S.B. kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse, Harju Maakohtu, Politsei- ja Piirivalveameti ning Prokuratuuri tegevusele Tagastada kaebus läbivaatamatult.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.B. esitas 19.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse, Harju Maakohtu kohtunike, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Prokuratuuri tegevuse peale. Kaebuse põhjenduste kohaselt otsustas kohtutäitur 13.06.2016, et kaebaja tuleb oma kodust välja visata, kuid kohtunik Tiia Bergson tegi oma määruse alles 26.06.2016. Järelikult on kohtutäitur Eestis kõrgeim õigusorgan ning kohtunikud teevad seda, mida kohtutäiturid soovivad. Kaebaja ei vabasta oma Vasalemma maja 20.07.2016, sest ei jõua seda füüsiliselt teha ega ole kellelegi võlgu. Samuti nõuab kaebaja kõigi oma asjade ja dokumentide tagastamist, mis jäid Tallinnas xxx korterisse, ning endaga mängimise lõpetamist, nagu ta oleks suur võlgnik ja kurjategija. Selle probleemiga peaks tegelema kohtunik Helina Luksepp ja advokaat Alan Biin, kuid mõlemad vaikivad. Kaebaja on pöördunud ka PPA ning Prokuratuuri poole.
3.Kohtute infosüsteemi (KIS 2) kaudu ligipääsetava tsiviilasja nr 2-16-10294 (Swedbank AS hagi S.B., I. B. vastu võla nõudes) materjalidest selgub, et kaebaja ja I. B. sõlmisid 2007. a Swedbank AS-iga laenulepingu, mille tagatiseks seati panga kasuks hüpoteegid korteriomandile asukohaga xxx, Tallinn, ning kinnistule asukohaga xxx, Harjumaa. Kuna laenusaajad ei täitnud laenu tagastamise kohustust nõuetekohaselt, ütles pank lepingu üles ning esitas kohtutäiturile täitmisavalduse hüpoteekide realiseerimiseks. Mõlemad kinnisasjad on praeguseks täitemenetlustes müüdud. I
4.Kohtutäiturile heidab kaebaja ette seda, et kohtutäitur ei andnud talle aega xxx korterist enda asju ära viia ning ta soovib neid tagasi saada. Samuti vaidlustab ta kohtutäituri tegevust, 1(4)
mis puudutab Vasalemma kinnisasja väljaandmist (vt kohtutäitur Elin Vilippuse 13.06.2016 „Kinnisasja väljaandmise täitmisteade“, tl 26). Seega ei ole kaebaja rahul kohtutäituri tegevuse ja otsustega täitemenetluses.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamine toimub täitemenetluse seadustiku (TMS) 7. osas (§ 217 jj) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada TsMS-s sätestatud korras (§ 217 lg 2). TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise korda on kaebajale selgitatud ka mitmetes tsiviilasjades, milles on keeldutud tema kaebuse menetlusse võtmisest kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu (Harju Maakohtu 28.04.2014 määrus asjas nr 2-1451238, 02.09.2014 määrus asjas nr 2-14-52816, 09.11.2015 määrus asjas nr 2-15-15771). Seega ei kuulu kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
6.Kui kaebaja leiab, et kohtutäitur on oma tegevusega talle kahju põhjustanud, saab kahju hüvitamise nõudega samuti pöörduda maakohtu poole (kohtutäituri seaduse § 9 lg 8). Kahjunõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates (KTS § 9 lg 9). Nõuded hagile on sätestatud TsMS §-s 363.
7.Kuigi kaebusest ei nähtu kaebaja soovi esitada praeguses asjas nõuet xxx korteri uue omaniku/valdaja vastu, on seal siiski märgitud, et endisesse korterisse jäi kaebaja vara, isiklikke asju ja dokumente. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik endale kuuluvad asjad välja nõuda hagi esitamise teel xxx praeguse omaniku/valdaja vastu (asjaõigusseaduse § 80). Sellise hagi läbivaatamine kuulub aga samuti maakohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lg 1).
