Margit Halopi Õigusbüroo OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12. mai 2015. a otsuse nr 136/646 ja PRIA peadirektori 8. juuli 2015. a vaideotsuse nr 1330.3/15/422-1 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks taotluse uueks läbi vaatamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Margit Halopi Õigusbüroo OÜ Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta Margit Halopi Õigusbüroo OÜ kaebus haldusasjas nr 315-1978 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 17. oktoobrini 2016. a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 12.05.2015. a otsusega nr 136/646 jäeti läbi vaatamata Margit Halopi Õigusbüroo OÜ taotlus (viitenumber 664015590295) majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks.
2.Margit Halopi Õigusbüroo OÜ esitas 08.07.2015. a taotluse läbi vaatamata jätmise otsusele vaide. PRIA peadirektori 08.07.2015. a vaideotsusega nr 13-30.3/15/422-1 jäeti vaie rahuldamata.
3.Margit Halopi Õigusbüroo OÜ esitas 07.08.2015. a kaebuse Tartu Halduskohtule PRIA 12.05.2015. a otsuse nr 13-6/646 ja PRIA peadirektori 08.07.2015. a vaideotsuse nr 13-
30.3/15/422-1 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 20.04.2015. a esitatud taotlus. Kaebaja nõue
4.Kaebaja esitas taotluse PRIAle tähtaegselt, kuid taotluse läbi vaatamata jätmisel on tuginetud sättele, mis räägib hilinenult esitatud taotlustest. Vastustaja oli kohustatud taotluse vastu võtma hoolimata selle puudustest ja määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal ei ole võimaldatud esitada oma seisukohta võimalike puuduste kohta, millega on rikutud ärakuulamisõigust. Otsus ja vaideotsus on vastuolulised, kuna ühes leitakse, et tegemist ei ole ilmsete vigadega taotluses ja teises viidatakse normidele, mille kohaselt peab andma võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.
5.Kaebajale jääb arusaamatuks, millistel põhjendustel peetakse investeeringuobjekti töid rekonstrueerimistöödeks. Vastustaja seisukohad ei ole kooskõlas ei taotluse esitamise ajal kehtinud ega kaebuse esitamisel ajal kehtiva ehitusseadusega.
6.Planeeritud tööde puhul on tegemist remonttöödega, mitte ehitustöödega, mille tõttu ei ole puudustena märgitud dokumentatsiooni esitamine kohustuslik.
7.Kaebajale etteheidetava hinnatabeli vormingu muutmise osas oleks pidanud andma kaebajale võimaluse tehniliste vigade parandamiseks.
8.Vastustaja on rikkunud eeltoodud asjaoludel olulisi menetlusnorme, otsused tuleb kehtetuks tunnistada ja kohustada vastustajat taotluse uuesti läbi vaatamiseks. Vastustaja vastuväited
9.Avalduse kohaselt on hoone investeeringuobjektiks hoone veranda, esiku, WC ja vannitoa välisviimistluse ja parendustööd, kuid hinnapakkumistest lähtuvalt on tegemist rekonstrueerimistöödega. Dokumentidest on esitamata ehitustegevuse eelarve, ehitustegevuse eelarve Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus, kaks hinnapakkumust on pdfvormingus, kolmanda hinnapakkumuse puhul ei ole kasutatud PRIA kodulehel olevat hinnapakkumuse vormi, muudetud on hinnapakkumuste võrdlustabelit, lisatud juurde ridu, ühte tabelisse lisatud kahe erineva pakkuja tegevused, puudub väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga. Seega ei ole taotlus esitatud tähtaegselt, kuna osad taotluse osaks olevad ja määrusega nõutavad dokumendid on tähtaegselt esitamata.
10.Taotlejal on parandada lubatud ilmseid vigu, mis ei takista taotluse sisulist läbivaatamist. Käesoleval juhul ei ole tegemist ilmsete vigadega taotluses, sest esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Ilmse veaga taotluse puhul teeb PRIA järelepärimise, muudel juhtudel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
11.Kaebaja väidete kohaselt on tegemist parendustööde, mitte ehitustöödega. Tähtsust ei oma, kuidas nimetab töid hinnapakkuja/töövõtja. On oluline, milliseid töid hinnapakkumus ridade kaupa sisaldab ja mille alla need liigituvad toetuse taotlemise ajal kehtinud ehitusseaduse ehitamise mõistest tulenevalt.
