TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

10.42 eurot kuus eestkostetava isiklikuks kasutamiseks jääva tulu arvelt ja jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Avalduse kohaselt viibib MA erihoolekandeteenusel Sõmera Kodus, asukohaga Kärla alevik, Lääne-Saare vald, Saaremaa. MA on raske puudega isik (tähtajaga 30.04.2021) (lisa 3), töövõimetuspensionär (80%). Igapäevaelu toimingutega tuleb meelde tuletamisel ja vähesel juhendamisel ise toime. Enesehügieeni ja toa korrashoiu järgimist peab meelde tuletama. Suudab valmistada lihtsamaid toite. Riietub ise, kuid ei pruugi märgata vajadust vahetada määrdunud riided puhaste vastu. Liikumisel iseseisev, kuid vasaku puusaliigese kulumise tõttu kasutab abivahendina tallatuge. MA ei suuda ise eelarvet planeerida ega järgida. M teeb ümbruses juhutöid ning teenitud raha kulutab alkoholile. Kliendi alkoholismi tõttu on MA alates 2014. Aasta novembrist käinud kahel korral Wismari Haiglas dr. JM vastuvõtul, kes määras talle alkoholismi vastase ravimi Esperal. MA-l on AS Hoolekandeteenused ees majutuse ja toitlustuse eest järjepidevalt võlad alates 2012. aasta jaanuarist (maksimum võla summa on olnud üle 200 euro) Jäävad maksmata ka ravimite ja muud vajalikud (nt. tallatoed, eriarstide visiiditasud) arved, mis on ülekandega tasumiseks. Rahvastikuregistri andmetel MA`il lähedased puuduvad. SA Lääne-Saare Hoolekanne (puudutatud isik II) on andnud nõusoleku olla MA eestkostja. Vastavalt registrikaardi väljatrükile (lisa 7) on SA Lääne-Saare Hoolekanne tegevuse eesmärgiks muuhulgas eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Saare vallas elavate piiratud teovõimega täisealiste isikute suhtes. Eestkostjaks olemise nõusoleku andnud SA Lääne-Saare Hoolekanne eelarve on seotud eestkoste teostamise perioodiks kohtu poolt isikule määrtud eestkostjale eestkostetava arvel makstava tasu suurusega. Sihtasutus Lääne-Saare Hoolekanne arvestab aastal 2016 eestkostja määramise vajadusega vähemalt 153 MA`i sarnase AS Hoolekandeteenused kliendi suhtes ja kalkuleerib eestkostja kuludeks (töötasu, maksud, transpordi- ja kantseleikulud jms) iga eestkostetava suhtes 10,42 eurot kuus (lisa 8 ). MA saab nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti väljavõttele 20.04.2016 (lisa 5) igakuuliselt pensioni 254,98 eurot. Arvates aprillist 2016 on MA`i omaosalus AS-le Hoolekandeteenused ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohatasu maksmisel 216,73 eurot, millest tulenevalt jääb isikule isiklikuks kasutamiseks 38,25 eurot. Avaldaja on seisukohal, et eestkostjale eestkostetava arvelt makstav kuutasu 10,42 eurot on mõistlik, arvestades eestkostetava varalise seisundiga ja poolte suhtega ning ei koorma liigselt eestkostetavat. SHKS § 73 lg 2 kohaselt peab isikule (eestkostetavale) pärast (ööpäevaringse erihooldusteenuse kulude) omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse ja elatise tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 % tema tuludest, mis tal oleks jäänud kasutamiseks pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse ja elatise tasumist. Eestkostja tasu maksmine toimubki isiklikuks kasutamiseks jääva raha (vähemalt 15 % pensionist) arvelt. Puudutatud isikute seisukohad MA esndaja RÕA korras Eve Grass oli pärast ekspertiisiaktiga tutvumist ja MA ärakuulamist tema praeguses viibimiskohas 11.05.2016 seisukohal, et PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused on täidetud ja MA puhul on tegemist isikuga, kes vajab eestkostet. Peale eestkoste tähenduse selgitamist kinnitas MA ise, et ta on nõus eestkoste seadmisega ja eestkostja määramisega. MA sõnul ei saa ta ise enda rahaasjadega hakkama, samuti ei tule ta iseseisvalt toime sotsiaalteenuste ja ravi tagamisega. Esindaja leidis, et Lääne-Saare valla avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Eestkoste seadmine MA varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks on vajalik. MA eestkostjaks tuleb määrata SA LääneSaare Hoolekanne. Avaldaja taotlus eestkostjale tasu määramiseks tuleb rahuldamata jätta. Esindaja nõustus ekspertiisiaktis märgituga ja leidis, et eestkostja ülesanneteks peaks olema sotsiaalteenuste ja ravi tagamine ning varaliste ja isiklike õiguste kaitse. Samuti nõustus esindaja eksperdi seisukohaga, et MA-l peaks säilima õigus teostada iseseeisvalt olmelisi pisitehinguid.