8.Vastavalt HKMS § 121 lg-le 3 selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus selgitas määruse p-des 5-7, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik pöörduda. II
9.Harju Maakohtu kohtunikesse puutuvalt on kaebaja viidanud Karin Sonntaki 29.09.2014 määrusele tsiviilasjas nr 2-14-57843 (1), Ann Meriluhti 09.11.2015 määrusele tsiviilasjas nr 215-15771 (2), Helina Luksepa 24.04.2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-15-3466 (3) ja 29.06.2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-15-8620 (4), Tiia Bergsoni 27.06.2016 määrusele tsiviilasjas nr 216-7652 (5), Toomas Ventsli 13.06.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-16-9186 (6) ning Tiia Bergsoni 22.03.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-16-4562 (7). Määrustega 1, 2 ja 3 on keeldutud S. B. erinevate avalduste Harju Maakohtu menetlusse võtmisest. Määrusega 4 anti kaebajale riigi õigusabi, määrusega 5 jäeti rahuldamata kaebaja 2(4)
avaldus hagi tagamiseks. Määrust 6 ei ole olemas, vaid KIS 2-st nähtuvalt on kaebaja ise 13.06.2016 esitanud kaebuse kohtutäitur E. Vilippuse otsuse peale ning kohtunik T. Ventsli jättis kaebuse 21.06.2016 määrusega käiguta, andes S. B.le puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Samuti määras T. Ventsli teise 21.06.2016 määrusega kaebajale riigi õigusabi. Määrusega 7 lubati kohtutäitur E. Vilippusel, kohtutäituri abil S. Volfil ning nendega koosolevatel isikutel viibida võlgnikele S. B.le ja I. B.le kuuluval kinnisasjal asukohaga xxx, ja siseneda sellel asuvatesse ehitistesse ja ruumidesse ajavahemikul 24.03.2016 kell 15:00-16:00, et tutvuda ja tutvustada enampakkumisel müüdavat vara.
10.Kui kaebaja ei olnud eespool toodud Harju Maakohtu määrustega nõus, saanuks ta viidatud tsiviilasjade raames esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, nagu on määruste edasikaebamise kordades õigesti selgitatud. Edasikaevatav ei olnud ainult määrus 5, kuid asjaolu, et määrus ei ole TsMS § 390 lg 1 järgi edasikaevatav, ei tähenda, et selle peale saaks kaevata halduskohtusse. Eelnevat kokku võttes ei kuulu Harju Maakohtu määruste peale esitatud kaebaja pretensioonide lahendamine halduskohtu pädevusse, vaid selleks on ette nähtud oma kord tsiviilkohtumenetluses. Seega tuleb kaebus ka Harju Maakohtu kohtunike vastu esitatud osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
11.Puutuvalt tsiviilasja nr 2-15-8620, mille raames anti kaebajale 29.06.2015 riigi õigusabi oma vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, märgib kaebaja, et kohtunik vaikib ega vasta tema avaldustele. Kaebusele on lisatud kaebaja 12.06.2016 avaldus, milles ta palub endale teise advokaadi määramist. KIS 2-st nähtuvalt ei ole kaebajale 01.08.2016 seisuga vastatud ega avaldust lahendatud. Kui kaebaja leiab, et tema avaldusele vastamisega on liialt viivitatud, on tal kohtuniku tegevuse peale võimalik kaevata maakohtu esimehele (Harju Maakohtu 01.03.2013 käskkirjaga nr 11-1/4 kehtestatud „Harju Maakohtu kodukorra“ § 4 lg 4 p 13, http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/harju_maakohtu_koduko rd.pdf). III
12.PPA-ga seoses on kaebaja viidanud komissar Mart Merikülli 21.04.2016 vastuskirjale (tl 18). Kiri on esitatud vastuseks kaebaja kirjale, kus ta väitis, et 16.04.2016 kella 13.00-14.00 vahel viibisid tema xxx kinnistul võõrad isikud. PPA vastas kaebajale, et juhtumis puudub süüteokoosseis ning politsei menetlust ei alusta.
