Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuli 2016. a, Tallinn
Haldusasja number
3-16-935
Haldusasi
A.K.a kaebus Tallinna Vangla 11.05.2016 taotluse rahuldamata jätmisele nr 5-8/16/10108-2
Menetlusosalised
Kaebaja – A.K.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Tagastada kaebus läbivaatamatult.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
3-16-935 Kaebaja õiguste kaitseks on tõhusaim esitada kohustamiskaebus. Samas vabanes kaebaja Tallinna Vanglast 07.06.2016 ning määruse tegemise seisuga viibib ta Põhja Prefektuuri arestikambris. Kuigi kaebeõiguse olemasolule tuleb anda hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga, ei ole käesolevas asjas esitatud nõuet asjaolude muutumise tõttu kohtul võimalik enam rahuldada (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-82-13, p 8, ja seal viidatud lahendid). Praeguses olukorras ei saa kaebaja paigutamata jätmine Kuressaare eeluurimiskambrisse tema õigusi rikkuda. Kaebus tuleb seega tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. Kohtule ei ole teada, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, s.o esitanud vaide Justiitsministeeriumile. HKMS §-is 121 sätestatud tagastamise alused ei ole aga hierarhilised: ühe aluse esinemisel ei pea kontrollima, kas esineb mõni teine tagastamise alus. Kohus märgib täiendavalt, et kohustamisnõude rahuldamiseks peab õigusaktis olema vastav volitus, s.o kohustamisnõude täitmine peab haldusorgani jaoks olema õiguslikult võimalik. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt kehtestab kinnipeetava ümberpaigutamise korra valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 25.03.2008 määrusest nr 9 „Täitmisplaan“ ei nähtu, et kinnipeetava ümberpaigutamisel saaks lähtuda kinnipeetava isiklikust soovist. Kui kinnipeetava elukoht on Saare maakonnas, nagu kaebajal, paigutatakse ta Tallinna Vanglasse (määruse § 5 lg 2 p 1). Vangla direktori diskretsiooni ei saa küll täiesti välistada, kuna erandkorras võib isikut ümber paigutada ka määruses sätestatud menetlust järgimata. Vastava ettekirjutuse tegemine kohtuotsusega oleks siiski vähetõenäoline. Kohus ei pea võimalikuks kaebuse muutmist selliselt, et kaebaja esitab tuvastamis- või hüvitamisnõude. Õiguskaitsevahendina on nõue tuvastada haldusakti või -toimingu õigusvastasus väheefektiivne. Vastava nõude esitamine on õigustatud üksnes juhul, kui nõue on põhjendatud või kui nõude rahuldamine annaks kaebajale mingi eelise. Praegusel juhul saab tuvastamisnõude esitamisel kaebaja põhjendatud huviks olla üksnes kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus. Hüvitamisnõude kohtule esitamise eelduseks on kinni peetavale isikule VangS § 11 lõikega 8 seatud aga kohustuslik kohtueelne menetlus. Sisuliselt võib kinnipeetav pöörduda kaebusega halduskohtusse alles pärast seda, kui on eelnevalt nõudnud kahju hüvitamist vanglalt, s.o juhul, kui ta on esitanud vanglale riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. Arvestades HKMS § 47 lõikes 1 ja VangS § 11 lõikes 8 sätestatut, puuduks kaebajal praegusel juhul õigus halduskohtu poole hüvitamiskaebusega pöörduda. Eelnevat arvestades, ei soovita kohus esitada tuvastamis- ega hüvitamisnõuet.
3-16-935 selt tema vara, on tal õigus pöörduda maakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.