Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Jaana Herranen (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 30. mail 2016 avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, riigi kõrvalmaanteelt nr 24122 oma elamuni XXX kinnistul registriosa nr XXX asukohaga XXXXXXXX. Avaldaja soovib lisaks olemasolevale juurdepääsule täiendavat juurdepääsu kinnistu koosseisus (kuigi teises otsas) asuva metsani, kasutades selleks Margus Kurele (Kurg) (puudutatud isik) kuuluva naaberkinnistu registriosa nr XXX asukohaga XXXXXXXXX koosseisus asuvat teed. Puudutatud isik ei ole seni teinud füüsilisi takistusi, kuid avaldaja ja puudutatud isiku omavahelised suhted on halvad ning tee kasutamise osas omavahel kokkuleppele jõutud ei ole. Avaldaja elamualust ning õuemaad ümbritseb kahest küljest haritav põllumaa, mistõttu metsani jõudmine üle põllumaa on raskendatud. XXX kinnistul paiknevat teed kasutamata ei ole avaldajal võimalik teostada oma metsas hooldus- ning vajadusel raietöid.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus keeldus 1. juuli 2016 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale (Riigikohtu 30. märtsi 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18; 12. aprilli 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 14). Hagi rahuldamata jätmiseks piisab üksnes juurdepääsu olemasolust AÕS § 156 lg 1 mõttes (Riigikohtu 21. mai 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 19). Avaldajal on kinnistule juurdepääs olemas. Kinnistu külgneb avalikult kasutatava kõrvalmaanteega nr 24122 ja avaldaja juurdepääs oma kinnistule eelmärgitud kõrvalmaanteelt ei ole kuidagi takistatud.
Lisaks avalikule teele pääsemisele tagab AÕS § 156 lg 1 kinnisasja omanikule juurdepääsu kinnisasjale ka oma kinnisasja eraldi seisvalt osalt (Riigikohtu 3. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 23). Antud juhul ei taotleta juurdepääsu kinnistu mõnele eraldisesisvale osale, vaid juurdepääsu taotletakse sama kinnistu teises otsas asuva metsa juurde. Üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve (Riigikohtu 21. mai 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21). Lähtudes eeltoodut ning asjaolust, et avaldajal on juba olemas oma kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele (kõrvalmaantee nr 24122) ning samuti ei ole olemasolev juurdepääs kuidagi takistatud, keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest, kuna TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Lisaks ei ole avaldusele lisatud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et avaldaja soovitavat teed kasutada ei saa.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse ning tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Avaldaja leiab, et kuigi üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve, ei ole tegemist absoluutse asjaoluga. Täiendavat juurdepääsu üldjuhul ei pea andma, kuid see on põhjendatud kaaludes avaldaja ja puudutatud isiku huve. Käesoleval juhul on aga tegemist maapiirkonnas asuva kinnistuga ning vaidlusalust teed kasutab ainult puudutatud isik. Erastamisel on tehtud ilmne viga, jättes tee, mida ajalooliselt on aastakümneid kasutanud ka avaldaja, ainult naaberkinnistu kooseisu. Naaberkinnistu kooseisus asuva tee kasutamine ei koorma naaberkinnistu omanikku. Avaldaja pääseb avalikult kasutatavalt teelt küll oma elumajani, kuid mitte metsani. Avaldajal ei ole võimalik sõiduvahendiga üle põllumaa metsani jõuda. Sõiduvahendiga metsani pääsemise võimaluse puudumise tõttu puudub avaldajal võimalus teostada metsas hooldustöid, mis võib viia metsa väärtuse olulise vähenemiseni. Samuti ei ole avaldajal võimalik teostada metsas raietöid ning saada metsa müügist tulu. Reovee kaevuni ei ole võimalik pääseda üle avaldaja hoovi, kuna avaldaja hoovi ei ole võimalik läbida reovee puhastamiseks ettenähtud autoga. Avaldajal on vaja puhastada metsakuivenduskraave ning tiiki, millele on aga samuti ligipääs võimalik ainult üle naaberkinnistu kooseisus asuva tee. Avaldaja kinnistu kaheks katastriüksuseks (elumaja koos põllumaaga ning metsamaa) jagamisel puuduks metsakinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning oleks põhjendatud XXX kinnistu tee kasutamine metsani pääsemiseks. Tee rajamine üle avaldaja kinnistu on ebamõistlik, kui XXX kinnistul paikneb tee, mida mööda on võimalik metsani pääseda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik
peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et avaldajal on juba olemas oma kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele, mistõttu ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huve kaitseks. Maakohus on vääralt sisustanud TsMS § 372 lg 2 p 2 tähendust ning selle alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldunud. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu ning selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14915, p 10). Asjaolu, kas avaldajal on õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistule läbi naaberkinnistu, on avalduse sisuline lahendamine, mis põhineb muuhulgas ka tõendite hindamisel ning seda ei saa teha avalduse menetlusse võtmise üle otsustamise staadiumis. AÕS § 156 lg 1 esimese lause kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kinnisasja eraldi seisev osa võib tähendada nii sama kinnistu koosseisu kuuluvat eraldatud katastriüksust kui ka sama isiku teist kinnisasja (Riigikohtu 3. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 23). Erandlikul juhul võib olla tegemist ka sama katastriüksuse eri osadega. Teega piirnemine ei välista igal juhul nõude esitamist. Erinevaid huvisid, s.t taotleja ja koormatava kinnisasja omaniku huvisid, tuleb kaaluda ka juhul, kui avaldaja kinnisasjaga küll külgneb avalikult kasutatav tee, kuid selle kasutamine oleks avaldaja jaoks ebamõistlikult kallis või muul viisil koormav. Riigikohtu väljendatud seisukoha kohaselt tuleb vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise teel (Riigikohtu
27.septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22; 26. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28; 16. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p 9). Kui juurdepääsuõiguse taotleja kinnisasjaga külgneb avalikult kasutatav tee, tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peaks juurdepääsuõigust taotleja tegema oma kinnisasjalt, või selle osalt, sellele teele pääsemiseks ning kas teise isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla taotleja jaoks oluliselt odavam ja teise kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu
12.aprilli 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 14; 26. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28).
5.TsMS § 372 lg 3 sätestab kohtule võimaluse vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Kuivõrd juurdepääsutee võimaldamise vaidlused lahendatakse hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 131) ning hagita asjadele kohalduvad ka hagimenetluse sätted (TsMS § 477 lg 1), kohaldub ka TsMS § 372 lg 3 avalduse menetlusse võtmise otsustamisel. Olukorras, kus maakohus põhjendab avalduse menetlusse võtmisest keeldumist muuhulgas asjaoluga, et avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik takistab tal tee kasutamist, oleks maakohtul mõistlik küsida puudutatud isiku seisukohta, või anda avaldajale võimalus ning täiendav tähtaeg avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel. Maakohus on ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest.
6.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Tagastada määruskaebuse esitamisel 12. juulil 2016 Juridic & Invest OÜ poolt tasutud riigilõiv 50 eurot Juridic & Invest OÜ arvelduskontole EE311010220049303017. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.