideotsusega (tl 57) on tĂ”endatud, et kaebaja vaide lahendamisel on vastustaja taotluse lĂ€bi vaatamata jĂ€tmist tĂ€iendavalt pĂ”hjendanud ELĂPS §-ga 8, mÀÀruse nr 25 § 4 lg 1 p-ga 1 ja lg-ga 3 ja § 5 lg-ga 2. Samuti viidatakse vaideotsuses otsuse Ă”igusliku alusena tĂ€iendavalt Euroopa Parlamendi ja NĂ”ukogu mÀÀrusele (EL) nr 1306/2013, 17. detsembrist 2013, ĂŒhise pĂ”llumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta. MÀÀrusega tunnistatakse kehtetuks nĂ”ukogu mÀÀrused
(EMĂ) nr 352/78, (EĂ) nr 165/94, (EĂ) nr 2799/98, (EĂ) nr 814/2000, (EĂ) nr 1290/2005 ja (EĂ) nr 485/2008 artikkel 59 p 6, mis nĂ€eb ette, et komisjoni poolt art 62 lĂ”ike 2 punkti h alusel ettenĂ€htud juhtudel vĂ”ib toetuse- ja maksetaotlusi vĂ”i muid teatisi ja taotlusi pĂ€rast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pĂ€dev asutus tuvastab ilmseid vigu. Ilmse vea mĂ”iste sisustamise osas on vastustaja viidanud komisjoni rakendusmÀÀrusele (EL) nr 809/2014 17.07.14, mille kohaselt peaks toetusesaajatel riikliku asutuse heakskiidul olema teatavatel juhtudel lubatud parandada toetuse- vĂ”i maksetaotlustes vĂ”i tĂ”endavates dokumentides avastatud ilmseid vigu.
28.Etteruttavalt olgu öeldud, et erinevalt kaebajast kohus vastuolu otsuse ja vaideotsuse pÔhjendustes ei nÀe.
29.ELĂPS § 7 lg 4 kohaselt ei ennistata taotluse ja maksetaotluse tĂ€htaja jooksul esitamata jĂ€tmise korral taotluse esitamise tĂ€htaega ja taotlus jĂ€etakse lĂ€bi vaatamata, kui Euroopa Liidu asjakohastes Ă”igusaktides ei ole sĂ€testatud teisiti. Kohtu hinnangul ei ole ELi Ă”iguses kĂ€esoleva kaasuse asjaolude suhtes sĂ€testatud teisiti.
30.Halduskohus ei nÔustu kaebaja kÀsitlusega vaidlustatud otsusega kaebaja menetlusÔiguste rikkumisest ja Ôiguse olla Àra kuulatud rikkumisest, sest kaebaja eiras kohustust esitada selleks sÀtestatud tÀhtajaks mÀÀruse nr 25 § 9 lg-le 1 vastav taotlus.
31.TĂ€htajana kĂ€sitletakse kindlaksmÀÀratud ajavahemikku, millega on seotud Ă”iguslikud tagajĂ€rjed (TsĂS § 134 lg 1). Kehtivas Ă”iguses jaotatakse nĂ”uete ja Ă”iguste maksma panemist piiravad tĂ€htajad aegumistĂ€htaegadeks, Ă”igust lĂ”petavateks tĂ€htaegadeks ja menetlust lĂ”petavateks tĂ€htaegadeks.
32.Kui aegumistĂ€htaja saabumine ei muuda vĂ”lgniku kohustust olematuks, vaid annab talle vĂ”imaluse kasutada aegumise vastuvĂ€idet ning oma kohustus tĂ€itmata jĂ€tta, siis Ă”igust lĂ”petavat tĂ€htaega on iseloomustatud kui nĂ”uet materiaalselt lĂ”petavat tĂ€htaega, mille möödumisel nĂ”ue lĂ”peb.1 Erialakirjanduses peetakse Ă”igust lĂ”petavate tĂ€htaegade eesmĂ€rgiks vĂ€listada teatud Ă”iguste maksmapanemine pĂ€rast seda, kui vastuvĂ€idete esitamise tĂ€htaeg on möödunud. Kusjuures pĂ€rast Ă”igust lĂ”petava tĂ€htaja saabumist ei ole nĂ”uet enam vĂ”imalik esitada. TĂ€htaegade kohta on erialakirjanduses rĂ”hutatud, et praktiliselt on kĂ”ige tĂ€htsam nende liigitus materiaal- ja menetlusĂ”iguslikuks. MateriaalĂ”igusliku tĂ€htaja möödumisel kaotab vĂ”i omandab isik ĂŒldjuhul mingi subjektiivse Ă”iguse, menetlusĂ”igusliku tĂ€htaja möödumisel aga kaotab isik reeglina Ă”iguse esitada riigile mingi taotlus vĂ”i kaebus.2
33.Halduskohus on seisukohal, et ELĂPS § 7 lg-s 4 nimetatud tĂ€htaja puhul on tegemist materiaalĂ”igusliku tĂ€htajaga ehk Ă”igust lĂ”petava tĂ€htajaga. KĂ€esoleval juhul kaotas kaebaja nĂ”uetekohase taotluse esitamata jĂ€tmise tĂ”ttu nĂ”uetekohase taotluse esitamisest tuleneva subjektiivse Ă”iguse toetusele ja vastustaja oli kohustatud kaebaja taotluse lĂ€bi vaatamata jĂ€tmiseks.
