Pärnu Maakohtu 21. juuli 2016. a määrus kompromissi kinnitamise otsustamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis, registrikood 12265666), seaduslik esindaja juhatuse liige KK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Pankrotihaldur Toomas Saarma Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Janek Alvela Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja Ester Kuivas Võlausaldajad Nõudeõigus OÜ (registrikood 12659997), Õigusbüroo Tulemus OÜ (registrikood 12519084) ja Go Collect OÜ (registrikood 12659885), lepinguline esindaja Oleg Nisajev Kolmas isik Maalinna Varad OÜ (registrikood 12884547), seaduslik esindaja juhatuse liige MT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 21. juuli 2016. a määrus muutmata ja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 6. augusti 2014. a määrusega on välja kuulutatud Läänemaa Halduse OÜ (võlgnik) pankrot. 6. juulil 2016. a esitas pankrotihaldur Toomas Saarma (pankrotihaldur) kohtule kinnitamiseks Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate 5. juulil 2016. a toimunud üldkoosolekul vastuvõetud kompromissotsuse.
2.Halduri hinnangul ei vasta võlgniku kompromissettepanek pankrotiseaduses (PankrS) sätestatule ega ole selle kinnitamise järgselt täidetav. Haldur on seisukohal, et sisuliselt ei ole muudetud varasemalt kohtule esitatud kompromissi, mis jäi kinnitamata. Muutunud on vaid pandipidajale makstav summa, mida on suurendatud 50 000 euro võrra. Kompromissiga rikutakse võlausaldaja AS-i SEB Pank huve. Kompromissi täitmiseks on vajalik AS-i SEB Pank nõusolek hüpoteekide kustutamiseks, kuid AS SEB Pank on teatanud, et ei nõustu kompromissiga, mistõttu on kompromissi täitmine võimatu. Kompromissiga on rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna AS-i SEB Pank nõue rahuldatakse vaid esimeses järgus. Tagamata nõude osas ei tehta AS-ile SEB Pank väljamakset sarnaselt teiste tagamata nõuetega võlausaldajatega.
3.5. juulil 2016. a esitas võlausaldaja AS SEB Pank kohtule vastuväited kompromissotsusele. AS-i SEB Pank hinnangul ei vasta kompromiss pankrotiseaduses sätestatud nõuetele, kuna sellega määratakse kindlaks panditud vara müügi tingimused ja pandipidaja nõude rahuldamise ulatus ning välistatakse pandipidaja õigus oma pandiga tagatud nõude maksmapanekuks. Võlausaldaja leiab, et kompromissi saab teha vaid pandiga tagamata nõuete suhtes. Vastasel juhul sekkutaks alusetult pandiõiguse põhimõtetesse, pandipidaja eelisõigusele saada nõude rahuldust panditud vara arvel. Maakohtu määrus
4.21. juuli 2016. a määrusega jättis kohus kinnitamata Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate 5. juulil 2016. a toimunud üldkoosolekul vastuvõetud kompromissotsuse.
5.Kompromiss on vastuolus pankrotiseadusega, kuna kompromissotsuse p 1.5. kohaselt kustutatakse kõik võlgnikule kuuluvatele kinnistutele AS-i SEB Pank kasuks seatud hüpoteegid või loovutatakse need Maalinna Varad OÜ-le või tema poolt näidatud isikule. PankrS § 139 lg 5 sätestab, et kui kinnisasja ei müüda enampakkumisel, on kinnisasja koormavate õiguste kustutamiseks vajalik õiguse omaja nõusolek. AS SEB Pank ei ole andnud nõusolekut võlgnikule kuuluvate kinnisasju koormavate hüpoteekide kustutamiseks ega loovutamiseks.
6.Kompromissotsuse p 1.1 ja 1.3 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud AS-i SEB Pank tunnustatud nõue summas 1 519 222,55 eurot ning AS-i SEB Pank nõue lõpeb rahuldamata jäänud osas. Pandipidaja nõude rahuldamise ulatuse lõplik kindlaksmääramine välistab pandipidaja õiguse oma pandiga tagatud nõude
maksmapanekuks, mis ei ole kooskõlas pankrotiseadusega. Kohus nõustus AS-iga SEB Pank, et kompromissi saab teha vaid pandiga tagamata nõuete suhtes, sest PankrS § 181 lg 1 sätestab, et pandiga tagatud nõudega võlausaldaja saab kompromissi tegemisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Kompromissotsusega on otsustatud lõplikult pandipidaja õiguste üle, lõpetades pandipidaja õiguse oma nõude maksmapanekul, kuid PankrS § 181 ja 182 sätestavad üksnes pandipidaja õiguste piiramise.