12.Parendamise all mõistetakse määruse seletuskirja kohaselt lihtsaid remonttöid, mille abil pikendatakse materiaalse põhivara eluiga ning tõstetakse selle väärtust. Hoone parendamise abikõlblik maksumus ei või olla väiksem kui 3000 eurot ja suurem kui 13000 eurot. Taotluses näidatud hoone parendustööde abikõlblik maksumus ületab lubatud piirmäära.
13.Taotleja taotletud tegevuse kohta tuleb esitada ehitustegevuse eelarve, mida taotleja ei esitanud.
14.Kui tegevuse või investeeringuobjekti maksumus käibemaksuta ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Taotleja poolt esitatud hinnapakkumused ei ole võrreldavad ja nõuetekohased. Pole kasutatud PRIA hinnapakkumuse vormi.
15.Kolmest pakkumusest on taotleja valinud välja tegevusi kahelt pakkumuselt. Võitnud ja valitud hinnapakkumuselt ehitustegevusele summas 64 629,65 eurot on välja valitud parendustöid summas 21 517, 66 eurot. Töödena sisaldavad pakkumused katusekatte vahetust. Katusekatte muutmise korral on selleks vaja kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Lammutustööde puhul on tegemist ehitamisega. Aia piirde renoveerimine sisaldab tegelikult kaevetöid, vana piirde demontaaži ja uue piirde ehitust, väravate paigaldust. Kõnniteede ja parkla renoveerimise rea all on kaevetööd ja autoparkla ehitus.
16.Projekti puhul ei ole tegemist parendamisega, vaid ehitamisega. Hinnapakkumustes toodud tööd on ehitustööd. Taotluse läbi vaatamata jätmine dokumentides esinevate sisuliste vigade tõttu oli seaduspärane. Kohtu seisukoht
17.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid (tl 52, 56–57) ei riku kaebaja õigusi.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et käesolevale kohtuvaidlusele eelnenud haldusmenetluses esitas kaebaja maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlemise avalduse vastustajale põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused“ (määrus nr 25) § 9 lg-s 3 nimetatud tähtaja viimasel päeval ja seega tähtaegselt.
19.Kaebaja taotluse menetlemine lõppes taotluse vastuvõtmise staadiumis, s.t staadiumis, kus PRIA kontrollib nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist (määruse nr 25 § 12). Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei lisanud avaldusele kõiki avalduses esitatud andmeid tõendavaid dokumente, mida PRIA on vaidlustatud otsustes nõutavaks pidanud.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja on rikkunud taotluse menetlemisel haldusmenetluse põhimõtteid, s.o jätnud määramata kaebajale tähtpäeva taotluse puuduste kõrvaldamiseks ja ei ole võimaldanud kaebajale olla ära kuulatud. Pooltevahelises vaidlusküsimuses on kaebaja seisukohal, et vastustaja pidi taotluse jätma käiguta ja andma kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Vastustaja on seisukohal, et ta oli õigustatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks, sest taotluse puuduste laadist lähtuvalt ei olnud tegemist ilmse veaga taotluses, mis ei takistanuks taotluse sisulist läbivaatamist. Samuti on kaebajale arusaamatu vastustaja käsitlus abikõlblike kulude lubatud piirmäära ületamisest taotluses. Samuti parendamise käsitlemine ehitamisena.
21.Halduskohus kontrollib esmalt, kas vastustaja on taotlust läbi vaatamata jättes kohaldanud õigesti materiaalõigust (I), ja seejärel võtab seisukoha, kas tegemist on parendus- või ehitustöödeks esitatud toetuse taotlusega (II).
I
22.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 1 kohaselt on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
23.Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul on seaduses sätestatud teisiti, mille tõttu puudus vastustajal alus HMS § 15 lg 2 kohaselt kaebaja taotluse käiguta jätmiseks ja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks.
24.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 67 lg 2 kohaselt kehtestab maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra (edaspidi toetuse andmise tingimused) kooskõlas arengukavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sama seaduse § 82 lg 3 kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetuse väljamaksmise taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi või taotlusele esitatavad nõuded, rahastamise määra ja suuruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega on seadusandja pooltevahelist vaidlust käsitleva küsimuse delegeerinud reguleerimiseks põllumajandusministrile.
25.ELÜPS § 67 lg 2 ja § 82 lg 3 volitusnormidest tulenevalt on määruse nr 25 § 9 lg-tes 1 ja 3 sätestatud taotluse esitamise tähtaeg ja taotlusele esitatavad nõuded. Määruse nr 25 § 9 lg 1 (kuni 22.07.2016 kehtinud redaktsioon) kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks esitama kirjalikult (kas paberil või elektrooniliselt) selleks ettenähtud tähtajal PRIAle avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. Kusjuures põllumajandusminister on rõhutanud, et nõuetele vastava taotluse moodustavad avaldus koos avalduses esitatud andmeid tõendavate dokumentidega. Määruse nr 25 § 9 lg 3 kohaselt on PRIA ülesandeks teavitada asjast huvitatud isikuid taotluse esitamise tähtajast. Taotluse võis esitada kuni 20.04.2015. a, mis ei ole aga poolte vahel vaidlusaluseks küsimuseks.
26.Vaidlustatud otsusega (tl 52) on tõendatud, et kaebaja esitas 20.04.2015. a vastustajale elektrooniliselt taotluse toetuse saamiseks hoone ja õueala parendamiseks, mis jäeti ELÜPS § 7 lg 4 alusel läbi vaatamata. Otsuse esimese motiivi kohaselt ei vastanud taotlus määruse nr 25 § 9 lg-le 1, § 11 lg 1 p-dele 5, 6 ja 7; § 9 lg-le 2, § 7 lg-te 6 ja 11 nõuetele. Otsuse teise motiivi kohaselt on vastustaja hinnangul tegemist rekonstrueerimistöödega, milleks on tarvis ehitusluba. Seda vaatamata sellele, et taotluses nimetatakse töid, mille teostamiseks toetust taotletakse, parendustöödeks.
27.Vaidlustatud vaideotsusega (tl 57) on tõendatud, et kaebaja vaide lahendamisel on vastustaja taotluse läbi vaatamata jätmist täiendavalt põhjendanud ELÜPS §-ga 8, määruse nr 25 § 4 lg 1 p-ga 1 ja lg-ga 3 ja § 5 lg-ga 2. Samuti viidatakse vaideotsuses otsuse õigusliku alusena täiendavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 1306/2013, 17. detsembrist 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta. Määrusega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused
(EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 artikkel 59 p 6, mis näeb ette, et komisjoni poolt art 62 lõike 2 punkti h alusel ettenähtud juhtudel võib toetuse- ja maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. Ilmse vea mõiste sisustamise osas on vastustaja viidanud komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 809/2014 17.07.14, mille kohaselt peaks toetusesaajatel riikliku asutuse heakskiidul olema teatavatel juhtudel lubatud parandada toetuse- või maksetaotlustes või tõendavates dokumentides avastatud ilmseid vigu.
28.Etteruttavalt olgu öeldud, et erinevalt kaebajast kohus vastuolu otsuse ja vaideotsuse põhjendustes ei näe.
29.ELÜPS § 7 lg 4 kohaselt ei ennistata taotluse ja maksetaotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral taotluse esitamise tähtaega ja taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul ei ole ELi õiguses käesoleva kaasuse asjaolude suhtes sätestatud teisiti.
30.Halduskohus ei nõustu kaebaja käsitlusega vaidlustatud otsusega kaebaja menetlusõiguste rikkumisest ja õiguse olla ära kuulatud rikkumisest, sest kaebaja eiras kohustust esitada selleks sätestatud tähtajaks määruse nr 25 § 9 lg-le 1 vastav taotlus.
31.Tähtajana käsitletakse kindlaksmääratud ajavahemikku, millega on seotud õiguslikud tagajärjed (TsÜS § 134 lg 1). Kehtivas õiguses jaotatakse nõuete ja õiguste maksma panemist piiravad tähtajad aegumistähtaegadeks, õigust lõpetavateks tähtaegadeks ja menetlust lõpetavateks tähtaegadeks.
