IF hagi PK (K) vastu kinnistu osa valduse saamise ja piirde lammutamiseks kohustamise nõudes /PK (K) vastuhagi IF vastu kinnistute piiride kindlaksmääramise ja nende muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IF apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja : IF (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Urmas Kukk Kostja (vastuhagis hageja): PK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Argo Küünemäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 31.03.2016 otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-19957 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.IF (hageja) esitas 30. aprillil 2013 kohtule hagiavalduse PK (kostja) vastu Tallinnas Arnika tee 49/Randvere tee 87 asuva kinnistu (registriosa nr 2568401, hageja kinnistu) osa valduse saamise ja piirde lammutamise nõudes. Hageja põhiväited on järgmised: kinnistusraamatusse kantud maaktastri üksuste andmete järgi kasutab kostja osaliselt hageja kinnistut ja poolte maakasutust eraldav piire paikneb hageja kinnistul; kostja sellise maakasutuse tulemusel ei saa hageja kasutada osa talle kuuluvast maast (ca 142 m2) ja juurdepääs hoonetele on takistatud: hageja elamu ja piirde vahel on liiga kitsas ala, mis ei võimalda elamu hooldamist ja sinna kavandatud kanalisatsiooni rajamist; kõrvalhoone sein asub samal joonel piirdega, st vastava hoonekülje hooldamine ei ole võimalik ilma kasutamata selleks kostja kasutuses olevat maad; poole kinnisasjade vahelise piiri määramisel tuleb lähtuda katastriandmetest, mistõttu vaidleb hageja vastuhagile vastu. Kostja nõuded ja väited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 24. novembril 2014 vastuhagi hageja kinnistu ja Arnika tee 51 kinnistu (registriosa nr 1455801, kostja kinnistu) piiride kindlaksmääramise ja nende muutmiseks vajalike hageja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. Kostja põhiväited on järgmised: maakatastri andmed on ebaõiged; nii pooled kui ka teised naabrid on vähemalt alates 1982. aastast kasutanud nende kasutuses olevaid maaüksusi samasugusel kujul ja ulatuses nagu praegu; sisuliselt lähtuti tegelikust maakasutusest ka maa erastamisel ja poolte kinnistute moodustamisel aastatel 1999 (kostja kinnistu) ja 2000 (hageja kinnistu), aga katastrisse märgiti ebatäpsed andmed, mis oli tingitud maaüksuste moodustamisest plaanimaterjali alusel; piiri õige määramise korral ei asu kostja maakasutus ega piire hageja maal, mistõttu hagile vaidleb kostja vastu.
MAAKOHTU OTSUS
3.Pooled tõi esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtunud ühestki menetlusdokumendist ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hagejale kuulub Tallinnas aadressil Arnika tee 49 / Randvere tee 87 asuv kinnisasi, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 2568401 (hageja kinnistu, I kd tl 5) ja mille koosseisus on katastriüksus nr 78402:203:6681 (hageja maaüksus);
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-19957 kostjale kuulub Tallinnas aadressil Arnika tee 51 asuv kinnisasi, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 1455801 (kostja kinnistu, I kd tl 6 ja 177–186 koos II kd tl-ga 18) ja mille koosseisus on katastriüksus nr 78402:203:0201 (kostja maaüksus); algsed maaüksused moodustati 1960ndatel aastatel; nii siis kui ka hiljem on läbivalt lähtutud sellest, et iga maaüksuse suurus on 40 × 15 m ehk 600 m2 (nt I kd tl 199, 201, II kd tl 86–87), kusjuures krundid moodustati risküliku kujulistena ja üksteise kõrvale (I kd tl 200); katastriüksused moodustati plaanimaterjali alusel; hageja nõudis alates 10. juulist 2012 kostjalt hageja maa osalise kasutamise lõpetamist, aga kostja tegi ettepaneku kontrollida ja täpsustada kinnistute piire (I kd tl 7–9); lisaks pöördusid pooled Maa-ameti poole, kes viis läbi kontrollmõõdistamise ja sedastas, et katastriüksuste algdokumentides kujutatud piir on olulises vastuolus maa kasutusega maastikul (I kd tl 10–14, III kd tl 18–28).
