Agrolain Baltic OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.01.2016 otsuse nr 12.2-3/035645-2 tühistamiseks ja kaebaja käibemaksukohustuslaste registrisse kandmiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Agrolain Baltic OÜ, esindaja vandeadvokaat Robert Sarv; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta Agrolain Baltic OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 15.09.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
08.12.2015 esitas Agrolain Baltic OÜ (edaspidi ka kaebaja) Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse, milles märkis oma tegevusalaks teravilja ostu-müügi ja vahendustegevuse ning et maksustatava käibe registreerimise piirmäär 16 000 eurot ületati 08.12.2015.
2.06.01.2016 tegi MTA otsuse nr 12.2-3/035645-2, millega jättis Agrolain Baltic OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimata.
3.04.02.2016 saabus Tartu Halduskohtusse Agrolain Baltic OÜ kaebus MTA 06.01.2016 otsuse nr 12.2-3/035645-2 tühistamiseks ja kaebaja käibemaksukohustuslaste registrisse kandmiseks kohustamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 16.02.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 16.03.2016 saabus kohtule vastustaja vastus koos lisadega kaebusele (tl 17-63). 17.05.2016 saabus kohtule kaebaja esindaja menetluskulude nimekiri (tl 70-77).
5.07.06.2016 määrusega otsustas Tartu Halduskohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 18.07.2016 saabus kohtule vastustaja vastus kaebaja seisukohtade ja menetluskulude väljamõistmise taotlusele (tl 79).
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduri otsus rikub kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et maksuhalduril ei olnud võimalik käesoleval juhul teha otsust Agrolain Baltic OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumiseks, kuna käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 19 lg 1 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimise korral kohaldub KMS § 20 lg 3 ja maksuhalduril puudub võimalus keelduda isiku käibemaksukohustuslasena registreerimisest. Kaebaja on ka seisukohal, et kui kohus peaks leidma, et MTA-l oli kaevatava otsuse tegemiseks kaalutlusõigus, on otsus põhjendamata. Kaebaja hinnangul on ta esitanud MTA-le põhjalikult nii majandustegevust ning tehingute toimumist tõendavaid dokumente, lisaks on juhatuse liige Madis Osberg kaebaja arvates esitanud üksikasjalikke selgitusi. Kaebaja arvates ei ole maksuhaldur mingil määral täitnud temal lasuvat uurimiskohustust. Kaebaja leiab, et maksuhalduri etteheited, mille kohaselt on Agrolain Baltic OÜ osaniku ja juhatuse liikme M. Osbergiga seotud äriühingutel olnud maksuvõlgasid, mistõttu järeldab MTA, et Madis Osbergi eelnev maksukäitumine ei ole olnud seaduskuulekas, on lubamatud ja asjakohatud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Vastustaja peab Agrolain Baltic OÜ kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja etteheide, nagu oleks maksuhaldur täitnud uurimiskohustust ebapiisavalt, on alusetu. Olukorras, kus maksukohustuslase esindaja on kinnitanud, et tal puuduvad täiendavad dokumendid, ei ole asjakohane ka kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole nõudnud maksukohustuslaselt täiendavate tõendite esitamist. Maksuhaldur lähtus esitatud dokumentidest ning järeldas põhjendatult, et need on tehingute toimumise tõendamiseks ebapiisavad. Vastustaja on seisukohal, et ettevõtlusega tegelemine on käibemaksukohustuslaseks registreerimise vältimatu eeldus, seega juhul kui taotleja esitatud dokumendid ei tõenda piisavalt tema ettevõtlusega tegelemist, on maksuhalduril igal juhul õigus jätta isik käibemaksukohustuslaseks registreerimata. Kuna maksuhaldur asus antud juhul seisukohale, et käivet tegelikkuses toimunud ei ole ja tegemist on maksupettuse eesmärgil fabritseeritud dokumentidega, siis sellest tulenevalt on ka tõendamata äriühingu väide käibe piirmäära täitumisest.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksuhaldur ei ole täitnud temal lasuvat uurimiskohustust. Asja materjalidest nähtuvalt kogus maksuhaldur kaebaja tegevuse kohta teavet juba Agrolain Baltic OÜ varasemat käibemaksukohustuslaseks registreerimise taotlust menetledes. Kuid vaidlustatud otsusest nähtuvalt jättis MTA juba oma 13.11.2015 otsusega nr 12.23/035331-1 (tl 60-61) rahuldamata kaebaja käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse, andes hinnangu esitatud dokumentide ja seletuste kohta.
9.Kohus, tutvunud maksukohustuslase esindaja poolt maksuhaldurile antud seletustega, nõustub vastustajaga, et kaebaja vastused on valdavalt väga ebamäärased ning mingeid mõistlikke selgitusi ta äriühingu tegevuse kohta andnud ei ole, kinnitades, et tal puuduvad täiendavad dokumendid tehingute kohta.
10.Asja materjalidest nähtub, et kogu väidetav müügikäive tuleneb ühele äriühingule, Helrich OÜ-le esitatud viiest arvest (tl 36-38 pöördel). Kolm arvet on esitatud väidetavalt osutatud vahendusteenuse eest, kuid teenuse olemust ei ole juhatuse liige maksuhaldurile antud seletuses ja saadetud vastustes kuidagi avada suutnud. Kaebaja esindaja on selgituseks vahenduse kohta väitnud, et arvetel toodud summa vahendustasu sisaldas vahendustasu söödanisu eest (tl 27) ning et vahendustasu koosneb tema poolt tehtud kulutustest vilja vahendamisel. Tema organiseerimine ja tema tehtud töö (tl 30). Kohtu arvates ei saa selliseid selgitusi mingil juhul lugeda põhjendatuteks ja piisavateks. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, milliseid viljakoguseid vahendati või milles vahendus üleüldse seisnes. Kohus märgib, et vilja vahendamise kohta esitatud arved ja müügiarved summade osas oluliselt ei erine, st et väidetava vahendusteenuse eest maksis Helrich OÜ kaebajale sama palju, kui vilja ostes. Olukorras, kus müügi- ja vahendushind on võrdsed, peaks see tähendama ülisuurtes kogustes vahendusteenuse osutamist, kuid millegi sellise toimumise kohta ei ole kaebaja kohtule esitanud ühtki tõendit.
