Tööõigus

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus 1.K. K. esitas 01.04.2022.a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse random forest OÜ vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise alates 16.04.2022.a ja hüvitise 9625 euro nõudes.

Töövaidluskomisjoni 17.05.2022.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/449/22 jäeti avaldus täies ulatuses rahuldamata.

K. K. esitas 30.06.2022.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ja hagiavalduse random forest OÜ vastu.

Hageja nõuded ja põhjendused

seadus. Töölepingu ülesütlemise initsiatiiv tuli hagejalt endalt. Töösuhte lõpetamist tuleb eristada kostja osanike vahelistest läbirääkimistest seoses K. OÜ-le kuuluva osa väljaostmise tingimuste ja edasise majandustegevuse osas, sh tehnilise poole dokumenteerimisest ja teisele töötajale üleandmisest. Ebaõiged on hageja väiteid, justkui kostja teadis või oleks pidanud teadma, et hageja väidetavaks eesmärgiks on lõpetada kõik suhted ja sõlmida nn segaleping. Kostja ei ole sellest kunagi nii aru saanud. Töösuhte lõpetamise eelduseks ei ole kunagi olnud osaniku väljaostmine. Hageja kaaperas kostja projektid ning jätkas teises ühingus kostja klientide teenindamist. Vastab tõele, et kostja juhataja on nüüdseks kaotanud hageja suhtes ka igasuguse usalduse ning see ei olnud põhjuseks töösuhte lõpetamisel. Sellest isegi ei räägitud ega ka saadud rääkida 21.03.2022.a mil pooled lõpetasid kokkuleppel töölepingu. Alles pärast töölepingu kokkuleppel lõpetamist ning pärast seda, kui kostja oli teada saanud, et hageja on kostja kliendi projektid üle viinud, rääkis kostja teiste töötajatega, et on kaotanud hageja suhtes usalduse. Hagejal ei ole õigust hüvitist nõuda, sest kui tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus, ei tekigi TLS §- s 100 nimetatud mistahes hüvitise tasumise kohustust, sh ka töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise hüvitise maksmise kohustus. Samuti ei ole õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel, kuna hüvitise eesmärk on eelkõige toetada töötajat ajaperioodil, mil tal reeglina puudub kindel töökoht ja sissetulek. Hageja tegutses endale kuuluva äriühingu kaudu. Hageja on käitunud kostja suhtes ebalojaalselt ja vastuvõetamatult. Üheks hüvitise suuruse kriteeriumiks on ka poolte käitumine. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 21.11.2022.a kohtumääruses (dtl 35-37).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Pooled ei vaidle, et nende vahel on 01.06.2021.a sõlmitud suuline tööleping, millise kohaselt asus hageja kostja juures tööle süsteemiadministraatorina (dtl 23, 29). Samuti puudub vaidlus, et hageja äriühingule kuulub 50 % kostja osalus (dtl 2).

Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud 01.04.2022.a poolte kokkuleppel. Hageja väidetel on kostja pooltevahelise töölepingu üles öelnud suuliselt koosoleku käigus. Kostja sellega ei nõustu. Samuti on pooled erimeelt selles, kas kostja peab tasuma hagejale hagetavat hüvitist. 3

Töölepingu seaduse (TLS) § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega.

Riigikohus on 13.05.2013.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-24-13 punktis 13 selgitanud, et kuigi pooled võivad töölepingu kokkuleppel lõpetada ükskõik kumma poole algatusel, eeldab TLS § 79 sellekohast mõlema poole tahteavaldust. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldust väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel reguleerib TLS § 88. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Nagu eelpool viidatud, siis tuleb tööandjal sellekohane avaldus töötajale esitada kirjalikus, taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhtumil pole kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud, et kostja oleks hagejaga töölepingu üles öelnud koosoleku käigus. Vastupidi, kostja seda ei kinnita ning nimetatu ei tulene ka kohtu ette toodud asjaoludest.

03.03.2022.a on hageja teatanud kostjale kavatsusest asuda tegutsema Activate API-ga enda äriühingu kaudu, väljastades ise arveid (dtl 131), mis on kooskõlas sellega, et hageja on asutanud 25.02.2022.a koos M.P. äriühingu A OÜ, millise põhitegevusalaks on programmeerimine (dtl 129- 130).