34.KĂ€esoleva kohtuasjaga analoogses vaidluses materiaalĂ”igusliku tĂ€htaja ĂŒle on Riigikohtu halduskolleegiumi 28. oktoobri 2009. a kohtuasja nr 3-3-1-60-09 punktis 18 selgitatud, et kolleegiumi jaoks on veenev normi grammatilisest tĂ”lgendamisest tulenev jĂ€reldus, et tegemist Vt K. TuulmĂ€gi. AegumistĂ€htajad ja teised seaduses sĂ€testatud tĂ€htajad ning nende eristamise probleeme praktikas. Juridica V/2009, lk 267â275 ja selles artiklis viidatud allikad.
P. Varul jt. Tsiviilseadustiku ĂŒldosas seadus. Kommenteeritud vĂ€ljaanne. Juura: Tallinn 2010, lk 394â395.
ei ole menetlustĂ€htajaga, mida on vastavalt HMS §-le 34 vĂ”imalik ennistada, vaid materiaalĂ”igusliku tĂ€htajaga, mille ĂŒletamise puhul on seadusandja ette nĂ€inud imperatiivse tagajĂ€rje, pĂ€ritud maa tagastamise nĂ”udeĂ”iguse kaotamise.
35.Halduskohus on seisukohal, et ka kÀesoleval juhul ei ole tegemist kaebaja poolt menetlusÔigusliku tÀhtaja eiramise, vaid materiaalÔigusliku tÀhtaja eiramisega, mille tÔttu ei ole vastustaja rikkunud ka kaebaja menetlusÔigusi. Kuna vastustaja oli kehtiva Ôiguse kohaselt kohustatud taotluse lÀbi vaatamata jÀtmiseks taotluse vastuvÔtmisel, siis ei saanud kaebajale tekkida ka subjektiivset Ôigust olla Àra kuulatud taotluse puuduste pÔhjuste suhtes.
36.Halduskohus on seisukohal, et ELĂPS § 7 lg 4 alusel tuli vastustajal jĂ€tta taotlus lĂ€bi vaatamata, kuna ka Euroopa Liidu asjakohastes Ă”igusaktides ei ole sĂ€testatud teisiti.
37.Nimelt tuleneb vastustaja poolt viidatud ELi Ă”iguse normidest (kĂ€esoleva otsuse p 27), et komisjoni poolt artikli 62 lĂ”ike 2 punkti h alusel ettenĂ€htud juhtudel vĂ”ib toetuse- ja maksetaotlusi vĂ”i muid teatisi ja taotlusi pĂ€rast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pĂ€dev asutus tuvastab ilmseid vigu; Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu mÀÀruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjade kohaselt peaks seni, kuni pĂ€dev asutus ei ole teavitanud toetusesaajat toetuse- vĂ”i maksetaotlustes avastatud vigadest ega oma kavatsusest teha kohapealset kontrolli, toetusesaajal olema Ă”igus oma toetuse- vĂ”i maksetaotlused vĂ”i nende osad igal ajal tagasi vĂ”tta. Teatavatel juhtudel, mille riiklik asutus kindlaks mÀÀrab, peaks toetusesaajatel olema ĂŒhtlasi lubatud parandada toetuse- vĂ”i maksetaotlustes vĂ”i tĂ”endavates dokumentides avastatud ilmseid vigu.
