2-11-34646/70 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud Harju Maakohtu 24.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-34646 seati XXXX üle eestkoste ning eestkostjaks määrati XXXX. Kohus algatas perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel 16.08.2016 määrusega menetluse kontrollimaks, kas eestkoste jätkumine XXXX üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus kaasas menetlusse Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu ning määras XXXX esindaja. Kohus küsis ka XXXX seisukohta käesoleva menetluse osas. Advokatuur nimetas XXXX menetluses riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi XXXX, kes esitas arvamuse 30.08.2016. Haabersti Linnaosa Valitsus esitas arvamuse 01.09.2016. XXXX esitas seisukoha 09.09.2016. Esindaja arvamus XXXXmenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat XXXX külastas 26.08.2016 XXXX tema kodus XXX. Esindaja tuvastas, et XXXX elab kahetoalises korteris koos tütre XXXX. XXXX on oma tuba, kus on vajalik mööbel. Esindaja veendus, et sõnaline kontakt XXXX on võimatu. Ta ei räägi ja kõne puudub. See takistab teda väljendamaks oma mõtteid. Seetõttu ei õnnestunud esindajal välja selgitada XXXXarvamust eestkoste pikendamise ja eestkostja ametiaja pikendamise osas. XXXX sõnade kohaselt XXXX ei ole võimeline iseseisvalt käima, sööma ja ennast pesema, selleks vajab ta kõrvalabi. XXXX lamab pidevalt voodis, kasutab mähkmeid ja teda toidetakse. Viimase viie aasta jooksul ei ole XXXX tervislik seisund paranenud, vaid on halvenenud. Viimase kahe aasta jooksul ei räägi XXXX enam üldse. XXXX arvab, et XXXX üle seatud eestkostet tuleb pikendada, kuna ta ei ole võimeline iseseisvalt eluga toime tulema. XXXX on nõus jätkama eestkostja ülesannete täitmisega. Esindaja leiab, et XXXXpuudub täielikult kõnefunktsioon, mille tõttu ta ei ole võimeline arusaadavalt oma mõtteid väljendama. Tal on ka häiritud liikumisfunktsioon, mille tõttu XXXX on voodihaige. Ta vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. Esindaja on seisukohal, et XXXX ei orienteeru ajas, kohas ja situatsioonis. Ta vajab pidevalt kontrolli, juhendamist ja abi igapäevaelu toimingutega hakkama saamisel ja oma eluks vajalike asjade ajamisel. Esindaja leiab, et XXXX oma isikuomadustelt ja võimetelt, samuti suhetest eestkostetavaga sobib edaspidi kohtu poolt määratud ülesannetes XXXX huve kaitsma. Esindaja on seisukohal, et XXXXteovõime on piiratud kõikides eluvaldkondades ja eestkostja ülesanneteks tuleb määrata XXXX igapäevaelu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine ning tema eest kõikide tehingute tegemine, sealhulgas pisitehingud. Eestkosteasutuse arvamus Haabersti Linnaosa Valitsus on seisukohal, et XXXXtervislik seisund ei ole paranenud. Tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. XXXX on Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud sügav puue. Puude tõttu vajab XXXX pidevat hooldust ja abi, mille on tänaseni taganud tema tütar ja eestkostja XXXX. XXXX kinnitas oma nõusolekut jätkata isa eestkostjana telefoni teel. Haabersti Linnaosa sotsiaalhoolekande

2-11-34646 osakonna spetsialistide arvamusel on XXXXsobilik isik XXXXeestkostjaks. Haabersti Linnaosa Valitsus leiab, et XXXXeestkostet tuleb jätkata ning XXXXi eestkostja volitusi pikendada. Puudutatud isiku arvamus XXXXesitas 09.09.2016 kohtule avalduse, kus kinnitab, et XXXXon jätkuvalt voodihaige, kes ei orienteeru ajas ega ruumis, alates 2013. aasta septembrist ei räägi, vähene kõne enamjaolt arusaamatu, küsimustele reageerib pea noogutamisega või raputamisega. XXXXon taganud omalt poolt eestkostetavale inimväärse ja lamatistevaba hoolduse hooldekodu asemel kodus. XXXXon nõus jätkama XXXXeestkostjana. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 529 lg 1 kohaselt, kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. TsMS § 529 lg 2 kohaselt, kohus võib aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi. TsMS § 528 lg 1 kohaselt, eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 203 lg 4 kohaselt, kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 524 lg 1 kohaselt, kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. TsMS § 524 lg 5 kohaselt, kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: 1) sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed; 2) kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. TsMS § 525 lg 3 kohaselt, kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. TsMS § 477 lg 4 kohaselt, kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. TsMS § 528 lg 2 sätestab, et eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Kuigi viimasest ekspertiisist möödus 30.08.2016.a 5 aastat, ei pea kohus vajalikuks määrata tulenevalt TsMS § 528 lg 2 p-st 1 XXXX uut ekspertiisi. Lisaks märgib kohus, et XXXX esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat XXXX on XXXX vahetult kohtunud ning ta on kinnitanud, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seda kinnitab ka XXXX eestkostja XXXX. Samuti nähtub 30.08.2011 tehtud ekspertiisist, et XXXX paranemislootus puudub.

Lähtudes Haabersti Linnaosa Valitsuse ja XXXXmenetluses määratud esindaja arvamusest, puudutatud isiku seisukohast, 30.08.2011 tehtud ekspertiisiaktist ning tsiviilasja toimiku materjalidest, nõustub kohus nimetatud dokumentides väljendatud seisukohtadega ning leiab tõendeid kogumis hinnates, et XXXX on piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle seatud eestkostet tuleb jätkata. Kohus ei kuulanud XXXX isiklikult ära, kuna ekspertiisiaktis on ekspert asunud seisukohale, et XXXX vaimne ja füüsiline tervis ei võimalda XXXX osaleda piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise avalduse läbivaatamisele kohtus. Ühtlasi eestkostja XXXX sõnade kohaselt ei räägi XXXX juba viimased kaks aastat. Seega asub kohus seisukohale, et tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna midagi juurde antud asja lahendamisele. Eeltooduga ja tulenevalt eelkõige XXXX tervislikust seisukorrast, on XXXXeestkoste pikendamise vajadus leidnud kinnitust. Lähtudes tsiviilasja toimikus olevatest XXXX tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ning arvestades menetluses esitatud arvamusi, leiab kohus, et XXXX ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt mistahes tehinguid. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et XXXX on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta ei oma hääleõigust (TsMS § 526 lg 5). Samuti leiab kohus, et XXXX ei ole võimalik jätta alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes, st et XXXX ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Käesolevas asjas leiab kohus, et XXXX on endiselt sobivaimaks eestkostjaks tema tütar XXXX, kes on eestkostjana XXXX elukorraldusega tegelenud ning on sellega ka näidanud, et ta on suuteline XXXX huve ja õigusi kaitsma. XXXXon esitanud eestkostja volituste pikendamiseks kirjaliku nõusoleku, mida kohus käsitleb tulenevalt TsMS § 477 lg 4 ja § 525 lg 3 ka eestkostja ärakuulamisena. Kogutud tõenditest ei nähtu, et XXXXi eestkostja ülesandeid peaks piirama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXXXi eestkostjaks olemise. Kohtu hinnangul on põhjendatud seega pikendada XXXXi volitusi XXXXeestkostjana. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4, tuleb XXXX määratud eestkostja XXXX ametiaega pikendada viis aastat. PKS § 207 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. PKS § 206 kehtestab eestkostja kohustused. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus juhib tähelepanu PKS § 194, mis näeb ette eestkostja aruandekohustuse. Selle paragrahvi kohaselt kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.