Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova kaebus politseiametnike Harras Tiisleri, Andrus Salu ja Anti Peiponeni poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju summas 2 976 000 eurot hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja Igor Makarevich Kaebaja Yulia Cherniakova
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata kaebajate taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks ja tagastada Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova kaebus kahju hüvitamise nõudes.
2.Määrus toimetatakse kätte kaebajatele.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Igor Makarevich ja Yulia Cherniakova esitasid 12.05.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse varalise ja mittevaralise kahju, kokku summas 2 976 000 eurot, hüvitamise nõudes. Kaebus oli esitatud Lõuna prefektuuri piirkonnapolitseinike Harras Tiisleri ja Anti Peiponeni, Lõuna prefektuuri politseikomissari Andrus Salu, Lõuna prefektuuri uurija Nadedžda Poljakova, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Sirle Melki ja abiprokuröri Ruti Kilgi ning Tartu Maakohtu kohtuniku Heli Sillaotsa vastu. Kaebuse kohaselt on Aivar Alandi ja Haldi Alandi ning kaebajate vahel vaidlus, mis on seotud Tartumaal Võnnu vallas Lääniste külas asuvate Saaremetsa, Saaresoo ja Saarepõllu kinnisasjade võlaõigusliku müügilepingu ja rendilepinguga.
2.Koos kaebusega esitasid kaebajad riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Taotluses viitasid kaebajad riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-le 7, mille kohaselt ei võeta riigilõivu õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamise korral.
3.Tartu Halduskohtu 04.06.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati kaebus uurija, prokuröride ja kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas, samuti tagastati vastavad tõendid. Kohus tagastas kaebuse uurija Nadedžda Poljakova ja ringkonnaprokuröri Sirle Melki ja abiprokuröri Ruti Kilgi tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtunik Heli Sillaotsa vastu esitatud kaebuse tagastas kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki. Kohus leidis, et antud kohtuasjas on ilmne, et Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõude alus ei ole täidetud.
4.04.06.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus kaebajate menetlusabi taotlused rahuldamata. Kohus leidis, et kaebajatel on majanduslikult võimalik tasuda riigilõivu. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et nende nõue on käsitletav õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõudena, mille läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta (RLS § 22 lg 1 p 7).
5.04.06.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis kohus kaebuse 11.09.2012. a ja 12.09.2012. a politseiametnike tegevusega (tegevusetusega) tekitatud kahju hüvitamise nõudes käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 13.07.2015. a esitasid I. Makarevichi ja Y. Cherniakova Tartu Halduskohtule kaebuse uue tervikteksti. Kaebuses nõutakse Harras Tiisleri, Andrus Salu ja Anti Peiponeni poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju, kokku summas 2 976 000 eurot, hüvitamist. Kaebusega ühes on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
6.Kaebajad esitasid 29.06.2015. a määruskaebuse, milles vaidlustasid menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise, s.o Tartu Halduskohtu 04.06.2015 määruse resolutsiooni p 2 peale. 06.07.2016. a esitasid I. Makarevich ja Y. Cherniakova määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.06.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale, milles paluvad kaebust tagastatud osas ikkagi menetleda.
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 05.08.2015. a määrusega osaliselt kaebajate 29.06.2015. a määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 04.06.2015. a määruse resolutsiooni p 2, millega jäeti I. Makarevichi ja Y. Cherniakova menetlusabi taotlused rahuldamata. HKMS § 210 lg 3 teise lause alusel saatis ringkonnakohus asja halduskohtule tagasi kaebajate menetlusabi taotluste uueks lahendamiseks.
8.18.12.2015. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus kaebajate 06.07.2016. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.06.2015. a määruse resolutsiooni p 1, millega tagastati kaebus uurija, prokuröride ja kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas, muutmata.
9.Tartu Halduskohus jättis 28.01.2016. a määrusega I. Makarevichi ja Y. Cherniakova menetlusabi taotlused käiguta ning kaebuse teistkordselt käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest arvates.
10.27.02.2016. a saabus Tartu Halduskohtusse kaebajate puuduste kõrvaldamise avaldus.
11.Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a määrusega (III, 147-149) jäeti rahuldamata kaebajate taotlus riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, jäeti kaebus korduvalt käiguta ja kohustati mõlemat kaebajat riigilõivu 750 eurot tasumiseks 10 päeva jooksul arvates sama määruse jõustumisest.
12.Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2016. a määrusega (III, 188-189) jäeti kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a määrus muutmata.
13.Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a määrus (III, 147-149) jõustus 13.07.2016. a (III, 149) ja kaebajad olid kohustatud riigilõivu tasuma hiljemalt esmaspäeval 25.07.2016. a. Kaebajad ei ole käesoleva määruse koostamise ajaks esitanud kohtule riigilõivude tasumise kohta tõendeid. Riigilõivude tasumine ei nähtu ka vastavast infosüsteemist.
14.Kaebajad I. Makarevich ja Y. Cherniakova esitasid 23.06.2016. a Tartu Halduskohtule taotluse (III, 201, 202) eraldada iseseisvasse menetlusse kaebuses esitatud nõuded ja määrata riigilõivu tasumise tähtajaks 30.10.2016. a, mil kaebajad saavad riigilõivu tasuda sõprade ja sugulaste abil.
