Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 10.08.2016, Tartu 3-16-1140 Ilko Mitnitšuki kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seonduvalt õigusvastaselt kartserisse paigutamisega Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määrus Ilko Mitnitšuki määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ilko Mitnitšuk Vastustaja Tartu Vangla
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.06 2016. a määrus muutmata.
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
hüvitamiseks summas 2500 eurot seoses õigusvastaselt kartserisse paigutamisega.
taotluse osaliselt ja mõistis Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 31,95 eurot.
kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seonduvalt õigusvastaselt kartserisse paigutamisega. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul hüvitise suurusega. Kaebusega koos esitas kaebaja ka taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
kohustusest vabastamiseks ja riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi, kuna kaebaja on kohtule suutnud esitada arusaadava nõude ning on esitatud kaebust vajalikus
ulatuses ja kohtule arusaadavalt ka põhjendanud. Lisaks on kaebaja ka varem korduvalt halduskohtu poole pöördunud, mistõttu ei ole alust arvata, et kaebaja ei suudaks käesoleva haldusasja raames edukalt halduskohtumenetluses osaleda. Lisaks selgitas halduskohus, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ja seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohus leidis, et puudub seaduslik alus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt, kuna asja materjalide põhjal ei ole tungiv avalik huvi tuvastatav. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuse esitamisel tuleb kaebajal riigilõivuseaduse § 60 lg 3 kohaselt tasuda riigilõivu 250 eurot ning leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (05.02.2016 – 04.06.2016) nähtub, et kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek, millest on arvestatud maha seaduse alusel tehtavad kinnipidamised, oli kõnealusel perioodil 4,80 eurot ((31,95-22,36)÷4×2). Seega puuduvad kaebajal ilmselgelt rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. See aga ei olnud halduskohtu hinnangul piisav alus selleks, et vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmine isiku maksejõuetuse korral lubatud üksnes siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtupraktikas on leitud, et õigusvastaselt kartseris viibimise eest on kohane hüvitis 6,39 eurot iga alusetult kartseris viibitud päeva eest ning suurema hüvitise kui 6,39 eurot ööpäeva eest välja mõistmiseks peavad esinema täiendavad piirangud, mis kahju hüvitise summa suurendamist õigustaksid. Kaebaja on nii vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kui ka kohtule esitatud kaebuses toonud kahju hüvitamise nõude alusena välja üksnes tema õigusvastase kartserisse paigutamise. Tartu Vangla on mõistnud kaebajale välja kahjuhüvitise summas 31,95 eurot õigusvastaselt kartseris viibitud 5 ööpäeva eest, mis vastab kohtupraktikas välja kujunenud hüvitise määrale. Kuivõrd kaebaja ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, mis annaksid alust kohtupraktikas välja kujunenud hüvitise suurendamiseks, siis ei saa esitatud kaebust halduskohtu hinnangul pidada perspektiivikaks ning seetõttu jääb kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
Kaebaja esitas 04.07.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määruse peale. Kaebajale tundub, et kohtunik kiidab heaks selle kuritegeliku tegevuse, mida vangla kaebaja vastu on toime pannud. Kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 27.06.2016. a otsus nr 3-16-1140, sest kaebajal pole raha ja pole kellegi käest laenata, kuna kaebaja viibib vanglas ja kaebaja ei ole süüdi selles, et Tartu Vangla ei ole teda tööle rakendanud. Seadus ütleb ju, et kedagi ei saa karistada süütult. Kaebaja selgitab, et summa, mida ta nõudis halduskohtu kaudu, oli Tartu Vangla jaoks jõukohane. 2500 eurot kõikide mõnituste eest, mida kaebaja pidi taluma olles haige, on minimaalne, mida ta nõudis Tartu Vanglalt. Kaebaja palus määrata talle advokaat, kelle kaudu ta saaks vaidlustada Riigikohtus ning Euroopa Kohtus, juhul kui kohus võtab vastu teise otsuse.
menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu
menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27.06.2016. a määruses esitatud seisukohtadega kaebaja riigi õigusabi taotluse ja kaebuse eduväljavaadete osas ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.