Ecoehitus Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.03.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/15737-32 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Ecoehitus Grupp OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Janar Urres Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.01.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Ecoehitus Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
14.06.2016 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ecoehitus Grupp OÜ apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 08.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-855.
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 03.03.2015 maksuotsus nr 12.2-3/15737-32 osas, mis puudutab tehinguid OÜ-ga Alfram.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Ecoehitus Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 5339,04 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.09.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-15-855 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 03.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/15737-32 kohustati Ecoehitus Grupp OÜ-d tasuma 71 006 eurot. Maksuotsuses leiti muu hulgas, et maksustamisperioodidel jaanuar-aprill 2013 teostas Ecoehitus Grupp OÜ väljamakseid Alfram OÜ-le, mis ei olnud ettevõtlusega seotud, sest Alfram OÜ ei teostanud Ecoehitus Grupp OÜ-le alltöövõttu.
2.Ecoehitus Grupp OÜ esitas halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 03.03.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/15737-32 tühistamiseks Alfram OÜ-ga tehtud tehingute osas. Kaebuse põhjendused: 1) vaidluse all on, kas kaebaja on soetanud Alfram OÜ-lt ehitusteenust kokku 15 erineval objektil. Tõenditel ei põhine maksuhalduri järeldus, et vaidlusalused tööd teostati kaebaja enda töötajate poolt; 2) maksuhaldur pöördus kontrolli käigus teiste hulgas Conex OÜ poole seoses SA PõhjaEesti Regionaalhaigla (PERH) objektil osutatud ehitusteenustega. Conex OÜ kinnitas Alfram OÜ töötamist kaebaja alltöövõtjana. Maksuhaldur aktsepteeris Conex OÜ kinnitust. Seega on kontrollimenetluses tuvastamist leidnud, et Alfram OÜ on tegutsev äriühing, osutab ehitusteenust, teostab alltöövõttu ning on kontrolliperioodil osutanud kaebajale alltöövõtuteenust; 3) maksuhaldur pidi kõigi 15 objekti puhul välja tooma motiveeritud seisukohad seoses väitega, et vaidlusaluseid tehinguid objektidel ei toimunud. Maksuhaldur on iga objekti osas välja toonud paar menetluse käigus tuvastatud vasturääkivust. Sõstra 6 ja Kultuurikatla objektide puhul ei ole maksuhaldur viidanud isegi vasturääkivustele. Piisavaks ei saa pidada üldsõnalisi etteheiteid (nt kaebaja ja Alfram OÜ tutvus; Alfram OÜ töötaja JG kättesaamatus); 4) maksuhaldur märgib maksuotsuse p-s 3.1.2, et erinevus PERH objekti ja teiste objektide vahel seisneb selles, et viimaste puhul puuduvad samaväärsed tõendid, mis kinnitaksid tehingute toimumist. Vaidlusalustel objektidel olid kaebajalt teenuse ostjateks OÜ-d Lasref, Lasref Engineering, SteelMaster TEMT, Nordecon Betoon, SteelRent, Estatal, Aselta. Maksuhaldur on seisukohta küsinud vaid OÜ-delt Estatal ja Nordecon Betoon. Pöördudes Conex OÜ poole, küsis maksuhaldur konkreetselt teavet kaebaja alltöövõtjate kohta. OÜ-delt Estatal ja Nordecon Betoon sellist teavet ei küsitud. Kaebaja tegi pärast kontrollakti saamist ise täpsustatud pöördumise ning OÜ Nordecon Betoon objektijuht A. Gerasimenko kinnitas, et oli informeeritud kaebaja soovist kasutada Tartu Lõunakeskuse objektil alltöövõtjana OÜ-d Alfram. OÜ Estatal juhatuse liige AJ kinnitas, et kaebaja kasutas Võidujooksu 1, Meeliku 21-1 ja Loomaaia objektidel alltöövõtjana OÜ-d Alfram; 5) mitte ükski kaebaja töövõtja ei lükanud OÜ Alfram kaasamist ümber. Maksuhaldur leidis alusetult, et kaebaja poolt kogutud tõendid on ebausaldusväärsed, sest nende vorm ja sisu on ühesugune. Vormi töötas välja kaebaja lepinguline esindaja, et teha endiste tööandjate elu lihtsamaks. Blanketi lahtrid objektide, isiku nime, kuupäeva ja allkirja kohta olid jäetud tühjaks ning neid täitsid tööandjad ise;
2(5)
3-15-855 6) kaebajal puudusid töötajad, kes oleks olnud reaalselt võimelised kõik vaidlusalused tööd ise teostama. Kuni 2013. a aprillini töötas kaebaja ettevõttes vaid neli ehitajat; 7) kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21, sest menetlustoimingusse ei kaasatud tõlki; 8) kaebajat ei saa vastutama panna OÜ Alfram ja tema alltöövõtjate väidetavate dokumentaalsete puuduste vms tõttu; 9) maksukohustus ei saa tuleneda ehituspäevikute puudulikkusest. Ehituspäeviku täitsid peatöövõtjad, seda tehti pealiskaudselt ning suur osa lahtritest on täitmata. Seega ei saa ette heita, et ehituspäevikud OÜ-d Alfram ei kajasta.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur jäi maksuotsuses kajastatu juurde ning märkis vastuseks kaebusele järgmist: 1) mõistlikuks ei saa pidada iga objekti kohta samasisulise analüüsi eraldi väljakirjutamist, kui teatud asjaolud on kohased kõigi objektide puhul ning iseloomustavad kaebaja ja OÜ Alfram omavahelist tegevust üldiselt. Kaebaja pole koos tellijate väidetavate kinnitustega esitanud ühtegi täiendavat dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks, millisel perioodil, milliseid töid ja mitu inimest OÜ-st Alfram tegi vastavatel objektidel; 2) maksuhaldur on täitnud uurimiskohustust, pöördudes nii kaebaja, OÜ Alfram kui ka mitmete kolmandate isikute poole. Kuna teenuse osutamine kaebaja tellijatele ei olnud kahtluse all, ei pidanud maksuhaldur vajalikuks pöörduda kõigi tellijate poole; 3) kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel ei rikutud HMS § 21, sest keegi tõlgi kaasamist ei taotlenud. Vastavat õigust kolmandatele isikutele selgitati.