15.Käesoleva määruse tegemise seisuga on kaebajate 12.05.2015. a esitatud kaebusest veel lahendamata kaebajate nõue, milles nõutakse politseiametnike Harras Tiisleri, Andrus Salu ja Anti Peiponeni poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist kokku summas 2 976 000 eurot. Kohtu seisukoht
16.Esmalt lahendab halduskohus kaebajate 23.06.2016. a taotluse. 13.07.2015. a kohtule esitatud kaebuses taotlevad kaebajad kohtult politseiametnike poolt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamist summas 2 976 000 eurot (II kd, tl 71 pöördel).
17.Kuna kaebajate 12.05.2015. a kaebuses esitatud teised nõuded on praeguseks jõustunud määrustega lahendatud, siis ei ole kohtu menetluses enam nõudeid, mida HKMS § 48 alusel eraldada, mistõttu kaebajate vastav taotlus on asjakohatu.
18.Kohus jääb kaebajate 23.06.2016. a taotlust lahendades 29.03.2016. a määruse punktides 12 ja 13 väljendatud seisukoha juurde, et kaebajate maksujõuetus ei ole tõendatud, kuna kaebajate taotlusele ei ole lisatud varasemaga võrreldes (II, 190-201, III, 1, 2-4, 5, 6-15) ühtegi tõendit, mille alusel kohtu seisukohta muuta.
19.Kaebajad olid kohustatud riigilõivu tasuma hiljemalt 25.07.2016. a (esmaspäev). Halduskohus on kaebajatele 29.03.2016. a määruse punktis 15 selgitanud, et kui kaebaja jätab kaebuses esinevad puudused tähtajaks kõrvaldamata, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale vastavalt HKMS § 121 lg 1 p 2-le.
20.Kaebajate 23.06.2016. a taotlus riigilõivu tasumiseks uue tähtaja määramiseks on käsitatav uue menetlusabi taotlusena (HKMS § 116). Kuna kaebajad apelleerivad taotluses paljasõnaliselt riigilõivu tasumiseks uue tähtaja määramiseks sõprade ja sugulaste abi kasutamise soovile, loeb kohus taotluse põhjendamatult esitatuks (HKMS § 116 lg 6 lause 2) ja ei määra kaebajatele enam uut tähtaega riigilõivude tasumiseks.
21.Kohtu veendumusel kannab riigilõivude tasumiseks uue tähtaja määramiseks esitatud taotlus kaebajate poolt menetlusõiguse kuritarvitamise tunnuseid. Arvesse tuleb võtta muuhulgas seda, et esialgse kaebuse esitamisest on möödunud praeguseks rohkem kui aasta. Halduskohus rõhutab siinjuures, et kohtule ei ole teada EL-is õiguskorda, kus analoogset kahjunõuet kohtus menetletaks Eesti riigilõivule sarnast rahalist kohustust menetlusosalisel panemata. Seega pidid kaebajad juba 2015. aasta mais arvestama tõenäosusega, et kahjunõude kohtus menetlemisel tuleb tasuda riigilõiv.
22.Arvestades hagetavat summat on halduskohtu hinnangul tegemist proportsionaalses suuruses riigilõivuga. Riigilõivude tasumiseks uue tähtaja määramata jätmine tuleneb muuhulgas ka asjaolust, et halduskohus lahendas kaebajate menetlusabi taotluse viimati 29.03.2016. a. Kaebajatel oli võimalus sõprade ja sugulaste poole riigilõivu tasumise toetamise küsimuses eelläbirääkimiste vormis praeguseks pöörduda ligemale nelja kuu jooksul, kuna halduskohus viitas selgesõnaliselt 29.03.2016. a määruse punktis 13 (III, 149) et kaebuse edulootused on väikesed, millist seisukohta jagas ka ringkonnakohus 19.05.2016. a määruse punktis 13 (III, 189 pöördel). Selles olukorras ei saanud kaebajatele olla üllatuslikuks, et riigilõivust vabastamata jätmine on tõenäoline. Kohus rõhutab, et riigilõivu tasumiseks 10 päevase tähtaja määramine on kohtupraktikas tavapärane, arvestades ka seda, et mingeid uusi faktilisi asjaolusid, mis kaebajatel said takistada riigilõivu tähtaegseks tasumiseks ei ole esitatud. Liiatigi ei takista käesolev määrus kaebajatel riigilõivude tasumiseks vahendite leidmisel käesoleva aasta sügisel uuesti kohtusse pöördumist (HKMS § 43 lg 2).
23.HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Eelnevale tuginedes ja lähtudes asjaolust, et kaebajad on jätnud puudused määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata (riigilõivud tasumata, milline kohustus tuleneb RLS § 60 lõikest 2), mille tõttu ei tohi kohus kaebust menetleda (HKMS § 39 lg 1 p 4 esimene alternatiiv), sest seadus kohustab isikut halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
24.Kohus selgitab veelkord, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.