Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-652
Haldusasi
NI kaebus Tallinna Vangla vastu kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – NI, esindaja v.adv Denis Piskunov Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.07.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
NI apellatsioonkaebus
Rahuldada NI apellatsioonkaebus osaliselt.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 212 lg 1 teine lause). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-15-652
2(6)
3-15-652 1) Perioodi 13.04.2011-17.04.2011 osas jääb kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Kaebaja ei viibinud sel ajal Tallinna Vanglas, mistõttu ei saanud tal tekkida kahjunõuet Tallinna Vangla vastu. Tallinna Vangla kinnipidamistingimused ei saanud teda sel ajal mõjutada. 2) Perioodi 18.04.2011-03.12.2011 osas jääb kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbimata jätmise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.03.2016 määrusega halduskohtu 19.11.2015 määruse, kuid pärast ringkonnakohtu määruse 19.04.2016 jõustumist on Riigikohus teinud praegusega analoogses asjas 27.04.2016 otsuse nr 3-3-1-68-15 ja halduskohus ei saa Riigikohtu seisukohta eirata. Kaebaja viibis 18.04.2011-04.05.2011 kambris nr 136 isikliku ruumiga 2,58 m2. 05.05.2011 oli ta kambris 136 isikliku ruumiga 3,1 m2. 06.05.2011-12.10.2011 viibis ta kambris 326, kus isiklik ruum varieerus 2,6 m2 kuni 3,9 m2. Seepärast pidid isikliku ruumi muutused kambris olema kaebaja jaoks tuntavad. Sedavõrd suures muutuses pidi kaebaja tajuma ruumikitsikusest tingitud alandatuse ja allasurutuse tunnet. Liiatigi oli kaebaja kandnud Tallinna Vangla kambritingimustes vanglakaristust ka varem (11.11.1999-12.01.2001) ning viibinud ka teistes kinnipidamisasutustes (21.10.1999-11.11.1999 Keskvanglas; 12.01.2001-18.10.2005 Ämari Vanglas; 03.01.2007-19.01.2007 Lääne Prefektuuri kambris; 13.04.2011-18.04.2011 Põhja Prefektuuri kambris). Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja mõistis sellel ajavahemikul põrandapinna vähesusest tulenenud negatiivseid mõjutusi ja kahju tekkimist alles EIK poolt Tunis vs Eesti kohtulahendi tegemise järgselt. 3) Perioodi 04.12.2011-04.12.2014 osas jääb kaebus rahuldamata. Kaebaja liikumine oli perioodil 04.12.2011-27.09.2012 tema staatusest tulenevalt piiratud. Vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris. Kaebajal oli võimalik ööpäeva vältel viibida kambrist väljas ühetunnise jalutuskäigu ajal. Lisaks oli tal mitmeid lühiajalisi kokkusaamisi ja suveperioodil oli tal võimalik käia üks kord nädalas lisajalutuskäigul. Kaebajal tuli viibida oludes, kus põrandapind ühe isiku kohta ei küündinud 3 m2-ni. Arvestades kõnealustes tingimustes viibimise järjepidevat kestust, ei saa kaebaja kannatusi ja ebameeldivusi pidada inimväärikuse alandamise künnist ületavateks. Vahistatuna kinnistes kambrites isikliku ruumiga alla 3 m2 viibitud päevade koguarv jagunes mitmeteks perioodideks, mille vahele jäi lühemaid ja pikemaid ajavahemikke, mil kaebajale oli tagatud ruumi kas täpselt 3 m2 või enam. Pikimal perioodil oli kaebajal kambris 2,8 m2, mis ei ole sedavõrd tajutav, et võiks avaldada vaimsele enesetundele püsivat mõju. 28.09.2012-10.10.2012 hoiti kaebajat süüdimõistetuna vastuvõturežiimil ning vähem kui 3 m2 ruumi oli kaebajal kahel päeval. Ehkki talle oli igapäevaselt tagatud võimalus liikuda väljaspool kambrit üksnes ühe tunni jooksul päevas värskes õhus jalutuskäigu ajal, ei ole põhjust rääkida ebapiisaval kambripinnal hoidmisega inimväärikuse alandamisest. 11.10.2012-04.12.2014 viibis kaebaja vangla avatud osakonnas, kus talle oli igapäevaselt tagatud võimalus jalutada üks tund värskes õhus ja viibida väljaspool kambrit kogu päeva kuni öörahuni. Lisaks osales kaebaja hõivetegevuses (riigikeele õpe ja elektriku eriala omandamine). Ei ole ilmnenud, et olmetingimused vanglas oleksid olnud sellised, mis oleksid suurendanud ebapiisava kambripinna mõju kaebajale.
3(6)
3-15-652
3-15-652 3-aastane pikkus (3-3-1-20-15, p 13). Riigikohus ei ole asunud oma praktikas seisukohale, et ühelgi juhul ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks RVastS § 17 lg-s 3 märgitud 3-aastasest tähtajast pikema perioodi osas. Perioodi 04.12.2011-04.12.2014 osas on halduskohus küll teinud sisulise lahendi, kuid selle perioodi seotuse tõttu perioodiga, mille osas on kaebus sisuliselt lahendamata, ei saa ringkonnakohus asja lahendada ka osas, millega kaebus jäeti rahuldamata. Kinnipidamise kestus mõjutab ühest küljest hinnangut, kas minimaalse raskusastme kriteerium inimväärikust alandava kohtlemise tuvastamiseks on täidetud, teisest küljest aga ka hüvitise suurust. Seetõtu tuleb kohtuotsus vältimatult tühistada ka osas, milles halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Riigikohus on teinud mitmeid lahendeid seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas (nii vahistatute kui avatud osakonnas kinnipeetute kohta), mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda asja uueks läbivaatamiseks täpsemaid juhiseid. Siiski tuleb eraldi märkida, et õiguspärane ja kohtupraktikaga kooskõlas ei ole halduskohtu põhiargument, mille kohaselt alla 3 m2 suuruse pinnaga päevade koguarvu jagunemine perioodideks, mille vahele jäävad üksikud päevad põrandapinna n-ö normaalse suurusega, välistab tingimuste hindamise inimväärikust alandavaks ja kahju hüvitamise (vt nt 3-3-1-42-15, p 27).
5(6)
3-15-652
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.