lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-15327/2

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 12.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-16-15327/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1550
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2016, Pärnu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-15327

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja Suido Västra (e-post [email protected])

K. M.i hagiavaldus sundtäitmise tunnistamiseks ja hagi tagamise taotlus

lubamatuks

Kostja: V. K.

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast K. M.i hagiavaldust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks koos taotlusega hagi tagamiseks. Kohus elektrooniliselt esitatud dokumente füüsiliselt ei tagasta.
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.
3.Toimetada kohtumäärus hageja lepingulisele esindajale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

AVALDUSE ASJAOLUD

K. M. esitas 11.10.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 23.09.2016 Pärnu kohtutäitur Rocki Albertile täitmisavalduse kohustada hagejat vormistama kinnistusraamatu kanne, millega kantakse kinnistu, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx xxx xx xxxxx, kinnistu), ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja ning tasuma kostjale tema kaasomandi osa eest 15 000 eurot (hüvitis), mille alusel kohtutäitur algatas täiteasja nr 176/2016/1538. Kohtutäituri tasu otsusega 26.09.2016 mõistis täitur hagejalt välja täitemenetluse alustamise tasu ,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 168 eurot. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel nõuab täitur hagejalt 187,16 eurot. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1256617, mille resolutsiooni kohaselt: „ Lõpetada kaasomand selliselt, et xxxxxx, xxxxxxxx xxx xx asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxx) jääb hageja K. M.i ainuomandisse ja hageja kohustub tasuma V. K.le tema kaasomandi osa eest 15 000 eurot“.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-16-15327 Kostja esitas 25.05.2016 Pärnu Maakohtule avaldus, millega soovib, et kohus tagaks määruse täitmise ja palub seada kinnistule või osale sellest kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Kostja väitel hageja võib nõuda enda sissekandmist kinnistu ainuomanikuna ning sellise nõude esitamise korral tehakse kanne, sõltumata sellest, ka hageja on oma kohustuse kostja ees täitnud või mitte. Pärnu Maakohus 26.05.2016 määrusega keeldus kostja avaldust määruse täitmise tagamiseks menetlusse võtmast. Tallinna Ringkonnakohus 01.07.2016 kohtumäärusega tühistas Pärnu Maakohtu 26.05.2016 määruse, asudes seisukohale, et jõustunud kohtulahendi resolutsiooni punkti 1 sundtäidetavus on kaheldav. Kostja 25.05.2016 avalduse alusel Pärnu Maakohus 11.08.2016 kohtumäärusega seadis Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-56617 täitmise tagamiseks kostja kasuks kohtuliku hüpoteegi hagejale kuuluvale kaasomandi osale (4/5 kinnistust, registriosa nr xxxxxx) summas 15 000 eurot kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Hageja leiab, et kostja täitmisavalduse esitamise ja täitemenetluse alustamise ajaks oli kostja jaoks väidetava kahjuliku tagajärje võimalus ära langenud, sest hageja kaasomandi osale kinnistust seatud kohtulik hüpoteek on see abinõu, mida kostja ise kohtult oma õiguse tagamiseks taotles. Hageja ei ole ilma kostjale hüvitist tasumata enda sissekandmist kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna taotlenud ega kavatse seda teha. Kostja ei ole hagejale pakkunud oma kohustuse täitmist, s.t kinnistust kostjale kuuluva kaasomandi osa hageja omandisse andmist. Hageja on lähtunud eeldusest, et kostja ei soovi enda omandist ilma jääda ja soovib oma praeguses elukohas edasi elada, seetõttu on kostja nõue hageja jaoks üllatuslik ja hageja vajab aega kostjale hüvitise maksmiseks. Hageja töötab xxxxxx ja viibib seal ka praegu. Hageja on teinud kulutusi tema ainukasutuses xxxxxxxx xxx xx elamu osa hädavajalikele renoveerimistöödele ja 10.04.2015 omandanud kinnistu kolmandalt kaasomanikult A. - R. S.-lt kaasomandi osa hinnaga 20 000 eurot. Hageja ettepanek kostjale, lähtudes hageja praegustest reaalsetest võimalustest, on sõlmida leping kostjalt kaasomandi osa omandamiseks ja selle valduse ülevõtmiseks koos kostjale hüvitise tasumisega hiljemalt 01.05.2017. Hageja väitel ei ole täitmisteadet hageja pereliikmele allkirja vastu üle antud. Hageja pereliige leidis täituri kirja 26.09.2016 täitmisteatega juhuslikult postkastist 06.10.2016. Hageja viitab täitemenetluse seadustiku § 21 lg-le 1 ja kohtupraktikale, mille kohaselt rahuldatakse hageja nõue omandi üleandmiseks samaaegselt kostja rahalise nõude täitmisega, ning kohtutäituril puudub õigus algatada sissenõudja avalduse alusel rahalise nõude täitmiseks avaldaja vastu täitemenetlust enne, kui sissenõudja kohustus anda nõusolek omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks on täidetud ja sissenõudja on esitanud TMS § 21 lg 2 kohaselt kohtutäiturile vastava kirjaliku dokumendi, ning taotleb tunnistada lubamatuks sundtäitmine Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti täiteasjas nr 176/2016/1538. Hageja taotleb hagi tagamiseks peatada täitemenetlus täiteasjas kuni hagi suhtes lõpliku kohtulahendi jõustumiseni, kuna kohtutäitur käsitleb kostja õigust saada hagejalt 15 000 eurot sundtäidetava nõudena ja hagejat ähvardab oht, et täitur pöörab sissenõudja hageja varale, millele kohtulik hüpoteek on seatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vast hagi täitedokumendi alusel