32.Kui aegumistähtaja saabumine ei muuda võlgniku kohustust olematuks, vaid annab talle võimaluse kasutada aegumise vastuväidet ning oma kohustus täitmata jätta, siis õigust lõpetavat tähtaega on iseloomustatud kui nõuet materiaalselt lõpetavat tähtaega, mille möödumisel nõue lõpeb.1 Erialakirjanduses peetakse õigust lõpetavate tähtaegade eesmärgiks välistada teatud õiguste maksmapanemine pärast seda, kui vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud. Kusjuures pärast õigust lõpetava tähtaja saabumist ei ole nõuet enam võimalik esitada. Tähtaegade kohta on erialakirjanduses rõhutatud, et praktiliselt on kõige tähtsam nende liigitus materiaal- ja menetlusõiguslikuks. Materiaalõigusliku tähtaja möödumisel kaotab või omandab isik üldjuhul mingi subjektiivse õiguse, menetlusõigusliku tähtaja möödumisel aga kaotab isik reeglina õiguse esitada riigile mingi taotlus või kaebus.2
33.Halduskohus on seisukohal, et ELÜPS § 7 lg-s 4 nimetatud tähtaja puhul on tegemist materiaalõigusliku tähtajaga ehk õigust lõpetava tähtajaga. Käesoleval juhul kaotas kaebaja nõuetekohase taotluse esitamata jätmise tõttu nõuetekohase taotluse esitamisest tuleneva subjektiivse õiguse toetusele ja vastustaja oli kohustatud kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmiseks.
34.Käesoleva kohtuasjaga analoogses vaidluses materiaalõigusliku tähtaja üle on Riigikohtu halduskolleegiumi 28. oktoobri 2009. a kohtuasja nr 3-3-1-60-09 punktis 18 selgitatud, et kolleegiumi jaoks on veenev normi grammatilisest tõlgendamisest tulenev järeldus, et tegemist Vt K. Tuulmägi. Aegumistähtajad ja teised seaduses sätestatud tähtajad ning nende eristamise probleeme praktikas. Juridica V/2009, lk 267–275 ja selles artiklis viidatud allikad.
P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosas seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2010, lk 394–395.
ei ole menetlustähtajaga, mida on vastavalt HMS §-le 34 võimalik ennistada, vaid materiaalõigusliku tähtajaga, mille ületamise puhul on seadusandja ette näinud imperatiivse tagajärje, päritud maa tagastamise nõudeõiguse kaotamise.
35.Halduskohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul ei ole tegemist kaebaja poolt menetlusõigusliku tähtaja eiramise, vaid materiaalõigusliku tähtaja eiramisega, mille tõttu ei ole vastustaja rikkunud ka kaebaja menetlusõigusi. Kuna vastustaja oli kehtiva õiguse kohaselt kohustatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks taotluse vastuvõtmisel, siis ei saanud kaebajale tekkida ka subjektiivset õigust olla ära kuulatud taotluse puuduste põhjuste suhtes.
36.Halduskohus on seisukohal, et ELÜPS § 7 lg 4 alusel tuli vastustajal jätta taotlus läbi vaatamata, kuna ka Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
37.Nimelt tuleneb vastustaja poolt viidatud ELi õiguse normidest (käesoleva otsuse p 27), et komisjoni poolt artikli 62 lõike 2 punkti h alusel ettenähtud juhtudel võib toetuse- ja maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjade kohaselt peaks seni, kuni pädev asutus ei ole teavitanud toetusesaajat toetuse- või maksetaotlustes avastatud vigadest ega oma kavatsusest teha kohapealset kontrolli, toetusesaajal olema õigus oma toetuse- või maksetaotlused või nende osad igal ajal tagasi võtta. Teatavatel juhtudel, mille riiklik asutus kindlaks määrab, peaks toetusesaajatel olema ühtlasi lubatud parandada toetuse- või maksetaotlustes või tõendavates dokumentides avastatud ilmseid vigu.