4.Poolte vaidluse lahendamisel on keskse tähtsusega küsimus, kas nende kinnistute vaheline piir tuleb määrata maakatastrisse kantud andmete järgi (nagu soovib hageja) või ajalooliselt välja kujunenud tegeliku maakasutuse järgi (nagu soovib kostja). Vaidlust ei ole selles, et nii hageja kui ka kostja maaüksused on algselt tekkinud 1960ndatel aastatel maa kasutusse andmise tulemusel ja vastavad katastriüksused moodustati maa erastamise käigus. Maaüksuste mõõdistamist erastamise ajal ei toimunud, vaid katastriüksused moodustati plaanimaterjali alusel (MaaKatS § 20 lg-d 5 ja 55). Piiriprotokolle ei vormistatud. Kohus leiab, et eelnevas kirjeldatud kesksele küsimusele tuleb vastata kostja soovitud viisil, st poolte kinnistute vahelise piiri määrab ajalooliselt välja kujunenud tegelik maakasutus. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
5.MaaKatS § 20 lg 54 teisest lausest järeldab kohus, et juba erastamise käigus maaüksuste moodustamisel soovis seadusandja pidada kaardiandmetest tähtsamaks tegelikult naabrite vahel kokku lepitud piiri. Poolte esile toodud andmetel on senine maakasutus väldanud põhimõtteliselt muutumatuna alates maa kasutusse andmisest 1960ndatel aastatel. Esitatud plaanidelt nähtub praegusega sarnane kasutus 1980ndatest aastatest ja juba küllalt täpselt praegusena alates 2005. aastast. Ka eksperdi hinnangul on maakasutus olnud muutumatu viimased 30 aastat. Eksperdi hinnangul on piiride määramine olemasolevat maakasutust jälgides kõige otstarbekam, sest sellega on tervikuna võimalik vältida piiride kulgemist läbi hoonete.
6.Kui määrata piirid tegeliku maakasutuse järgi, siis kujuneb kostja kinnistu mõnevõrra suuremaks naabrite kinnistutest. Nimelt on kostja kinnistu osaks saava katastriüksuse pindala 634 m2 kui hageja maa suuruseks jääb 609 m2 ja teisel pool paikneva Arnika tee 53 maavalduse suuruseks kujuneks 615 m2 (III kd tl 58). Siiski on kõik maaüksused suuremad sellest, mida algselt planeeriti kasutada ja erastada (600 m2). Õige on hageja arusaam, et tegeliku maakasutuse järgi piiri määramisel jääb tema kinnistu tänavapoolne serv lühemaks kui 15 m. Samas tuleb arvesse võtta, et hagejal on võimalik saada oma kasutusse tema kinnistust kuni teeni ulatuv maa-ala, mis tänavast eemale jäävas servas kompenseerib oluliselt puudujäägi tänavapool (II kd tl 60–62 ja 77–81). Kui määrata piirid katastriandmete põhjal siis läbiks kostja kinnistu ja tema põhjapoolse naabri (Arnika tee 53) vaheline piir viimasena viidatud kinnistul asuvat hoonet (I kd tl 15, II kd tl 60), samuti kanduks samasugune probleem edasi Arnika tee 53 ja 55 vahelisele piirile.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-19957
7.Kohus ei nõustu hagejaga, et praegune vahemaa hageja kinnistul asuva elamu ja poolte kinnistute vahel oleva piirdeni ei ole piisav elamu hooldamiseks. Vahe on läbitav jalgsi ja väiksema seadmega (I kd tl 75), samuti ei ole kostja keeldunud lubamast hagejat oma kinnistule, et teostada vajaduse korral suuremaid hooldustöid. Viimati märgitud põhjusel ei takista praeguse maakasutuse seadustamist ka hageja kõrvalhoone paiknemine piiril. Poolte tegelikku maakasutust eraldav piire ei takista piiril oleva kaevu kasutamist ega hooldamist (I kd tl 76).
8.Tulenevalt eelnevast jääb hagi rahuldamata, sest kohus ei tuvasta, et kostja valdaks hageja kinnistu osaks olevat maad, samuti ei paikne piire hageja kinnistul, vaid kohtu määratavate piiride järgi poolte kinnistute piiril. Kostja vastuhagi tuleb rahuldada ja määrata kinnistute vaheline piir vastavalt kostja nõuetele. Katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kuna sisuliselt muutub piiride määramise tulemusel hageja kinnistu ulatus, siis on kostja põhjendatult taotlenud hageja vastava tahteavalduse andmiseks kohustamist TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 1 järgi. Tahteavalduse sõnastamisel on kohus seotud vastuhagis märgituga.
9.Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi, siis ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Siinjuures juhindub kohus AÕS § 129 lg-st 4, mis näeb ette, et piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti.