11.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt juhtis maksuhaldur tähelepanu ka sellele, et vilja ostu ja müügitehingute puhul on kaebaja soetanud kaupa kallimalt, kui on seda edasi müünud. Selline tegevus ei ole ka kohtu arvates äris tavapärane ega mõistlik. Seega on kaebaja selgitused ettevõtluse kohta olnud ebaveenvad ja väheusutavad ning maksuhaldur on kohtu arvates põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud.
12.KMS § 19 lg 1 kohaselt kui isiku tehtavate tehingute maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida. 08.12.2015 esitatud avaldusest nähtuvalt ületas kaebuse esitaja käive 16 000 eurot 08.12.2015. KMS § 20 lg 3 sätestab, et maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena, kandes tema andmed viie tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamisest, maksukohustuslaste registrisse registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga.
13.Kaebuse esitaja leiab, et KMS § 19 lg 1 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimise korral kohaldub KMS § 20 lg 3 ning maksuhalduril puudub võimalus keelduda isiku käibemaksukohustuslasena registreerimisest. Kohus sellise kaebaja seisukohaga nõustuda ei saa. Kohus on seisukohal, et maksuhalduril on õigus ka sellisel juhul kontrollida äriühingu ettevõtlusega tegelemist ning, nagu ka vaidlusalusel juhul, võtta seisukoht ettevõtluse toimumise osas. Seejuures olukorras, kus maksuhaldur asub seisukohale, et äriühingul puudub ettevõtlus
(sealhulgas ei ole tal toimunud käivet), on selge, et maksuhaldur ei saa pidada usaldusväärseks avaldaja väidet käibe piirmäära täitumisest.
14.Kohus on seisukohal, et ettevõtlusega tegelemine on käibemaksukohustuslaseks registreerimise vältimatu eeldus, seega juhul kui taotleja esitatud dokumendid ei tõenda piisavalt tema ettevõtlusega tegelemist, on maksuhalduril igal juhul õigus jätta isik käibemaksukohustuslaseks registreerimata. Kuna maksuhaldur asus antud juhul seisukohale, et käivet tegelikkuses toimunud ei ole ja tegemist on maksupettuse eesmärgil fabritseeritud dokumentidega, siis on sellest tulenevalt tõendamata ka äriühingu väide käibe piirmäära täitumisest ning vastustajal oli õigus jätta äriühing käibemaksukohustuslaseks registreerimata.
15.Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et vaidlustatud otsus on põhjendamata. Kohtu arvates on maksuhaldur vaidlustatud otsuses põhjalikult analüüsinud kaebaja poolt esitatud dokumente ja tema esindaja vastuseid ning on asunud õigele seisukohale, et tehingute kohta esitatud dokumendid ei ole piisavad ettevõtluse tõendamiseks. Lisaks on maksuhaldur, analüüsides ka väidetavate tehingute toimumise asjaolude kohta antud seletusi ja dokumente, leidnud, et on põhjendatud kahtlus, et äriühing on osaline käibemaksupettuses ja reaalselt ettevõtlusega tegelenud ei ole. Kohtu hinnangul leidis maksuhaldur õigesti, et olukorras, kus puuduvad tõendid kauba üleandmise ja vastuvõtmise kohta või muud dokumendid kauba liikumise kohta, ei saa arveid ja pangakonto väljavõtet ettevõtluse toimumise tõendamisel piisavaks pidada.
16.Mis puutub vaidlustatud otsuses maksuhalduri viidetesse kaebaja juhatuse liikme ja ainuosaniku M. Osbergi varasemale tegevusele äriühingute juhtimisel hinnangu andmisel, siis kohtu arvates on need antud juhul lubatud ja õigustatud. Nimelt viitavad M. Osbergi mitteõiguskuulekale maksukäitumisele järgmised asjaolud: MTA korralduse täitmata jätmine, maksuvõla tasumata jätmine, majandusaasta aruannete äriregistrile esitamata jätmine ning võlgades äriühingu võõrandamine. Kuna äriühing saab tegutseda üksnes läbi füüsiliste isikute, siis on kohtu arvates põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et äriühingu tegevust analüüsides tuleb hinnata ka juhatuse liikme ja omaniku senist tegevust.
17.Kohus peab vajalikuks märkida, et riigil on kohustus kindlustada käibemaksukohustuslaste registri kannete õigsus. Euroopa Kohus leidis 14.03.2013 eelotsuses kohtuasjas C-527/11, et maksupettuste ärahoidmise eesmärgil äriühingu registreerimata jätmine on proportsionaalne meede juhul, kui arvestatav teave lubab objektiivselt järeldada, et kui äriühingule antakse käibemaksukohustuslaste registreerimise number, siis hakkab ta seda tõenäoliselt kuritarvitama. Hinnang peab tuginema kõigile asjaoludele ja tõenditele.
18.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et MTA 06.01.2016 otsus nr 12.2-3/035645-2 on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus otsuse tühistamiseks.
19.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.