XXXX(XXXX) seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: XXXX (isikukood XXXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXXX, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal XXXX asukohaga XXXX); Puudutatud isik: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX); Puudutatud isik: XXXX (isikukood XXXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXXX); Puudutatud isiku XXXXelukohajärgne kohalik omavalitsus: Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu (asukoht Veskitammi 4, Laagri alevik, 76401 Saue vald, Harjumaa); Puudutatud isikule XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa (OÜ Advokaadibüroo CLARUS, registrikood 11221454, asukoht Parda 12, 10151 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et eestkoste jätkumine XXXX(isikukood XXXX) üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik.
3.Kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine XXXX üle on XXXX huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 29.09.2021.
5.XXXX ei saa piisavalt aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides, arvestades käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 8 nimetatud XXXX jäetud õigust sooritada pisitehinguid.
7.XXXXülesanneteks on XXXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle
inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti XXXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
8.XXXX on õigus teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses.
9.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. septembril. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
10.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXXX varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
12.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
13.Jätta XXXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXXX ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 kehtib ja kuulub täitmisele kohtumäärus alates kohtumääruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on XXXX(XXXX) seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel. Tallinna Linnakohtu 23.02.1998 kohtuotusega tsiviilasjas 2/5/26-6444/97 tunnistati XXXX teovõimetuks, määrates XXXX eestkostjaks Avo XXXX. Harju Maakohtu 28.09.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-1111575 pikendati XXXX üle seatud eestkostet ja määrati XXXX eestkostjaks XXXX tähtajaga 5 (viis) aastat.
2.Harju Maakohus algatas käesoleva hagita asja menetluse oma 09.06.2016 kohtumäärusega, kaasates menetlusse puudutatud isikud
XXXX,
XXXX,
XXXX ja Saue valla Saue Vallavalitsuse kaudu. Samuti määras kohus, juhindudes TsMS § 520 lõike 2 punktist 2, XXXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid ning määras XXXX suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
3.Puudutatud isiku XXXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu kinnitas oma 28.06.2016 kohtule saadetud seisukohas, et kuivõrd XXXX ei ole Saue vallas elanud, mistõttu puudub Saue vallal ka temaga igasugune kontakt, ei esita nad käesolevas menetluses ka oma seisukohta.
4.Puudutatud isikule XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa leidis oma 18.09.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et kuivõrd XXXX eestkostevajadus ei ole ära langenud, tuleks tema üle seatud eestkostet pikendada. Samuti on
põhjendatud XXXX eestkostja ametiaja pikendamine, kuna XXXX õiguste ja huvide kaitse.
XXXX on käesoleva ajani taganud
5.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 182 asus ekspert Riina Jents seisukohale, et XXXX esineb vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia näol (RHK 10 järgi – F20.00), mille tõttu ei ole XXXX võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima, samuti avaldama oma tahet, sealhulgas teostama valimisõigust. Psühhiaatri sõnul ei kahjusta XXXX ärakuulamine tavalises keskkonnas tema tervist, kuid XXXX ei suuda oma tahet eestkoste pikendamise ega eestkostja isiku suhtes adekvaatselt avaldada.
6.Pärnu Maakohus kuulas 14.09.2016 vastavalt TsMS § 524 lõikele 1 isiklikult erinõude korras ära puudutatud isiku XXXX, kes vastas paljudele kohtuniku küsimustele adekvaatselt, kuid nentis siiski ka ise, et ta on nõus, et tema eestkostjaks jääb XXXX, kes ajaks tema panga- ja rahaasju. Samuti märkis XXXX, et iseseisvalt ta hakkama ei saaks ja ta on Koeru Hooldekeskuses rahul.
7.Lisaks kuulas kohus 27.09.2016 telefoni teel vastavalt TsMS § 525 lõikele 3 isiklikult ära ka puudutatud isiku XXXX, kes selgitas, et XXXX vajab jätkuvalt eestkostet ja ta on nõus jätkuvalt XXXX eestkostja ülesandeid täitma.
8.Ka puudutatud isik XXXX kinnitas 27.09.2016 telefoni teel, et XXXX üle seatud eestkostet tuleks pikendada. Samuti märkis XXXX, et ta on nõus, et XXXX eestkostjaks jääb XXXX, kuna ta elab ise Suurbritannias ega saakski eestkostja olla. Kohtumääruse põhjendused
9.Vastavalt TsMS § 528 lõikele 1 kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXXX esineb vaimuhaigus paranoidse skisofreenia näol (RHK 10 järgi - F20.00), on tõendatud tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 182. Tulenevalt eeltoodust on XXXX käesoleva ajani TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu asub kohus, juhindudes PKS § 203 lõikes 4 sätestatust, seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.
10.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus, nõustudes XXXX riigi õigusabi korras määratud esindajaga, leiab, et kuivõrd XXXX on käesoleva ajani oma eestkostja ülesannete täitmisega toime tulnud, tuleb XXXX ametiaega XXXX eestkostjana pikendada. Samuti on XXXX andnud eestkostja ametiaja pikendamise kohta oma nõusoleku. Lisaks on XXXX eestkostja
ametiaja pikendamisega nõus ka puudutatud isik
XXXX.
pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
XXXXeestkostja ametiaja
11.Tulenevalt puudutatud isiku XXXX psüühilisest seisundist ja XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohast, asub kohus seisukohale, et XXXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes, jättes XXXX siiski õiguse sooritada pisitehinguid, s.o teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
12.Tulenevalt asjaolust, et XXXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
13.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 ja lõike 3 kohaselt märgitakse kohtumääruses tähtaeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud kontrollima, kas eestkoste jätkumine XXXX üle on XXXX huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 29.09.2021.
14.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. septembril. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
15.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187
kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
16.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et XXXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXXX ekspertiisi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik
Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja k elei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.