7.Maakohus nõustus halduri seisukohaga, et rikutud on võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, kui AS-i SEB Pank nõuet rahuldatakse vaid esimeses järgus ning AS-ile SEB Pank ei tehta väljamakset tagamata nõude rahuldamiseks sarnaselt teiste tagamata võlausaldajatele. Määruskaebus
8.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võlausaldajate poolt vastuvõetud kompromiss kinnitatakse. Menetluskulud palub jätta AS-i SEB Pank kanda.
9.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 178 lg 1, § 181, § 182 ja § 139 lg 5. Maakohus jättis hindamata, kas antud juhul kompromissiga ka tegelikkuses AS-i SEB Pank huve kahjustatakse, st kas AS SEB Pank saab kompromissi kohaselt enda nõude rahuldatud väiksemas summas kui eeldatav makse pandiesemete enampakkumisel müügi korral. Pandiõiguse regulatsiooni ning PankrS 12. ptk eesmärgist ja mõttest tulenevalt on oluline üksnes see, et pandipidaja huvid ei saaks kompromissiga tema tahte vastaselt kahjustatud, võrreldes olukorraga, kus kompromissi ei tehtaks. Seega sõltub pandipidaja nõuet hõlmava kompromissi tegemise lubatavus sellest, kas pandipidaja huve kompromissiga ka tegelikult kahjustatakse või mitte.
10.Maakohtu seisukoht, et kompromiss saab hõlmata vaid pandiga tagamata nõudeid, ei ole kooskõlas PankrS mõttega. Ei saa olla mõeldav, et pankrotimenetluses, kus on pandipidajast võlausaldaja, ei saagi kompromissi teha, kui pandipidaja on kompromissi vastu.
11.Kompromiss ei piira, välista ega lõpeta AS-i SEB Pank õigust saada enda nõue pandiesemete arvelt rahuldatud. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kompromiss seadusega vastuolus, kuna sellega määratakse lõplikult kindlaks pandipidaja nõude rahuldamise ulatus. Pandipidaja nõude rahuldamise ulatuse määrab pandieseme turuväärtus ehk see summa, millega õnnestuks pandieset realiseerida.
12.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kõigi võlausaldajate ühiste huvide kaitsmise eesmärgil peab antud juhul olema võimalik lähtuda vara väärtuse hindamiseks sõltumatult eksperdilt tellitud eksperthinnangust ning alati ei pea avalikku enampakkumist läbi viima.
13.Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt välistaks antud juhul kompromissi tegemise PankrS § 139 lg 5, mis sätestab, et kui kinnisasja ei müüda enampakkumisel, on kinnisasja koormavate õiguste kustutamiseks vajalik õiguse omaja nõusolek. Nimetatud säte kohaldub üksnes tavapärase pankrotimenetluses pankrotivara võõrandamise korral. Käesoleval juhul PankrS § 184 lg 1 ja § 157 p 6 kohaselt kompromissi kinnitamisega pankrotimenetlus lõpeb ning kinnistud võõrandatakse jõustunud kompromissimääruse alusel sisuliselt väljaspool pankrotimenetlust, mistõttu PankrS § 139 lg 5 ei kohaldu.
Vastused määruskaebusele
14.AS SEB Pank ja pankrotihaldur paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
15.Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisukoha kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil vastuväited kompromissi kinnitamise osas.
16.Maalinna Varad OÜ palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega kinnitada kompromiss.
