AP avaldus täisealisele isikule SP-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2016 määrus eestkoste seadmise ja eestkostja määramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AP ja Tallinna linna määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AP (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Danil Lipatov Puudutatud isik I: SP (isikukood: XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik II: LP (isikukood: XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2016 määrus osas, milles maakohus määras SP eestkostjaks Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata SP eestkostjaks AP. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Määruse tervikresolutsioon on järgmine. 3.1.Rahuldada AP avaldus täisealisele isikule SP-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. 3.2.Seada SP üle eestkoste. 3.3.Määrata SP eestkostjaks kuni 29.04.2021 AP.
3.4.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. 3.5.Eestkostja ülesanneteks on SP esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. 3.6.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 10. maiks alates 2017. aastast. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ja aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. 3.7.Lugeda SP valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
4.Kõik menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, va riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.Riigi õigusabi korras määratud esindajal vandeadvokaat Annamarie Kunilal määruskaebemenetluses kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.AP esitas 15.03.2016 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule SP-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja isa, puudutatud isik I, halva tervisega juba mõnda aega, ta ei orienteeru ajas ega kohas. Ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama, tehinguid tegema ega kaitsma oma tsiviilõigusi, mistõttu vajab eestkostet kõigis igapäevastes toimingutes. Avaldaja palub ennast määrata isa eestkostjaks, kuna ta on isale lähedane isik ja sisuliselt juba täidab eestkostja kohustusi. Puudutatud isiku I abikaasa on eakas ja ei soovi eestkostja olla, samas on nõus avaldaja määramisega eestkostjaks.
3.Eestkosteasutus toetab avaldust puudutatud isikule I eestkostja määramiseks. Puudutatud isik I on voodihaige ja vajab ööpäevaringselt hooldamist. Ta ei saa ühegi toiminguga iseseisvalt hakkama ega ole võimeline verbaalselt kontakteeruma, mistõttu vajab varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, ravi ja hoolduse üle otsustamiseks eestkostet. Avaldaja on sobilik isik oma isa eestkostjaks.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja on isikliku mulje põhjal seisukohal, et oma vaimsest seisundist tulenevalt ei ole puudutatud isik I suuteline oma tegudest aru saama ega neid juhtima, mistõttu vajab eestkostjat kõigi tehingute tegemisel. Ainus teadaolev sobiv isik eestkostjaks on avaldaja. Avaldaja töötab bussijuhina ja on oma vahetused korraldanud nii, et saab arsti poolt ettenähtud ajavahemikel anda isale ravimeid ja teda toita. Ta tunneb põhjalikult isa tervislikku seisundit ja ettenähtud ravimite manustamist. Ta on mitme viimase aasta jooksul olnud oma isa kohusetundlik hooldaja, teda toitnud, pesnud, mähkmeid vahetanud jms. Samuti on faktiliselt täitnud eestkostja kohustusi, korraldades isa ravi, tegeledes majandamisega jne. Puudutatud isiku I abikaasa on ise ilmselt abitu ja sõltub samuti poja hooldusest. Puudutatud isikul I on ka tütar, kes elab Venemaal ja kellega sidet ei peeta.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus seadis puudutatud isiku I üle eestkoste ja määras tema eestkostjaks kuni 29.04.2021 Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu. Kohus määras eestkostja kohustused ja luges puudutatud isiku I valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste enda kanda, va riigi õigusabi tasu ja kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
6.Kohus tuvastas, et puudutatud isik I on piiratud teovõimega, tema psüühiline tervis ei võimalda tal oma elu iseseisvalt korraldada, tehinguid teha, oma tsiviilõigusi kaitsta ja endale vajalikku ravi tagada, mistõttu vajab ta eestkoste seadmist. Ta on abitu ja taipamatu. Puudutatud isikul I esinev vaskulaarne dementsus on tõendatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga. Eestkoste vajadust kinnitavad mh meditsiinilised dokumendid ja teiste menetlusosaliste seisukohad. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ega perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kuna eestkoste seatakse kõigi asjade ajamiseks, tuleb eestkostetav lugeda ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
7.Avaldaja määramine eestkostjaks ei ole põhjendatud. Avaldaja saab suurepäraselt isiku hooldamisega hakkama, kuid kohus ei ole veendunud, et avaldaja on parim eestkostja oma võimetelt. Seda on möönnud ärakuulamisel ka avaldaja ise, kuna soovib olla eestkostja, sest keegi peab selleks ju olema. Puudutatud isiku I huvid on parimal viisil kaitstud, kui avaldaja jätkab tema hooldamisega, kuid eestkostjaks on tema elukohajärgne kohalik omavalitsus. Määruskaebused
8.Eestkosteasutus palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja. Sotsiaalhoolekande osakonna spetsialisti arvamuse kohaselt on avaldaja sobilik isik oma isa eestkostjaks. Tal on olemas kindel töökoht ja stabiilne sissetulek, tal ei ole olnud pahandusi seadustega, ta on seadnud oma tööajagraafiku selliselt, et saaks pidevalt oma abivajavat vanemat abistada ja tema vajaduste eest igakülgselt hoolt kanda. Ta on terve oma elu elanud koos vanematega, nende eest hoolitsenud ja tahab ka edaspidi vabatahtlikult kanda hoolt oma abivajava vanema eest. Perekonnaliige, keda eestkostetav isik usaldab ja kellega ta on harjunud, on parim valik eestkostja ülesandeid täitma. See, et isik ei ole hetkel teadlik mõnest juriidilisest detailist, ei saa olla määravaks kriteeriumiks. Avaldaja sobib oma isikuomadustel ja võimetelt eestkostetava huve kaitsm. Ta sobib eestkostjaks paremini, kui umbisikuline linnaosa valitsus. Eestkosteasutus saab vajadusel pakkuda igakülgset juhendamist.