4.Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) tuginedes HKMS § 165 lg-le 2, nõustus halduskohus maksuotsuse põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks kõigil vaidlusküsimustel peatuda; 2) kaebajale on kogu menetluse vältel olnud tagatud ärakuulamisõigus, kaebajal oli võimalus kontrolli alustamisest arvates esitada asjassepuutuvaid dokumente ning selgitusi; 3) maksuhaldur ei ole kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel rikkunud HMS § 21, mille lg 1 kohaselt kaasatakse tõlk menetlusse menetlusosalise taotlusel. Sama sätestab maksukorralduse seaduse (MKS) § 47 lg 2. Seega peab tõlgi kaasamiseks initsiatiivi näitama eelkõige isik, kes tõlki vajab. Kaebaja poolt viidatud vene keelt kõnelevatele isikutele on allkirja vastu tutvustatud nende õigusi ja kohustusi vene keeles, kusjuures kohe esimeses lõigus on teave MKS § 47 kohta; 4) asjaolu, et maksuhaldur ei saanud PERH objekti puhul väita, et OÜ Alfram seal ei osalenud, ei tähenda automaatselt, et tehingud teistel objektidel toimusid. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ-del Techwall ja Alfacef, kes väidetavalt aitasid oma töötajatega OÜ-l Alfram alltöövõttu teha, puudus reaalne majandustegevus ja sellele viitavad tunnused. Seega ei ole loogiline, et OÜ Alfram kolm töötajat (V, G ja G) said praktiliselt samaaegselt teha ehitustöid Eesti eri paikades asuvatel objektidel. Vastustajal ei olnud kohustust analüüsida ega põhjendada, kas kaebajal endal oli selleks piisavalt tööjõudu. Kui maksuhaldur on tuvastanud, et arvetel näidatud äriühing ei osutanud ega saanudki alltöövõttu osutada, ei pea ta hakkama tuvastama, kes need tööd tegelikult tegi; 5) maksuhaldur küsis 13.12.2013 korraldustega teavet OÜ-delt Techwall ja Alfacef. Kumbi äriühing ei olnud maksuhaldurile kättesaadav ei posti ega telefoni teel. Äriühingutega ei saanud kontakti ka Läti maksuhaldur; 6) kui juba muudest tõenditest nähtus, et teistel objektidel peale PERH-i OÜ Alfram kaebajale töövõttu ei teostanud, puudus ilmselge vajadus kolmandaid isikuid niisuguste küsimustega koormata. Ekslik on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud kõigi
3(5)
3-15-855 15 objekti puhul välja tooma motiveeritud põhjenduse, miks objektidel tehingut ei toimunud.
5.Ecoehitus Grupp OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.01.2016 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses korratakse kaebuse seisukohti.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, halduskohtu otsus tuleb tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus ja maksuotsus vaidlustatud osas tühistada.
8.MKS § 150 lg 1 kohaselt on maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamisel maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Tõendamiskoormus läheb maksukohustuslasele üle, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksuõigusrikkumise toimepanemises. Põhjendatud kahtlus saab tekkida, kui maksuhaldur on omalt poolt läbi viinud nõuetekohase maksumenetluse, s.h rakendanud õigesti uurimispõhimõtet ning kogunud asjas vajalikud tõendid. Tutvunud maksumenetluses kogutud tõenditega ning maksuotsuses ja kontrollaktis sisalduva põhjendusega, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on maksumenetlus toimunud oluliste puudustega, sest maksuhaldur on jätnud olulised tõendid kogumata.