Avaldaja palub enda avalduses määrata eestkostjale tasu 10,42 eurot kuus eestkostetava isiklikuks kasutamiseks jääva tulu arvelt. Avaldusele on lisatud eestkostja kulude kalkulatsioon, millest nähtub, et tasu suurus kujuneb sihtasutuses töötasuks ja halduskuluks tehtavatest kuludest lähtuvalt. PKS § 192 lg 1 kohaselt eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. PKS § 192 lg 2 kohaselt kohus võib määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik. Avaldusest ja sellele lisatud pensioni suuruse päringust nähtub, et MA igakuine sissetulek on 254,98 eurot. Hooldekodu kohatasuna peab MA tasuma igakuiselt 216,73 eurot. Samas nähtub avaldusest ja sellel lisatud Sõmera Kodu juhi arvamusest, et MA-l on võlgnevused AS-le Hoolekandeteenused alates 2012.a. Lisaks vajab MA igakuiselt ravimeid, tasuda tuleb eriarstide visiiditasud. Seega ei ole MA varaline seis selline, mis võimaldaks tal veel täiendavalt tasuda eestkostjale tasu 10,42 eurot igas kuus. Eeltoodust tulenevalt leidis esindaja, et eestkostjale tasu määramine ei ole eestkostetava suhtes põhjendatud ja õiglane. AS Hoolekandeteenused Sõmera Kodu oli seisukohal, et põhjusel, et MA toimetulek iseseisvalt vajalike sotsiaalteenuste ja ravi kättesaamiseks ning varaliste ja isiklike õiguste kaitsmiseks puudub, on vajalik isikule eestkoste seadmine. Igapäevaelu toimingutega tuleb meelde tuletamisel ja vähesel juhendamisel ise toime. MA ei suuda ise eelarvet planeerida ega järgida. Ümbruses teeb juhutöid ning teenitud raha kulutab alkoholile. Samuti võib pensionipäeval minna panka ja kogu arvel oleva raha välja võtta (alates 2012. aastast on taolisi juhtumeid 2-3 korda aastas), jäädes võlgu AS Hoolekandeteenused majutuse ja toitlustuse tasumise eest. Jäävad maksmata ka ravimite ja muud vajalikud arved, mis on ülekandega tasumiseks. MA-l on AS Hoolekandeteenused ees majutuse ja toitlustuse eest järjepidevalt võlad alates 2012. aasta jaanuarist (maksimum võla summa on olnud üle 200 euro). Kliendiga on sõlmitud erinevaid kokkuleppeid, kuid ta peab neist kinni ainult lühiajaliselt. Viimane kord, kui klient oma arve tühjendas, oli 05.04.2016, kui tasumata olid veel AS Hoolekandeteenuse majutus ja toitlustuse eest võlg summas 8,12 eurot ning käesoleva kuu arve jääk summas 16,73 eurot. Samuti Kuressaare Apteegile ravimite arve summas 12,15 eurot ning tulemata oli veel AS Gadoxi poolt arve tallatugede eest. Esimese astme kohtu määrus 28.07.2016 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus avalduse ja seadis piiratud teovõimega MA üle eestkoste ja määras eestkostjaks SA Lääne-Saare Hoolekanne (puudutatud isik II) tähtajaga kuni 28. juuli 2021. kohus määras eestkoste kõigi asjade ajamiseks, see tähendab, et MA ei või ilma eestkostja kooskõlastuseta tehinguid ja toiminguid teha v.a. pisiostud eestkostja poolt määratud summa ulatuses. Kohus märkis, et eestkostja on kohustatud: tagama eestkostetava hoolduse ja järelevalve ja korraldama teda puudutavat asjaajamist, kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); - andma kohtule aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostjal esitada elukohajärgsele kohtule aastaaruanne oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril (31. 01. 2017); aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 194 lg 2); - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt 30 augustiks 2016.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); - teatama kohtule, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2). Kohus tunnistas MA perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks ja teovõimetuks valimisõiguse tähenduses. Kohus kontrollib iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Taotluse tasu maksmiseks eestkostjale jättis kohus rahuldamata. Kohus märkis, et otsustab eestkoste