9.Avaldaja palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja. Maakohus tõlgendas ebaõigesti avaldaja antud ütlust: „Kui mitte mina, kes siis“. Avaldaja tahtis sellega rõhutada, et kuna puudutatud isiku I lähimad sugulased on avaldaja ja avaldaja ema, kes samuti sõltub pojapoolsest hooldusest, on mõistlik, et eestkostja ülesandeid täidab avaldaja. Ta on sisuliselt täitnud ja täidab jätkuvalt eestkostja ülesandeid. See, et isik ei ole hetkel teadlik mõnest juriidilisest detailist, ei saa olla määravaks eestkostja mittesobivuse otsustamisel. Nii eestkosteasutus kui ka puudutatud isikule I määratud esindaja toetasid avaldaja määramist eestkostjaks. Poeg sobib oma vanema eestkostjaks paremini, kui umbisikuline linnaosa valitsus.
Vastused määruskaebustele
10.Puudutatud isikule I määratud esindaja toetab määruskaebusi ja peab neid põhjendatuks.
11.Avaldaja toetab eestkosteasutuse määruskaebust ja palub selle rahuldada. Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Maakohtu määrus on vaidlustatud osas, mis puudutab eestkostja isiku määramist. TsMS § 651 lg 1 ja 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse.
15.Perekonnaseaduse (PKS) § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
16.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on määruskaebuste väited, et maakohus määras ebaõigesti puudutatud isiku I eestkostjaks elukohajärgse kohaliku omavalitsuse. Maakohtu määrusest jääb ebaselgeks, millistel kaalutlustel kohus leidis, et kuigi avaldaja saab suurepäraselt hakkama isiku hooldamisega, ei ole ta oma võimetelt parim eestkostja. Maakohtu seisukoht, et seda möönis ärakuulamisel ka avaldaja ise, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega.
17.Kuna PKS § 204 ja § 205 koostoimest tulenevalt tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele, pidi maakohus avaldaja mittesobivust eestkostjaks põhjalikult põhjendama ja selgitama, miks lähedase füüsilise isiku olemasolust hoolimata tuleb eestkostjana eelistada kohalikku omavalitsust. Maakohus seda ei teinud ja on seega jätnud täitmata põhjendamiskohustuse.
18.Ringkonnakohus leiab, tuginedes asjas kogutud materjalidele ning eestkosteasutuse ja puudutatud isikule I määratud esindaja esitatud selgitustele, et avaldaja, kes juba ka tegelikkuses teostab hooldaja ja eestkostja ülesandeid, on sobiv isik eestkosteülesannete teostamisel nii oma isikuomadustelt kui ka võimetelt. Samuti vastab avaldaja tingimusele, mille kohaselt tuleb arvestada eestkostja ja eestkostetava vahelisi suhteid. Avaldaja on puudutatud isiku I poeg, temaga koos elanud terve elu ja viimastel aastatel tema eest ka hoolt kandnud. Asjaolusid, mis seaks kahtluse alla avaldaja võime olla oma isa eestkostja, asja materjalist ei nähtu.
19.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks eestkosteasutuse ja teeb ise uue määruse, millega määrab eestkostjaks avaldaja. Menetluskulud
20.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.
21.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja Annemarie Kunila ei esitanud taotlust määruskaebemenetluses tehtud toimingute eest tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Seega ringkonnakohus esindaja kulude suurust kindlaks ei määra. Reet Allikvere