9.Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et kaebajalt teenuse ostjate poole pöördumata jätmine oli oluline menetlusviga. Seda eriti olukorras, kus ühe teenuse ostja, s.o Conex OÜ puhul ilmnes, et viimane on teadlik, et kaebaja kasutas objektil alltöövõtjana Alfram OÜ-d. Maksuhaldur aktsepteeris vastavas osas Alfram OÜ poolt kaebajale esitatud arveid. Selles kontekstis on asjakohatu teiste tellijate ja objektide osas tugineda kaebaja ja Alfram OÜ seotusele ning järeldada, et Alfram OÜ töötajad objektidel ei viibinud. Õige on ka kaebaja märkus, et kuigi maksuhaldur küsis teavet OÜ-delt Estatal ja Nordecon Betoon, ei küsitud vastavates korraldustes midagi väidetavate alltöövõtjate kohta. Nordecon Betoon OÜ-le 18.02.2014 tehtud korralduses paluti esitada dokumendid selle kohta, kellele Ecoehtius Grupp OÜ-st tutvustati Tartu Lõunakeskuse objekti tööohutusnõudeid, lisaks tuli esitada teostatud armeerimistööde arvete koopiad ning ehituspäevikute koopiad, millest nähtub, millal ja kas Ecoehitus Grupp OÜ teostas objektil armeerimistöid. Nordecon Betoon OÜ kinnitas kaebaja osalemist ehitustöödel ning märkis, et ehituspäevikutest on kaebaja ekslikult välja jäänud. Sarnase korralduse tegi maksuhaldur 20.02.2014 ka Estatal OÜ-le seoses Ehitajate tee 68a, Võidujooksu 1 ja Loomaaia objektidega, küsides kaebaja ja Estatal OÜ vahel sõlmitud töövõtulepinguid, tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, andmeid objektide peatöövõtja kohta ning Estatal OÜ alltöövõtjate kohta. Kaebaja alltöövõtjate kohta korralduses ei küsitud. Estatal OÜ esitas nõutud dokumendid. Teiste tellijate poole maksuhaldur ei pöördunud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub selleks mõistlik põhjendus. Nii ei ole maksuhaldur pidanud üleliigseks pöörduda mitmete 4(5)
3-15-855 korteriühistute poole, kus tööde tellijaks kaebajalt oli OÜ SteelRent. Vahetult OÜ-lt SteelRent maksuhaldur teavet ja dokumente ei küsinud.
10.Pärast kontrollakti saamist esitas kaebaja maksuhaldurile tellijate kinnitused, et Alfram OÜ töötajad olid objektidel tegevad. Maksuhaldur luges maksuotsuses kõik esitatud kinnitused ebausaldusväärseteks, viidates nendes esinevatele puudustele (kinnituse allkirjastanud füüsilised isikud ei olnud objektidega seotud, allkirja on andnud identifitseerimata isik, kelle osas puudub isikukood ja volikiri äriühingut esindada jne). Ringkonnakohus märgib, et maksukohustuslase võimalus saada teistelt äriühingutelt maksuhaldurile esitamiseks vajalikku teavet ja nõuetekohaseid tõendeid, on piiratud. Seega ei ole etteheidetav ka kinnituse blanketi ettevalmistamine kaebaja poolt ning tellijate poolt vaid lünkade täitmine. Küsitavused oleks saanud kõrvaldada maksuhaldur ise tellijatelt nõuetekohase haldusaktiga teabe küsimise teel.
11.Kontrollaktis viidatud vastuolud ei ole sellised, mis ilmselgelt viitavad maksupettuse toimepanemisele ning mis õigustaksid muude tõendite kogumisest loobumist. Kuigi maksuhalduril ei õnnestunud kontakti saada Alfram OÜ väidetavate alltöövõtjatega OÜ-dega Techwall ja Alfacef ning Alfram OÜ poolt maksuhaldurile esitatud nimetatud äriühingute omavaheline dokumentatsioon on puudulik, ei saa sellest järeldada, et kaebaja oli teadlik, et Alfram OÜ poolt objektile saadetud isikud ei ole Alfram OÜ või tema alltöövõtjate töötajad. Vaidlust ei ole selles, et Alfram OÜ-l olid töötajad olemas. Nii on maksuhalduri korraldusele vastanud Vadim Vachugov, kes kinnitas töötamist Alfram OÜ-s ning nimetas töötajana ära ka JG. JG maksuhalduri korraldusele ei vastanud, kuid tema nimi nähtub Conex OÜ poolt esitatud PERH objektil töötanud isikute nimekirjast. Ehituspäeviku kannete puudulikkus ei ole määrav. Valdavalt ei ole seal töid teostanud äriühingute nimesid üldse nimetatud (sh kaebaja nime), kuigi kõik tellijad kasutasid alltöövõttu. Ehituspäevikute puudulik täitmine on üldteadaolevalt Eesti ehitusturul levinud nähtus, mistõttu ei saa ka praegusel juhul sellest tuletada maksupettuse tunnuseid.
12.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja kaebuse, tuleb maksuhaldurilt välja mõista kaebaja menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 1500 eurot. Lisaks on kaebaja kandnud esindajakulusid halduskohtus 2399,04 eurot ning ringkonnakohtus 1440 eurot, s.o kokku 3839,04 eurot. Kulude kandmine on tõendatud ja nende suurus põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Villema Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.