Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi 13.09.2016, Tartu 3-14-52886 OÜ Liivalammas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 22.05.2014. a otsuse nr 13-6/694 ja 02.10.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/115-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus OÜ Liivalammas apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Liivalammas Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 13.10.2016 (HKMS § 212 lg 1).
kohta esitati PRIA-le 14.09.2012 maksenõue, kuid tööd jäid tegelikkuses tegemata. Kaebaja põhjendas seda eksitusega ning esitas paberkandjal allkirjastatud uue akti, kust olid teostamata tööd välja jäetud. 31.12.2013. a üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 34/2013, mis on digiallkirjastatud 05.01.2014 ja 06.01.2014, on akteeritud vaheplatvormiga trepp täies mahus valminuna. Samas 23.01.2014. a investeeringu tähtaja pikendamisavalduse kohaselt on vaheplatvormiga trepp lõpetamata ja sama nähtub ka Maatööde OÜ 17.01.2014 kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodelt. Seega on kuludeklaratsioonis taotletud toetuse väljamaksmist tööde eest, mida veel tehtud ei ole. PRIA on põhjendatult asunud järeldusele, et kaebaja ei ole täitnud omafinantseeringu nõuet. Erinevatel päevadel tehtud Maatööde OÜ, Kandla Farm OÜ, OÜ Liivalammas ja töövõtja Farm Build OÜ vahelistest mitmekümnetest tehingutest nähtub, et OÜ Liivalammas kannab Farm Build OÜ-le summasid, mis raha edasisel ülekandmisel jõuavad ringiga OÜ-le Liivalammas tagasi. Ülekannete puhul on tegemist samas suurusjärgus summadega ning ülekannete kogusumma võimaldab näidata investeeringute eest tasumist vajalikus määras. PRIA on jõudnud õigele järeldusele, et tegemist on näilike tehingutega. Kaebaja väited osaühingute omavahelistest laenulepingutest ei ole usutavad. Sellises mahus omavaheliste ülekannete tegemine olukorras, kus kolme osaühingu juhatuse liige kattub, annab põhjust kahelda ülekannete tõelises sisus. Kaebaja ei ole ka ise laenutehingute sisu täpsemalt selgitanud. Lisaks viitas kaebaja PRIA esmakordsel küsimisel sellele, justkui laenulepingud oleksid kirjalikult olemas, kuid PRIA-le ei ole neid esitatud. PRIA-le esitati alles 29.09.2014 sõlmitud laenuleping, mis on vormistatud tagantjärele ja ei ole usaldusväärne. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ta on kaasa aidanud maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamisele läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise. Kuigi kaebaja rekonstrueeritav hoone on valminud, siis on meetme eesmärgiks võimalikult paljude projektide ja ettevõtjate toetamine ning kunstlikult toetuse väljamaksmise eelduste täitmine selle eesmärgi saavutamisele kaasa ei aita. Tegemist ei ole toetusraha säästliku ja otstarbekohase kasutamisega. Nõustuda tuleb PRIA seisukohaga, et vääramatut jõudu ega ka muid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda, ei esine. Seoses PRIA nõudega kaebajalt dokumentide saamiseks, tuleb märkida, et PRIA on haldusorgan, kes teostab uurimisprintsiipi ning seega on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks dokumente nõuda ka kolmandate isikute suhtes. Kaebaja väide, et taotluskava eesmärk on läbi viia ehitise valmimiseks täidetud nõuded, on õige, kuid lisaks investeeringuobjekti valmisehitamisele peavad toetuse väljamaksmiseks olema täidetud ka muud tingimused, mis on määrusega nr 119 ette nähtud. Vaideotsus on õiguspärane, sisuliselt põhjendatud, vastab haldusakti tunnustele ning on välja antud selleks pädeva haldusorgani poolt. Vaidemenetluse läbiviimisel ei ole menetlusnorme rikutud.