38.Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud haldusaktides õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei olnud kaebaja nõuetele mittevastava taotluse puhul tegemist ilmse vea ehk ilmse ebatäpsusega taotluses, mida saaks HMS § 15 lg-te 1 ja 2 korras kõrvaldada. Seda esiteks juba eelpool käsitletud põhjusel, et käesoleval juhul sätestab kehtiv riigisisene õigus teisiti võrreldes HMS § 15 lg-ga 1 ja keelab üldse nõuetele mittevastava taotluse vastuvõtmise. Seega on vastustaja õiguspäraselt kontrollinud taotluse vastuvõtmisel üksnes nõutavate dokumentide olemasolu (määruse nr 25 § 12). Teiseks ei ole kaebajale etteheidetud taotluse puuduste puhul tegemist ilmse ebatäpsusega taotluses, mille kõrvaldamiseks saanuks vastustaja teha kaebajale ettepaneku HMS § 15 lg-le 2 tuginedes, kuna kaebaja taotlus ei jõudnud käesoleval juhul õigustatult sisulise nõuetele vastavuse kontrollimise staadiumi (määruse nr 25 § 13 lg 1). Kohtupraktikas on ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamist taotluse sisulise menetlemise käigus lubatavaks peetud nt Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2006. a otsuse nr 3-05-457 p-s 6, milles väljendatud seisukohad ei kohaldu aga käesolevale asjale, kuna kaebaja taotlus ei jõudnud sisulise nõuetele vastavuse kontrollimise staadiumi, mida reguleerivad ELi õigusaktid, millele on viidatud käesoleva otsuse punktides 27 ja 37. II
39.Kaebusele lisatud 20.04.2015. a taotluse kohaselt (tl 7, 8) taotles kaebaja toetust hoone ja õueala parendamiseks, vastavalt 10 328,48 eurot (abikõlblik maksumus 25 821,19 eurot) ja 7 835,57 eurot (abikõlblik maksumus 19 588,93 eurot).
40.Halduskohus on seisukohal, et taotluse vastuvõtmisel oli vastustaja kohustatud muuhulgas kontrollima dokumentide nõuetekohasust lähtuvalt sellest, kas taotlus on esitatud ehitise ehitamiseks või hoone parendamiseks (määruse nr 25 § 4 lg 1 p 1) ja kui suured on määruse nr
25 § 4 lg 1 nimetatud toetatavate tegevuste abikõlblikud kulud (määruse nr 25 § 5). Seda seetõttu, et abikõlblike kulude suurus on erinev. Samuti on parendamise ja ehitamise puhul erinevad nõuded PRIAle esitatava avalduse andmeid tõendavates dokumentides (määruse nr 25 § 5, § 9 lg 1).
41.Määruse nr 25 § 5 lg 2 kohaselt ei või hoone abikõlblik maksumus olla suurem kui 13 000 eurot. Kaebaja taotlusega (tl 7, 8) on tõendatud, et taotluses näidatud hoone ehitustööde ja kõnnitee, autoparkla ja piirdeaia abikõlblikud maksumused ületasid lubatud piirmäära. Seega tuvastas vastustaja õigesti lubatud piirmäära ületamise parendustööde maksumuse osas.
42.Seoses parendustööde abikõlbliku maksumuse lubatud piirmäära ületamisega taotleja poolt oli vastustaja taotluse vastuvõtmisel õigustatud ka seisukoha võtuks, kas tegemist on ehitise ehitamiseks või hoone parendamiseks taotletud toetusega. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et tegemist on taotluse esitamise ajal kehtinud ehitusseaduse mõttes ehitiste ehitamiseks, mitte aga hoone parendamiseks esitatud taotlusega. Seetõttu on vaidlustatud otsuses õigesti tuvastatud taotluse vastuolu määruse nr 25 § 9 lg-ga 1, § 11 lg 1 p-dega 5, 6 ja 7; § 9 lg-ga 2, § 7 lg-tega 6 ja 11. HKMS § 165 lg 2 alusel kohus vastustaja kaalutlustega nõustumise tõttu neid ei korda, järgides vastustaja põhjendusi.
43.Neil faktilistel ja õiguslikel alustel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab seoses kaebuse rahuldamata jätmisega poolte menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja ei ole aga taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2017.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2017.a otsus Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. septembri 2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.