lõpetamise või pikendamise hiljemalt 28.07.2021. Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende endi kanda ja muud menetluskulud riigi kanda. Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-tele 1, 2 ja 4 ning leidis, et asjas on tõendatud, et MA ei ole tervislikust seisundist tulenevalt kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Kohtu määratud ekspertiis (t.l. 40) tuvastas, et MA-l esineb vaimne alaareng kerges astmes väljendunud käitumishäiretega, mis avalduvad mõtlemise primitiivsuses, planeerimise, majandamise, asjaajamise ja probleemide lahendamise puudulikkuses, emotsionaalses labiilsuses, kriitikavabas, sotsiaalseid norme eiravas, vastutustundetus ja endale kahjulikus käitumises. Ekspertiis on jõudnud järeldusele, et MA ei suuda oma tervisest tulenevalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. MA vajab eestkostet, eestkostja ülesandeks on kestvalt tema hoolduse ja järelevalve tagamine ja teda puudutavate küsimuste ja asjaajamise korraldamine ja tema huvide igakülgne kaitsmine s.h. rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine. Kohus kuulas MA ära. MA-l ei olnud vastuväiteid eestkoste seadmisele. Kohus märkis, et kuna eestkosteasutus ei ole leidnud füüsilist isikut, kes võiks olla MA eestkostja, määrab kohus eestkostjaks SA Lääne Saare Hoolekanne, mille põhitegevuseks on eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Saare vallas elavate piiratud teovõimega täisealiste isikute suhtes. Kohus leidis, et antud juhul PKS § 203 lg 2 teise lause mõttes tuleb MA lugeda perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks. Kuna eestkoste määratakse MA kõigi asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada teovõimetuks valimisõiguse tähenduses. Määruses viitas kohus ka PKS §-dele 186, 187, § 188 lg-le 1, §-le 184 ja § 194 lg-le 2. PkS § 192 lg 2 kohaselt võib kohus määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik. Sihtasutus Lääne Saare Hoolekanne on arvestanud eestkostja kuludeks (töötasu, maksud, transpordi- ja kantseleikulud jms) iga eestkostetava suhtes 10,42 eurot kuus (t.l.10). MA saab nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti väljavõttele 20.04.2016 igakuuliselt pensioni 254,98 eurot. Arvates aprillist 2016 on MA omaosalus AS-i Hoolekandeteenused ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohatasu maksmisel 216,73 eurot, millest tulenevalt jääb isikule isiklikuks kasutamiseks 38,25 eurot. Avaldaja on seisukohal, et eestkostjale eestkostetava arvelt makstav kuutasu 10,42 eurot on mõistlik, arvestades eestkostetava varalise seisundiga ja poolte suhtega ning ei koorma liigselt eestkostetavat. Sotsiaalhoolekande seaduse § 11.19 lg 2 kohaselt peab isikule (eestkostetavale) pärast (ööpäevaringse erihooldusteenuse kulude) omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse ja elatise tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15% tema tuludest, mis tal oleks jäänud kasutamiseks pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse ja elatise tasumist. Eestkostja tasu maksmine toimub isiklikuks kasutamiseks jääva raha (vähemalt 15% pensionist) arvelt, millest eestkostja peaks tasu maha arvamisel arvestama. Kohus märkis, et kuna antud juhul jääb eestkostetava käsutusse vähem kui seaduses ette nähtud miinimum, jätab kohus tasu taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus 15.08.2016 esitatud määruskaebuses palub SA Lääne-Saare Hoolekanne (puudutatud isik II) tühistada Pärnu Maakohtu 28.06.2016 määruse resolutiivosa punkt 7 tasu maksmise kohta eestkostjale ja määrata eestkostjale eestkostetava arvel tasu eestkoste kulude kalkulatsioonis