Kohtule esitatu kohaselt on hageja 21.03.2022.a avaldanud kostjale, et ta ei jätka alates 01.04.2022.a kostja kaudu klientidele teenuse pakkumist, kuivõrd soovib eluga lihtsalt edasi liikuda (dtl 31). Samuti on kostja hagejalt uurinud, kas M. on olukorrast teadlik ja lahkub koos hagejaga (dtl 31). Lisaks on kostja uurinud, kas hagejale sobib, kui kostja võtab hageja töötamise registrist maha ja selle kuu eest lepitakse teatud summa kokku ainult arve alusel, millisele hageja on vastanud, et märtsis on ta kostja juures olemas. Kostja on uurinud, kas alates 01.04. võetakse hageja töötamise registrist maha, millega hageja on nõustunud, vastates „jah“ (dtl 31). Seega tuleneb kohtu ette toodud tõenditest ja asjaoludest, et pooled on saavutanud kokkuleppe töölepingu lõpetamises alates 01.04.2022.a ning selleks avaldas tahet hageja, millega kostja nõustus kooskõlas TLS §

Asjaolu, et hageja on hilisemalt ümber mõelnud ja asunud muid põhjendusi esitama ei ole kooskõlas kohtu ette toodud tõenditega. Veelgi enam, kohtu ette toodud asjaoludest saab järeldada, et poolte vahel on tõusetunud vaidlus selles osas, millistel tingimustel osta välja kostja osalus (dtl 31, 264). Selles osas on pooled erimeelt ning see vaidlus tuleb lahendada eraldiseisvalt.

Hageja on esitanud kohtule täiendava tõendi – T. T. kirjaliku tunnistuse 15.12.2023.a, millisega hageja soovib tõendada töölepingu ülesütlemist kostja poolt (dtl 228). Kohus märgib, et antud tõend ei kinnita, et kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud 01.04.2022.a. Kohus selgitab, et töölepingu lõpetamise tahet tuleb avaldada vastaspoolele (TsÜS § 69 lg1). Hageja on seda ise teinud 21.03.2022.a. 4

Kohus märgib ka, et tunnistaja kinnituse kohaselt tegeles ta poolte vestluse ajal tööga Video SRS projektis ning suure osa vestluse toimumise ajast kuulas kõrvaklappidest muusikat (dtl 228), mis omakorda viitab sellele, et vestluse sisu ei ole talle täies ulatuses teada. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud hageja ja tunnistuse andnud isiku vestluse väljavõttest (dtl 287).

Töölepingu lõpetamise tahet on käesoleval juhtumil avaldanud üksnes hageja, mitte kostja ning selles osas saavutasid pooled ka vastava kokkuleppe (dtl 31). Küll aga on pooled erimeelt selles, kuidas ja millistel tingimustel osta välja kostja osalus (dtl 264). Sellega seoses on pooled vahetanud erinevaid tahteavaldusi, kuid kokkulepet kohtule teadaolevalt saavutatud pole.

Kohus nõustub kostjaga selles, et töösuhte lõpetamist tuleb eristada kostja osanike vahelisest läbirääkimistest ning need ei mõjuta varasemat kokkulepet töösuhte lõpetamise kohta alates 01.04.2022.a.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Asja kohtulikul arutamisel pole tõendamist leidnud, et kostja on hagejaga 01.06.2021.a sõlmitud töölepingu üles öelnud, mistõttu jätab kohus hageja nõude 01.06.2021.a töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töölepingu lõpetamiseks alates 16.04.2022.a rahuldamata. Kuivõrd kohus ei rahulda eelpool nimetatud nõudeid, jääb rahuldamata ka hageja nõue TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 9625 euro kostjalt väljamõistmiseks.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Hageja on 15.10.2024.a kohtuistungil loobunud oma alternatiivsest nõudest, millise kohaselt palub hageja tuvastada, et temaga 01.06.2021.a sõlmitud tööleping on tänaseni kehtiv (dtl 7, 198). Arvestades, et hageja on antud nõudest loobunud, siis tuleb avaldus rahuldada ning jätta selle nõude osas hagi läbivaatamata kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 ja TvLS § 58 lg 1, 5.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.