rikkumisest teada hiljemalt 06.11.2012 ning oleks pidanud toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistama 25 päeva jooksul ehk hiljemalt 01.12.2012. 06.01.2014 esitas kaebaja PRIA-le kolmanda maksenõude, millele lisas ka 31.12.2013. a üleandmise-vastuvõtmise akti nr 34/2013. 17.01.2014 kohapealse kontrolli käigus tuvastas PRIA, et aktis nr 34/2013 akteeritud vaheplatvormiga trepp ei ole täielikult valminud. Seega sai PRIA etteheidetud rikkumisest teada hiljemalt 17.01.2014 ning oleks pidanud toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistama 25 päeva jooksul ehk hiljemalt 11.02.2014. Kontrolliaruanne valmis 13.02.2014, seega pidi PRIA-le hiljemalt 13.02.2014 olema teada viidatud raharingiga seotud asjaolud. Eeltoodust tulenevalt sai PRIA etteheidetud rikkumisest teada hiljemalt 13.02.2014 ning oleks pidanud määruse nr 119 § 16 lg 3 järgi toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistama 25 päeva jooksul ehk hiljemalt 10.04.2014. Halduskohus ei ole sisuliselt esitatud tõendeid hinnanud, mida kinnitab asjaolu, et kohtuotsuse põhjendavas osas refereerib kohus PRIA 22.05.2014. a otsust. Kohtuotsuse põhjendavas osas puuduvad põhjendused, miks kohus kaebuses esitatud väidetega ei nõustu. Kaebaja on kaebuses väitnud, et ta on määruse nr 119 § 15 lg 1 nõuetekohaselt täitnud ning kõik arved tasunud. Samuti on kaebaja väitnud, et ta on täitnud meetme määrusega sätestatud nõuded ja eesmärgid. Tõendite ebaõige hindamise ning kaebaja väidete tähelepanuta jätmise tõttu jõudis halduskohus vastuoluliste järeldusteni ning kokkuvõttes ebaõige otsuseni. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole töövõtja esitatud arveid tasunud, mistõttu on omafinantseeringu nõue täitmata. Samas jättis halduskohus tähelepanuta asjaolu, et investeeringuobjekt on valminud vastavalt toetuse taotluses esitatud äriplaanile ning töövõtja hinnapakkumisele. Halduskohtu tuvastatud nö rikkumised ei oma tähtsust, kuna halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et akti nr 14/2012 osas viis PRIA kontrollimenetluse läbi 2012 ning andis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kontrollis 12.02.2013 puuduste kõrvaldamist ja maksis 14.09.2012 maksenõude alusel nõutud toetuse välja 08.03.2013. Teostamata tööd ei saa olla toetuse väljamaksmata jätmise ega ka tagasi nõudmise aluseks, kuna toetus on välja makstud pärast rikkumisest teadasaamist. Halduskohus jättis tähelepanuta, et akt nr 34/2013 esitati viimase maksenõudega 06.01.2014. Nimetatud ajaks olid tööd tehtud ning arved tasutud. Aktis tuvastatud puudus ei olnud nii suur, et määratud, kuid maksmata toetus jätta väljamaksmata. PRIA on kontrollaktis märkinud, et puudust põhjendati asjaoluga, et trepi astmed ja piire ei ole veel saabunud. Samas oli selge, et need on tellitud, saabuvad ning kogu investeering saab tehtud taotletud ulatuses. PRIA ületas kaalutluspiire, kui tugines toetuse väljamaksmata jätmise üle otsustamisel aktis nr 34/2013 nimetatud puudustele ning halduskohus jättis ebaõigesti nimetatud asjaolu kontrollimata. Halduskohus ei ole põhjendanud, millisele õiguslikule alusele tuginedes ta leiab, et töövõtjale arvete tasumised on näilikud tehingud. PRIA ei ole tõendanud ega ka veenvalt põhistanud, et kaebaja, Kandla Farm OÜ, Maatööde OÜ ja Farm Build OÜ tehingutel puudub majanduslik sisu. Vastuoluline on ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole põhjendanud, mis on laenutehingute sisuks. Laenu sisuks on laenu andmine ja võtmine ning see ei ole majandustegevuses investeeringu teostamiseks keelatud. Halduskohus nõustus PRIA seisukohaga, et kaebaja ei ole arveid tasunud ega laenu saanud ehkki konto väljavõtted tõendavad vastupidist. PRIA ega halduskohus ei ole väitnud ega tõendanud, et töid ei teostatud. Kõik tõendid näitavad, et tööd on teostatud. Kui tööd on teostatud, siis tuli ka nende teostamise eest ka tasuda. Ainuüksi tööde teostamine kinnitab, et nende eest tasuti.
ei ole rikutud. Kui toetus otsustati täielikult tagasi nõuda, siis ei ole võimalik välja maksta ka ülejäänud osa toetusest, vastasel juhul tuleks välja makstud toetus koheselt tagasi nõuda. Asjaolu, et taotluse rahuldamise otsust ei ole 25 päeva jooksul kehtetuks tunnistatud, ei anna alust toetuse tagasinõudmise ja välja maksmata jätmise otsuse tühistamiseks. Otsus on tehtud mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest. Halduskohus ei hinnanud tõendeid ebaõigesti. PRIA on nii kontrolliaruandes kui haldusaktis kõiki toetuse saaja tehtud tehinguid analüüsinud. Kaebaja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. PRIA ei ole väitnud, et laenu kasutamine ei ole ettevõtluses lubatud, kuid antud juhul näidatakse 31 000 euroga tasutuks kolme erineva taotleja investeeringuobjektid kogusummas 237 680,88 eurot. Kolm erinevat taotlust, kolm erinevat taotlejat, kolme päeva jooksul 30 tehingut kogusummas 237 680,88 eurot, nn algkapitaliks PRIA toetus summas 28 555,34 eurot, suurim ühekordne summa 31 343,16 eurot. Analüüsides kontrolliaruandes nr 20-1/1-1 toodud tehinguid ja faktilisi asjaolusid, mis sisalduvad ka vaidlustatud otsuses, saab jõuda järeldusele, et ülekannete teostamise eesmärgiks on näidata, et arved on tasutud, omafinantseeringu nõue täidetud. Raha nn ringmaksetega jäetakse mulje esitatud arvete täielikust tasumisest taotlejate poolt, tegelikult on aga tegemist näilike tehingutega. See on ka toetuse tagasinõudmise aluseks olev põhiline faktiline asjaolu. Lisaks peab toetuse saaja määruse nr 119 § 15 lg 1 kohaselt olema investeeringu täielikult või osadena teinud ja selle eest täielikult või osaliselt tasunud, misjärel tuleb esitada kuludokumendid. Kuludeklaratsioonis taotleti toetuse väljamaksmist tööde eest, mida veel ei olnud tehtud. Ainuüksi asjaolu, et tööd on teostatud vastavalt äriplaanile ja meetme eesmärk on täidetud, ei tähenda, et investeering oleks teostatud määruse nõuete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.