märgitud summas 10,42 eurot kuus. Menetluskulud palub puudutatud isik II jätta täielikult riigi kanda. Perekonnaseaduse (PKS) § 192 lõike 2 kohaselt võib kohus määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik. MA saab nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti väljavõttele 20.04.2016 igakuuliselt pensioni 254,98 eurot. Arvates aprillist 2016 on MA omaosalus AS-i Hoolekandeteenused ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohatasu maksmisel 216,73 eurot, millest tulenevalt jääb isikule isiklikuks kasutamiseks 38,25 eurot ehk 15% nagu on ette nähtud SHS § 11.19 lõikega 2. Puudutatud isik II kui eestkostja märgib, et SHS seletuskirja § 11.19 lõike 2 selgituses on öeldud, et seaduses sisalduva 15% tuludest eesmärk on anda võimalus isikule kasutada oma sissetulekut isikule meelepäraselt ning teisalt katta selle arvelt vajalikud ostud, teenused ja muud isikule tekkivad kulud, mida erihoolekandeteenus ei kata. Lähtuvalt PKS § 174 lg-st 2 ei või eestkostjaks olla tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus isik viibib, seega ei saa erihoolekandeasutus eestkostet pakkuda ning eestkoste näol on tegemist kuluga, mida erihoolekandeteenus ei kata. AS Hoolekandeteenused Sõmera Kodu Pärnu Maakohtule esitatud arvamusest tuleneb üheselt, et eestkoste on eestkostetavale vajalik. Puudutatud isiku II tegevusalaks on eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Saare vallas elavate piiratud teovõimega täisealiste isikute suhtes. Ehkki eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta, siis käesoleval juhul on puudutatud isik II juriidiline isik, mistõttu puudub tema ja eestkostetava vahel füüsilisest isikust eestkostja ja eestkostetava vahelisest lähedussuhtest tulenev eestkoste tasuta teostamise eeldus. PKS § 192 lõige 3 sätestab, et eestkostjal on õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvelt. Puudutatud isikul II tekivad eestkoste teostamisega tööjõuga seotud kulud, samuti transpordi-, telefoni- ja asjaajamiskulud, mille hüvitamist eestkostetava vara arvel peab eestkostjaks määratud puudutatud isik II põhjendatuks. Puudutatud isik II on oma eestkoste kulude kalkulatsiooni alusel eestkostetasu arvutamisel lähtunud põhimõttest, et eestkostja poolt taotletud eestkostetava isiklikuks kasutamiseks jääva tulu arvel tasutava kuutasu määramine võimaldab vältida pidevat kulutuste kindlaks määramist eestkostja avalduse alusel, sest jooksvad kulud peaks olema kaetud kuutasu arvel. Käesoleval juhul tuleb arvestada kõnealuse olukorra eripära. Puudutatud isik II on loodud Lääne-Saare valla poolt eestkoste teostamiseks, kuna tulenevalt Lääne-Saare vallas asuvast erihooldekodust, on omavalitsuses erakordselt suur eestkostetavate hulk ning tihtipeale neile füüsilisest isikust eestkostjat ei ole võimalik leida. Puudutatud isiku II finantseerimine kohaliku omavalitsuse avalikest vahenditest on ebaõiglane teiste valla elanike jaoks, kuna enamik eestkostetavatest ei ole pärit Lääne-Saare vallast ega ole kunagi tööl käinud ning seega ei ole maksude maksmise näol valla eelarvesse panustanud. Kuna riiklik poliitika oli varasemalt selline, et erihooldekodus olevad isikud kanti automaatselt omavalitsuse elanike registrisse, kus erihooldekodu asus, on tekkinud Lääne-Saare vallal nende isikute ees kohustus eestkoste teostamiseks. Eestkostetasu aitab antud juhul omavalitsuse koormat vähendada ja on valla ülejäänud elanike ning kohalike maksumaksjate suhtes õiglasem. Ülaltoodule tuginedes on puudutatud isik II seisukohal, et eestkostja töö tuleb antud juhul tasustada ja eestkostetava nn taskurahaks olevast 15% eestkostja kulude hüvitamine on põhjendatud ning ei ole eestkostetavale liigkoormav. Vastused määruskaebusele Lääne-Saare vald (vallavalitsuse kaudu) toetab puudutatud isiku II seisukohti, leiab, et määruskaebuse esitamine on põhjendatud ning palub kaebuse rahuldada.