13.Kui kaebaja leidis, et tema kinnistul viibivad isikud panid toime kuriteo ning ta esitas selle kohta kuriteoteate, siis tuleb PPA 21.04.2016 vastuskirja käsitleda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 198 lg 1 kohase teatena kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Kui kannatanu ei ole kriminaalmenetluse alustamata jätmisega nõus, on tal võimalus esitada kaebus prokuratuurile kümne päeva jooksul alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest (KrMS § 207 lg-d 1, 3). Kui prokuratuur jätab kannatanu kaebuse rahuldamata, saab prokuratuuri otsuse peale esitada kaebuse Riigiprokuratuurile 10 päeva jooksul alates prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse koopia saamisest (KrMS § 207 lg-d 2, 3). Riigiprokuratuuri määruse võib kaebuse esitanud isik advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul (KrMS § 208 lg 1). Kaebetähtaja ületamisel on võimalik taotleda tähtaja ennistamist KrMS § 172 kohaselt. Kui kaebaja on esitanud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 59 lg 1 kohase väärteoteate, on PPA 21.04.2016 vastus teade väärteomenetluse alustamata jätmise kohta (VTMS § 59 lg 2). Väärteoteate esitaja võib pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile VTMS §-s 76 ettenähtud korras (VTMS § 59 lg 4). Kohtuvälise menetleja juhi määruse peale võib edasi kaevata maakohtusse kümne päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest (VTMS § 78 lg 1, lg 2 p 1). Menetlustähtaja ennistamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid (VTMS § 38 lg 1). 3(4)
14.Eelnevat kokku võttes kuulub süüteomenetluse alustamata jätmise teate peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Seega tuleb PPA 21.04.2016 vastuskirja peale esitatud kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Seda, kuhu ja millises korras tuleks kaebajal pöörduda, on selgitatud määruse eelmises punktis. IV
15.Kaebaja viitas ka politseileitnant Jaana Põldvee 17.07.2015 vastusele (tl 19) ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.08.2015 kirjale „Vastus avaldusele“ (tl 20). J. Põldvee vastuses on teatatud, et vastuseks kaebaja 10.04.2015 avaldusele oli talle saadetud vastuskiri 21.04.2015 nr 3.2-1.4/6497-11. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kirjast nähtuvalt registreeriti 13.07.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuris kaebaja avaldus, kus ta teatas, et ei tea midagi enda pankrotist ega sellest, et kogu tema vara on nüüd pankrotivara. Kaebaja soovis teada, kus on tema pankrotihaldur ja miks müüs kohtutäitur tema korteri ilma vallasvarata. Põhja Ringkonnaprokuratuur vastas 12.08.2015 kirjas, et kuivõrd kaebajale on juba korduvalt, sh 19.03.2015, samades küsimustes selgitusi antud, siis tuleb kirjavahetus sel teemal lõppenuks lugeda.
16.Kohus eeldab, et kaebaja ei ole rahul viidatud kirjade sisuga ning asjakohane võiks olla nõue kohustada PPA-d ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaebaja kirjadele sisuliselt vastama (HKMS § 37 lg 2 p 2). See nõue on aga materiaalõiguslikult ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul on vaidlustavad kirjad vastused kaebaja selgitustaotlustele. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 8 lause 3 kohaselt antakse isikule selgitustaotlusele vastamisel taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vaidlustatavatest kirjadest nähtub, et kaebaja selgitustaotlustega samasisulistele selgitustaotlustele on juba varasemalt vastatud. Kohtu hinnangul on vaidlustatavad PPA ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri kirjad õiguspärased, sest kaebaja on oma küsimustele varem vastused saanud ning vaidlustatavad kirjad sisaldavad põhjendusi teistkordse vastuse andmisest keeldumisele. Kuna puudub õigusvastane tegevus, puuduks kohtul alus kohustada PPA-d ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri uuesti kaebaja selgitustaotlustele sisuliselt vastama. V
17.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse muuhulgas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.