10.TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud, viimaste hulka kuulub TsMS § 143 p 1 kohaselt eksperdikulu. Kohtukuludest on kostja kandnud vastuhagi riigilõivu kulu ja eksperdikulu. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu osamaksetena. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad need kulud kõik hageja kanda. Kohtuvälised kulud on esindajatega seonduvad kulud (TsMS § 144 p 1). Vaidlus on suures osas tingitud kohaliku omavalitsuse ja riigi tegevusest maaüksuste moodustamisel ja erastamisel. Sellest tulenevalt määrab kohus, et menetluskulude jaotuse osas jäävad kohtuvälised kulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda ning riigi õigusabi tasud jäävad TsMS § 190 lg 7 alusel tervikuna riigi kanda.
11.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostjal tuleb hagejale hüvitada vastuhagilt makstud riigilõiv 300 eurot ja ekspertiisikulu 792 eurot – kokku 1 092 eurot. Muid menetluskulusid ei tule pooltel hüvitada. Apellatsioonkaebus
12.IF esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada IF hagi täies ulatuses ja jätta PK vastuhagi rahuldamata täies ulatuses või alternatiivselt määrata kindlaks, et kinnistu aadressil Arnika tee 49/Randvere tee 87, Tallinn vahelise kinnistu piiri moodustab sirge, mis on 2 m kaugusel Arnika tee 49/Randvere tee 87 kinnistul asuvate hoonete Arnika tee 51 kinnistu poolsest seina välispiirist, menetluskulud jätta PK kanda.
13.Kohtuotsusest tulenevalt peaks apellant tasuta võõrandama vastustajale 142m2 talle kuuluvast kinnistust, mis on vastuolus PS §-ga 32.
14.Apellant esitas menetluse jooksul korduvalt kompromissettepanekuid, milledega tegi vastustajale järeleandmisi kinnistute vahelise piiri asukoha osas. Seejuures tegi apellant järeleandmisi ilma, et vastustaja oleks teinud omalt poolt ühtegi kompromissettepanekut. Maakohus ei ole oma otsuses isegi käsitlenud ühtegi apellandi esitatud kompromissettepanekut, millega rikkus TsMS § 4 lg-s 4 sätestatut.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-19957
15.Harju maakohus on teinud otsuse tuginedes eelkõige Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-6712 ja 3-2-1-143-12. Nimetatud lahendites toodud seisukohad ei ole käesolevas asjas kohustuslikud ning nendele tuginemisel on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik. Samuti ei ole nimetatud lahendites esitatud seisukohad kohaldatavad, kuna vaidluse asjaolud on teised. Maakohus ei arutanud ka nimetatud lahendite kohaldatavust, mistõttu tugines otsust tehes asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
16.Maakohus ei põhjendanud mittenõustumist apellandi väidetega. Maakohtu otsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel teostab vastustaja valdust maatükil, mille suurus on suurem kui 600 m2 ja millest tulenevalt tal peaks ka tulevikus õigus omada kinnistut, mis on suurem kui 600 m2. Apellant viitas menetluse käigus, et vastustaja ei ole millegagi tõendanud suulise kokkuleppe olemasolu tema ja Arnika tee 49/Randvere tee 87 endise omaniku EL vahel tasuta maakasutamiseks. Vastustaja poolt kohtule tõendina esitatud „Aiamaja ümberehituse ja rekonstrueerimise projekt“ kinnitab, et sellist suulist kokkulepet ei ole kunagi olnud. Projektist on selgelt näha, et Arnika 51 kinnistu piir on märgitud sinna, kus ta on ka Maakatastri andmetel. Lisaks sellele esitas vastustaja 05.09.2013 oma vastuse lisana (etoimikus: Picture_105[1]) koopia projektist, kus ta ise näitab kinnistu piiri seal, kus ta on katastri andmete järgi. Seega on kostja juba aprillis 2005 olnud teadlik ebaseaduslikust valdusest osa Arnika 49/Randvere tee 87 asuva kinnistu üle ja on püüdnud Tallinna Linnavalitsusele jätta mulje, et tema maakasutus kinnistul Arnika tee 51, Tallinn (katastritunnus 78402:203:0201) toimub Maakatastris toodud piirides. Ka Arnika 49/Randvere tee 87 endise omaniku kooskõlastus eelnimetatud dokumendil on antud teadmisega, et Arnika tee 51 omanik (vastustaja) jääb oma tegemistes Arnika tee 51 kinnistu katastrijärgsetesse piiridesse.