17.Õigusbüroo Tulemus OÜ, Nõudeõigus OÜ ja Go Collect OÜ kohtule seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.PankrS § 178 sätestab, et kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. PankrS § 183 lg 2 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui selle tegemisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud nõudeid. Kohus peab kompromissi kinnitamisel omal algatusel kontrollima seda, kas kompromiss vastab formaalselt seaduse nõuetele ja kas kompromissi ei saavutatud hääletusega mõnda võlausaldajat teistega võrreldes hea usu põhimõtte vastaselt kahjustades või eelistades (vt Riigikohtu 24. mai 2005. a määrus nr 3-2-1-53-05, p 23). Seega peab kohus kontrollima, kas kompromissiga on kõigi võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega mõne võlausaldaja õigusi ei ole põhjendamatult rikutud.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud kompromiss ei vasta seaduse nõuetele, kuna kompromissi järgi on pandiga tagatud nõuet omava võlausaldaja nõuet tema tahte vastaselt vähendatud. Selline samm ei ole kooskõlas PankrS §-de 181 ja 182 regulatsiooniga, mis näevad ette võimaluse pandiga tagatud nõude rahuldamist edasi lükata, kuid mitte nõuet vähendada. Pandiõiguse eesmärk on ka pankrotimenetluses seada seda õigust omav võlausaldaja soodsamasse olukorda võrreldes teise ja kolmanda järgu võlausaldajatega ning kui kompromissiga oleks võimalik võlausaldaja tahte vastaselt pandiga tagatud nõuet vähendada, kaotaks pandiõigus pankrotimenetluses suuresti oma mõtte. Seetõttu ei saa kompromiss olla pandiõiguse välistamise viisiks. Samuti on ettepandud kompromissi järgi ebaõiglane, et olukorras, kus vähendatakse pandipidaja nõuet, saavad panditud vara arvelt oma nõuded osaliselt rahuldatud ülejäänud võlausaldajad. Samas AS-i SEB Pank pandiga tagamata teise järgu nõuet ei rahuldata üldse, st et AS-ile SEB Pank ei tehta väljamakset tagamata nõude rahuldamiseks sarnaselt teiste tagamata võlausaldajatele. Sellise kokkuleppega rikutakse põhjendamatult pandipidaja õigusi ja võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.
22.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka võlgniku väide, et maakohus on jätnud ebaõigesti hindamata, kas kompromissi tulemusel on pandipidaja olukord tegelikult kehvem võrreldes enampakkumisega. Riigikohus on selgitanud, et kuigi kohtul on õigus käsitleda kompromissi kinnitamisel seda sisuliselt, ei tähenda see, et kohus peaks
tegema seda täies ulatuses omal algatusel. Kohtul on PankrS § 3 lg 3 järgi pankrotimenetluses küll kohustus ise asjaolude väljaselgitamist ja tõendite kogumist korraldada, kuid sellest ei tulene kohtule kohustust kontrollida kompromissi kinnitamisel omal algatusel kompromissi majanduslikku sisu (vt Riigikohtu 24. mai 2005. a määrus nr 3-2-1-53-05, p 23). Seetõttu ei pidanud maakohus pankrotimenetluses asuma hindama võlgniku vara väärtust ega tuvastama seda, kas pandipidaja saaks vara enampakkumisel vähem kui kompromissi kinnitamise korral. Kuna kompromiss on vastuolus PankrS § 181 lg-ga 2 ja §-ga 182 ning AS SEB Pank vaidles selgesõnaliselt pandiga tagatud nõude vähendamisele, siis ainuüksi sel põhjusel ei saa kompromissi kinnitada. Lisaks sellele on võlgnik ja AS SEB Pank panditud vara vääruse osas erimeelt (VI kd, tl 172).
23.Ringkonnakohus ei jaga võlgniku seisukohta ka PankrS § 139 lg 5 tõlgendamise osas. PankrS § 139 lg 5 esimene lause sätestab, et kui kinnisasja ei müüda enampakkumisel, on kinnisasja koormavate õiguste kustutamiseks vajalik õiguse omaja nõusolek. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks nimetatud sätet tõlgendada selliselt, et pandipidaja nõusolekut ei ole vaja siis, kui kinnistud müüakse enampakkumisel ning nõusolek on vajalik kõigil muudel juhtudel. Seega leiab kolleegium, et PankrS § 139 lg 5 kohaldub ka kompromissi korral.
24.Kuna kompromiss tuleb jätta eeltoodud põhjendustel kinnitamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda hinnangut määruskaebuse ülejäänud väidetele, kuna need ei mõjuta kohtu seisukohta kompromissi ja selle kinnitamise seadusele vastavuse osas.
25.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.