38.Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud haldusaktides Ă”igesti leidnud, et kĂ€esoleval juhul ei olnud kaebaja nĂ”uetele mittevastava taotluse puhul tegemist ilmse vea ehk ilmse ebatĂ€psusega taotluses, mida saaks HMS § 15 lg-te 1 ja 2 korras kĂ”rvaldada. Seda esiteks juba eelpool kĂ€sitletud pĂ”hjusel, et kĂ€esoleval juhul sĂ€testab kehtiv riigisisene Ă”igus teisiti vĂ”rreldes HMS § 15 lg-ga 1 ja keelab ĂŒldse nĂ”uetele mittevastava taotluse vastuvĂ”tmise. Seega on vastustaja Ă”iguspĂ€raselt kontrollinud taotluse vastuvĂ”tmisel ĂŒksnes nĂ”utavate dokumentide olemasolu (mÀÀruse nr 25 § 12). Teiseks ei ole kaebajale etteheidetud taotluse puuduste puhul tegemist ilmse ebatĂ€psusega taotluses, mille kĂ”rvaldamiseks saanuks vastustaja teha kaebajale ettepaneku HMS § 15 lg-le 2 tuginedes, kuna kaebaja taotlus ei jĂ”udnud kĂ€esoleval juhul Ă”igustatult sisulise nĂ”uetele vastavuse kontrollimise staadiumi (mÀÀruse nr 25 § 13 lg 1). Kohtupraktikas on ilmsete ebatĂ€psuste kĂ”rvaldamist taotluse sisulise menetlemise kĂ€igus lubatavaks peetud nt Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2006. a otsuse nr 3-05-457 p-s 6, milles vĂ€ljendatud seisukohad ei kohaldu aga kĂ€esolevale asjale, kuna kaebaja taotlus ei jĂ”udnud sisulise nĂ”uetele vastavuse kontrollimise staadiumi, mida reguleerivad ELi Ă”igusaktid, millele on viidatud kĂ€esoleva otsuse punktides 27 ja 37. II
39.Kaebusele lisatud 20.04.2015. a taotluse kohaselt (tl 7, 8) taotles kaebaja toetust hoone ja Ôueala parendamiseks, vastavalt 10 328,48 eurot (abikÔlblik maksumus 25 821,19 eurot) ja 7 835,57 eurot (abikÔlblik maksumus 19 588,93 eurot).
40.Halduskohus on seisukohal, et taotluse vastuvÔtmisel oli vastustaja kohustatud muuhulgas kontrollima dokumentide nÔuetekohasust lÀhtuvalt sellest, kas taotlus on esitatud ehitise ehitamiseks vÔi hoone parendamiseks (mÀÀruse nr 25 § 4 lg 1 p 1) ja kui suured on mÀÀruse nr
25 § 4 lg 1 nimetatud toetatavate tegevuste abikÔlblikud kulud (mÀÀruse nr 25 § 5). Seda seetÔttu, et abikÔlblike kulude suurus on erinev. Samuti on parendamise ja ehitamise puhul erinevad nÔuded PRIAle esitatava avalduse andmeid tÔendavates dokumentides (mÀÀruse nr 25 § 5, § 9 lg 1).
41.MÀÀruse nr 25 § 5 lg 2 kohaselt ei vĂ”i hoone abikĂ”lblik maksumus olla suurem kui 13 000 eurot. Kaebaja taotlusega (tl 7, 8) on tĂ”endatud, et taotluses nĂ€idatud hoone ehitustööde ja kĂ”nnitee, autoparkla ja piirdeaia abikĂ”lblikud maksumused ĂŒletasid lubatud piirmÀÀra. Seega tuvastas vastustaja Ă”igesti lubatud piirmÀÀra ĂŒletamise parendustööde maksumuse osas.
42.Seoses parendustööde abikĂ”lbliku maksumuse lubatud piirmÀÀra ĂŒletamisega taotleja poolt oli vastustaja taotluse vastuvĂ”tmisel Ă”igustatud ka seisukoha vĂ”tuks, kas tegemist on ehitise ehitamiseks vĂ”i hoone parendamiseks taotletud toetusega. Kohus nĂ”ustub vastustaja kĂ€sitlusega, et tegemist on taotluse esitamise ajal kehtinud ehitusseaduse mĂ”ttes ehitiste ehitamiseks, mitte aga hoone parendamiseks esitatud taotlusega. SeetĂ”ttu on vaidlustatud otsuses Ă”igesti tuvastatud taotluse vastuolu mÀÀruse nr 25 § 9 lg-ga 1, § 11 lg 1 p-dega 5, 6 ja 7; § 9 lg-ga 2, § 7 lg-tega 6 ja 11. HKMS § 165 lg 2 alusel kohus vastustaja kaalutlustega nĂ”ustumise tĂ”ttu neid ei korda, jĂ€rgides vastustaja pĂ”hjendusi.
43.Neil faktilistel ja Ôiguslikel alustel jÀtab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab seoses kaebuse rahuldamata jĂ€tmisega poolte menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja ei ole aga taotlenud menetluskulude hĂŒvitamist, mistĂ”ttu jÀÀvad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik Kohtuotsuse pĂ”hjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2017.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2017.a otsus Resolutsioon
1.JÀtta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. septembri 2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse pÔhjendusi vastavalt kÀesoleva otsuse pÔhjendustele.
2.JĂ€tta kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.