17.Kohus on teinud otsuse, mis ei ole täidetav, kuna otsuse resolutsiooni p-s 5 kohustatakse apellanti esitama tahteavaldus kinnistusraamatu kannete parandamiseks kinnistu piirde suhtes ning asendada kohtuotsusega vastustaja tahteavaldus vastavate kannete parandamiseks. Kohtuotsuses ei ole kirjas, milline peab olema kande sõnastus ja millisesse jakku tuleb vastav kanne kanda. Tegelikult ei ole kinnistusraamatusse võimalik teha kannet, mis puudutab kinnistu piire, sest kinnistusraamatus ei ole kohta kinnistu piiridega seonduvate kannete tegemiseks.
18.Kohtuotsuse p-s 8 väidab, et apellandil on (vaatamata sellele, et Arnika 49/Randvere tee 87 ja Arnika 51 kinnistute piiri nihutamisega Arnika 49/Randvere tee 87 kinnistu poolel) võimalik saada oma kasutusse tema kinnistust teeni ulatuv maa-ala, mis tänavast eemale jäävas servas kompenseerib oluliselt puudujäägi tänavapool. Kohus osundab seejuures Tallinna Linnavaraameti 18.05.2012 kirjale nr 4.2-5/4694 (E-toimikus dokument nr 2-1319957/51). Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et nimetatud kirja viimase lõigu kohaselt on otstarbekas antud maa-ala (Arnika 49/Randvere tee 87 kinnistu ja Randvere tee vaheline kiilikujuline kinnistu) erastada maareformi seaduse § 22 lg12 alusel. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et vastavalt kohtule esitatud kinnisasja liitmiseks taotletava maa skeemile käsitleb Tallinna linn Arnika 49/Randvere tee 87 kinnistu ja erastatavat kinnistu piire nii nagu nad on maakatastris. Maareformi seaduse kohaselt on maa erastamine võimalik kas avalikul enampakkumisel või piiratud enampakkumisel. Seega peab siis apellant tasuta võõrandama 142m2 vastustajale ja võõrandatud kinnistuosa kompensatsiooniks ostma enampakkumisel Tallinna linnalt kinnistu. Seejuures ei ole kindel, et apellandil on võimalik enampakkumist võita.
19.Kohtotsuse p-s 9. väidab kohus, et vahe hoone ja aia vahel on läbitav jalgsi ning väiksema seadmega. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas kohus mainitud järelduseni jõudis, sest apellandile teadaolevalt ei ole kohus kohapeal asjaoludega tutvumas käinud. Harju Maakohus väidab, et 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-19957 1975. aasta plaani järgi on kõnealune vahe (hoone ja aia vahel) sama lai kui prügikast. Samas on kohtu poolt osundatud plaanil näidatud ainult prügikasti asukoht. Samuti toimikus osundatud plaani fotokoopia, mille puhul mõõtkava ja sealt tulenevalt joonise täpsuse määramine on võimatu.
20.Harju Maakohus väidab, et 1980. aasta plaani järgi tuli vastustaja kõrvalhoone rajada piirist eemale. Tegelikult näitab 1980. aasta plaan, et veel 1980. aastal oli Arnika 49/Randvere tee 87 ja Arnika 51 kinnistute vaheline piir seal, kus ta peab olema ka katastriandmete järgi ning Arnika 49/Randvere tee 87 kinnistu eelmine omanik ehitas abihoone kinnistu piirist eemale. Esitatud väide, et kinnistute vaheline piir ei takista piiril oleva kaevu kasutamist ega hooldamist, ei vasta osundatud tõendile. Tõendilt on selgelt näha, et ainuüksi kaevu otseks ajamine ei ole võimalik ilma ebaseaduslikku piiret eemaldamata ja kaevetööde teostamiseta Arnika 51 kinnistu omaniku poolt hõivatud. Vastused apellatsioonkaebusele
21.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.TsMS § 656 lg p 1 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale kohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
23.Maakohus tuvastas, et IF-le kuulub Tallinnas aadressil Arnika tee 49 / Randvere tee 87 asuv kinnisasi, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 2568401 (I kd tl 5) ja mille koosseisus on katastriüksus nr 78402:203:6681 ja PK-le kuulub Tallinnas aadressil Arnika tee 51 asuv kinnisasi, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 1455801 (I kd tl 6 ja 177– 186 koos II kd tl-ga 18) ja mille koosseisus on katastriüksus nr 78402:203:0201.