2(4)

Tsiviilasi nr 2-16-15327 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäimise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18 – 191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

2.Praegusel juhul on täitedokumendina kohtutäiturile esitatud jõustunud kohtuotsus. Hageja vastuväited on aga peamiselt suunatud kohtutäituri tegevuse õigusvastasusele: hageja arvates TMS § 21 lg-st 1 tulenevalt ei olnud kohtutäituril õigust Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel alustada täitemenetlust hageja suhtes enne, kui sissenõudja on oma kohustuse täitnud. Samuti nähtub hagiavalduse põhjendustest, et hageja arvates on kaheldav, kas Tallinna Ringkonnakohtu otsus saab olla hagejalt kostja kasuks raha sissenõudmise osas üldse täitedokumendiks olla. Kohus leiab, et täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei saa hageja nõuda põhjendusel, et tema arvates on kohtutäitur täitemenetluse algatanud valesti. Vastuväited kohtutäituri tegevuse kohta, muu hulgas täitemenetluse algatamisel, tuleb esitada kaebuses kohtutäituri tegevuse ja/või otsuse peale. Kohus juhib tähelepanu, et ka Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-11-27381, mille lahendile hageja hagiavalduse põhjendustes viitab, menetles kohus kaebust kohtutäituri otsuste peale, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 217 lg 1 kohaselt tuleb kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada esmalt kohtutäiturile endale. Kui kohtutäitur kaebust ei rahulda, saab täitemenetluse osaline pöörduda kaebusega kohtutäituri otsuse peale edasi maakohtu poole.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korraskohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Täitemenetluse põhjendamatu alustamise vaidlustamiseks on seaduses ettenähtud kohustuslik kohtueelne kord. Praegusel juhul hageja ei ole kaebust kohtutäiturile esitanud. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunu huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
4.Lisaks kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks annab aluse ka TsMS § 371 lg 2 p 2, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja leiab, et lisaks kaasomandi lõpetamisele jõustunud kohtuotsusega, tuleb hagejal sõlmida kostjaga leping kaasomandi osa omandamiseks ja selle valduse ülevõtmiseks koos kostjale hüvitise tasumisega. Kohus leiab, et kui eeldada sellise seisukoha õigsust, muutub kaasomandi lõpetamise menetlus mõttetuks ja jõustunud kohtuotsus oleks sisutühi. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamise kohta jõustunud kohtuotsuse alusel on hagejal õigus nõuda enda omanikuna kandmist kinnistusraamatusse, kuna kohtuotsusega on tuvastatud ka kostja kohustus anda kinnistusraamatusse kannete muutmiseks/tegemiseks vajalikud tahteavaldused. Seega kohtuotsus asendab kostja tahteavaldusi. Kuigi kaasomandi lõpetamine kohtuotsuses nimetatud viisil, et kinnistu jääb ühe kaasomaniku ainuomandisse ja ta kohustub teisele kaasomanikule tema osa väärtuse hüvitama, tähendab sisuliselt vastastikust kohustust, ei ole kohtuotsuses omandi üleminek ega kinnistusraamatus omanikukande muutmine seotud hüvitise maksmise kohustuse täitmisega. Seega omanikukande muutmine sõltub üksnes ja ainult hageja enda tegevusest (kas ja millal ta otsustab kinnistusosakonnale selleks kinnistamisavalduse ja kohtuotsuse esitada). Kostjal võib olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 alusel õigus keelduda valduse hagejale üleandmisest enne hüvitise saamist. Hageja märgib, et kostja ei ole talle täitmist pakkunud, kuid hageja ei too välja, et ta ise oleks kostjale hüvitise maksmist pakkunud ning

3(4)

Tsiviilasi nr 2-16-15327 taotlenud kinnistu valduse üleandmist. Eelkõige kostja õigusi rikub see, kui hageja ise viivitab kohtuotsuse täitmisega ja selle tõttu püsib kinnistu omandiõiguse osas ebamäärane õiguslik olukord (kas ja kelle arvel peaks toimuma kinnistu hädavajalik hooldamine sellel ajal, kuna hüvitise suurus on kindlaks määratud ning võimalikud kulud kinnistu hooldamisse tekitavad uusi nõudeid/kohtuvaidlusi).

5.Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt hagejal ei ole piisavalt raha kostjale hüvitise maksmiseks ning sundtäimise lubamatuks tunnistamise peamine eesmärk on täitmisnõude edasilükkamine: hageja soovib kostjaga sõlmida kokkuleppe, et tasub hüvitise 1.maiks 2017. Kohus selgitab, et täitmise osas kokkuleppeid võib võlgnik sõlmida sissenõudjaga ka täitemenetluse raames.
6.Kohus möönab, et kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus jätab kahtlusi, kas kohtuotsus on täitedokumendiks ka kostja hüvitise sissenõudmise osas, kuid täitedokumendi puudumine on kohtutäituri tegevuse kohta esitatav vastuväide, mis tuleb esitada kohtutäiturile esitatavas kaebuses. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldab, et formaalselt on tegemist täitedokumendiga.
7.Eeltoodu alusel, juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 3 ja § 371 lg 2 punktist 2, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna hagiavaldus esitati kohtule elektrooniliselt, siis kohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel dokumente reaalselt hagejale ei tagasta. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kohus ei menetle ka hagi tagamise taotlust.
8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 hageja kanda. Teadaolevaid hüvitatavaid kulusid ei ole asjas tekkinud ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 150 lg 1 punkti 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium