M. L. kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Resolutsioon
Jätta läbi vaatamata M. L. kaebus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabus 11. mail 2016 M. L. kaebus, milles kaebaja esitas nõude tuvastada Tartu Vangla ametniku Aigar Rõzikovi 4. aprilli 2016 toimingu, kus ametnik ei võtnud vastu telefoniandmete lehte, õigusvastasus.
2.Tartu Halduskohus jättis 24. mai 2016 määrusega kaebuse käiguta andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 25. mail 2016 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Koos avaldusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel.
4.Tartu Halduskohus vabastas 13. juuli 2016 määrusega M. L. riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning andis vastustajale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja.
5.Tartu Vangla esitas 5. juulil 2016 vastuse kaebusele. Tartu Vangla vaidleb kaebuse menetlusse võtmise vastu. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla talt puudustega telefoni kasutamise andmete blanketi igal juhul vastu võtaks ning selle talle seejärel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 järgides puuduste kõrvaldamiseks tagastaks, kuivõrd vanglale telefoni kasutamise kohta teabe esitamise puhul ei ole tegemist taotluse lahendamisega. Tartu Vangla leiab, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt
HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebuses on esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine nõue ning viidatud põhjendatud huvina kahjunõude esitamise soovile. Kaebaja on lisanud, et tuvastamiskaebus aitab vältida samalaadse toimingu tegemist tulevikus.
7.HKMS § 45 lg-st 2 tuleneb, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 7. aprillil 2016 puudlikult täidetud telefoniandmete lehe, mille tulemusena algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus. Kuna kaebaja poolt soovitud toiming puudulikult täidetud telefoniandmete lehe vastuvõtmiseks on käesolevaks hetkeks sooritatud, puudub võimalus esitada kohustamiskaebus. Kaebaja ei saaks käesoleval hetkel esitada kohtule ka hüvitamiskaebust, kuna selle nõude osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul võimalus suunata kaebajat tõhusama nõude esitamisele ning kohus kontrollib, kas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud.
8.HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kolmas lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendanud sooviga esitada tulevikus hüvitamisnõue. Kaebaja on täpsustanud, et talle on tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Kaebaja märkis, et toiminguga seoses tekkis tal stress, hirm, pinge, mure, kurbus ja meeleolulangus. Samuti teostas kaebaja toiminguga seoses hulgaliselt kõnesid esindajale. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas, kusjuures hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
9.Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2, kuna vaidlustatud toiminguga põhjustatud kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtu hinnangul puudub vastustaja tegevuses õigusvastasus, mistõttu kaebaja õigusi ei ole rikutud.
10.Kaebaja selgitab, et toiming, kus Tartu Vangla ametnik A. Rõžikov ei võtnud 4. aprillil 2016 kaebaja poolt esitatud telefoniandmete lehte vastu, rikub tema õigusi. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et A. Rõžikov ei võtnud 4. aprillil 2016 kaebaja poolt esitatud telefoniandmete lehte vastu, kuid samas selgitas kinnipeetavale, et ta peab sinna lisama ka perekonnanime. Seega vanglaametnik ei keeldunud kaebajalt telefoni kasutamise andmete lehe vastu võtmisest, vaid jättis blanketi kaebajale ning andis talle sellega võimaluse esitatud andmeid täiendada ning vältida distsiplinaarmenetlust Tartu Vangla kodukorra p 13.10 rikkumise eest telefoni teel suheldava isiku perekonnanime esitamata jätmise tõttu. Samuti nähtub Tartu Vangla 13. aprilli 2016 distsiplinaarmenetluse protokollist, et distsiplinaarmenetluse käigus leidis kinnitust, et kaebaja oli vanglaametnikele telefoni kasutamise andmete blanketi õigeaegselt esitanud, kuid vaatamata vanglateenistuja selgitusele jättis kaebaja puudused kõrvaldamata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saanud rikkuda asjaolu, et ta just 4. aprillil 2016 telefoniandmete lehte vanglaametnikule üle anda ei saanud, sest hiljem esitatud telefoniandmed loeti esitatuks tähtaegselt.
11.Kaebaja rõhutas, et A. Rõžikov oleks pidanud telefoniandmete lehe vastu võtma hoolimata puudustest ning puuduste kõrvaldamiseks järgima HMS sätteid. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda puudulikult täidetud telefoniandmete lehe vastuvõtmist vanglaametniku poolt. Kohus nõustub vastustaja poolt esitatud seisukohaga, et vanglale telefoni kasutamise kohta teabe esitamise puhul ei ole tegemist taotlusega HMS mõttes, vaid seadusandlusest tuleneva informatsiooni esitamise kohustuse täitmisega kinnipeetava poolt. VangS § 29 lg 21 kohaselt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Kinnipeetava kohustuse esitada andmed isiku kohta, kellele ta on helistanud ning kelle kohta ta ei ole vanglateenistusele andmeid edastanud, sätestavad justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 2 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 511 lg 2 ja Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ p 13.10. Tartu Vangla kodukorra p 3.10 sätestab muuhulgas kohustuse märkida isiku ees- ja perekonnanimi, kellele kinnipeetav helistas. HMS § 14 lg-st 1 tulenevalt tuleb taotlusena mõista isiku tahteavaldust, mis on suunatud sellele, et haldusorgan midagi teeks, nt sooritaks toimingu või annaks haldusakti. Kuivõrd kinnipeetava kohustus esitada telefoniandmete leht tuleneb seadusandlusest, ei ole tegemist taotlusega HMS mõttes. Seepärast ei kohaldu asjas HMS § 15, mis sätestab haldusorgani kohustuse esitatud taotlus vastu võtta, sõltumata selle puudustest.
12.Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja tuvastusnõue seoses 4. aprillil 2016 Tartu Vangla ametniku A. Rõžikovi poolt puudulikult täidetud telefoniandmete lehe vastuvõtmata jätmisega lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
13.Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.