24.Maakohus jättis IF hagi rahuldamata ja rahuldas otsusega PK vastuhagi nõuded ja otsustas resolutsiooni kohaselt, et: -
Määrata kindlaks, et kinnistu aadressil Arnika tee 49, Tallinn (kinnistusraamatu registriosa nr 2568401, katastritunnus 78402:203:6681) piir kulgeb:
a) lõunapoolsel piiril mööda võrkaeda, mis jääb idapoolses otsas 2,14 m ja läänepoolses otsas 6,34 m maakatastris seni registreeritud piirist Randvere tee poole; b) põhjapoolsel piiril mööda Arnika tee 51 piirnevat puitaeda ja põhjapoolse piiri läänepoolses lõigus mööda Arnika tee 49 kinnistul asuva kõrvalhoone põhjapoolset seina. - Määrata kindlaks, et kinnistu aadressil Arnika tee 51, Tallinn (kinnistusraamatu registriosa nr 1455801, katastritunnus 78402:203:0201) piir kulgeb: c) põhjapoolsel piiril mööda olemasolevat puitaeda, mis jääb idapoolses aia nurgas maakatastris registreeritud piirist 1,23 m ja läänepoolses aia nurgas 3,08 m maakatastris registreeritud piirist Arnika tee 51 poole; d) lõunapoolseks piiriks on Arnika tee 49 kinnistuga piirnev puitaed ja lõunapoolse piiri läänepoolses lõigus Arnika tee 49 kinnistul asuva kõrvalhoone põhjapoolne sein. - Kohustada hageja IF esitama tahteavaldus (sh tahteavaldus käsutuseks asjaõigusseaduse § 641 mõttes) kinnistusraamatu kannete parandamiseks kinnistu
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-19957 piiride suhtes vastavalt otsuse resolutsiooni punktidele 3 ja 4 ning asendada kohtuotsusega hageja tahteavaldus vastavate kannete parandamiseks.
25.Asja materjalidest nähtub, et Arnika tee 49, Tallinn kinnistu lõunapoolne piir on ühtlasi ka selle kõrval oleva erastamata maa põhjapoolne piir ning Arnika tee 49, Tallinn lõunapoolne piir ei kattu mingil viisil PK kinnistu piiriga. Maakohus on Arnika tee 49, Tallinn kinnistu lõunapoolse piiri kindlaks teinud jättes tähelepanuta, et AÕS § 129 lg-st 4 tuleneva piiri kindlakstegemise nõude saab esitada esitajale kuuluva kinnistuga vahetult piirneva kinnisasja omaniku vastu. Arnika tee 49, Tallinn lõunapoolse piiri osas saab piiri kindlakstegemise nõude esitada IF ning sellise nõude esitamine kohtumenetluses on mõttekas vaid juhul, kui tema kinnistuga piirneva kinnistu omanik on seisukohal, et katastrijärgne piir on õige. Arnika tee 51, Tallinn põhjapoolne piir on ühtlasi ka Arnika tee 53, Tallinn kinnistu lõunapoolne piir. PK on Arnika tee 51 ja Arnika tee 53 kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramise nõude esitanud IF vastu, kuid IF-le kuuluva kinnistu piir ei kattu mingil määral Arnika tee 51, Tallinn põhjapoolse piiriga. Maakohus on PK nõuded rahuldanud, kuid asja menetluses ei ole Arnika tee 53, Tallinn omanik osalenud. Ringkonnakohus osutab, et asja omandiõiguse ulatust (sh kinnisasja piiri kulgemist) saab kohtuvaidluses tuvastada omanikule siduvalt üksnes juhul, kui menetluses osaleb kinnisasja omanik. Asjast ei nähtu, et maakohus oleks menetlusosalistega eelpooltoodut TsMS § 351 lg 1 tulenevalt arutanud. Maakohus on teinud otsuse ka isikute suhtes, keda ei ole menetlusse kaasatud.
26.Asja materjalidest nähtub, et PK soovib temale kuuluva kinnistu põhja- ja lõunapoolse piiri kindlaksmääramist. Kuigi IF hagi ja PK vastuhagi seoses nendele kuuluvate kinnistute piiri kindlaksmääramiseks on esitatud õigete isikute vastu, võib sõltuda ka nende hagide lõpplahend sellest, millisel seisukohal on Arnika 53, Tallinn kinnistu omanik, seoses piiri kindlakstegemisega Arnika 51, Tallinn ja Arnika 53, Tallinn vahel. Asja lahend võib sõltuda ka sellest, kas IF soovib esitada eraldi hagi (millisel juhul oleks mõttekas see liita käesoleva tsiviilasjaga) temale kuuluva kinnistu lõunapoolse piiri kindlakstegemiseks. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tervikuna tühistada ja asi saata tagasi samale maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulude jaotus
27.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 6 määratakse menetluskulud kindlaks asja uuel arutamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.