MA esindaja riigi õigusabi korras leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud ulatuses ja põhjendustel ei ole alust. AS Hoolekandeteenused Sõmera Kodu on seisukohal, et MA sissetulekud on haigusest ja omaenese tahtest olenemata väga madalad, mistõttu ei ole isiku suhtes õiglane võtta regulaarselt lisaraha eestkosteteenuse, mis on oma olemuselt sotiaalteenus, osutamise eest. Menetluse edasine käik Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu 28.07.2016 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta resolutsiooni osas muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik II on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis rahuldamata taotluse tasu maksmiseks eestkostjale. Perekonnaseaduse (PKS) § 192 g 1 sätestab, et eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik. Puudutatud isik II on määruskaebuses seisukohal, et eestkostja töö tuleb antud juhul tasustada ning et eestkostetavale pärast omaosaluse tasumist pensionist jääva 15% arvel eestkostja kulude hüvitamine on põhjendatud ega ole eestkostetavale liigselt koormav. Ringkonnakohus puudutatud isiku II seisukohti ei jaga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 73 lg-le 2 (maakohtu määruses ekslikult viidatud SHS § 11.19 lg 2) tuginedes eestkostetava varalist seisundit hinnates põhjendatult järeldanud, et antud juhul tuleb taotlus tasu maksmiseks eestkostjale jätta rahuldamata. SHS § 73 lg 2 sätestab, et kui isiku omaosalus kaetakse isiku riiklikust pensionist riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses, kogumispensionist kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetusest töövõimetoetuse seaduse tähenduses, sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust sotsiaalmaksuseaduse tähenduses, üüri- või renditulust või muust eseme kasutusse andmisest saadud tulust (edaspidi tulud), peab isikule pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ja elatise tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 protsenti tema tuludest, mis tal oleks jäänud kasutamiseks pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ja elatise tasumist. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eestkostetava pensioni suurust (254,98 eurot), vajadust tasuda omaosalus (216,73 eurot kuus) erihooldusteenuse kohatasu eest ja eestkostetava võlgnevusi AS Hoolekandeteenused ees ja raskusi muude arvete tasumisel, ei saa eestkostetava varalist seisundit käesoleval juhul pidada selliseks, mis võimaldaks omaosaluse tasumisest jäävate vahendite arvelt maksta eestkostjale igakuist tasu. Seda seisukohta ei võimalda väärata kaebuses osundatud asjaolu, et eestkostjaks on määratud juriidiline isik, millest tulenevalt puudub eestkostetava ja eestkostja vahel selline lähedussuhe, mis oleks füüsilisest isikust eeskostja ja eestkostetava vahel. Kuivõrd võlgniku pensioni suurus on 254,98 eurot ja pensionist kaetav igakuine omaosalus erihooldusteenuse kohatasu eest on 216,73 eurot, jääb võlgnikule pärast omaosaluse tasumist

isiklikuks kasutamiseks täpselt 15% tema pensionist ehk minimaalne isiklikuks kasutamiseks ette nähtud osa tuludest SHS § 73 lg 2 järgi. Maakohus seevastu on vaidlustatud määruses ekslikult leidnud, et antud juhul jääb eestkostetava käsutusse vähem kui seaduses ette nähtud miinimum. Selles osas peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi muuta. Samas ei anna nimetatud maakohtu eksimus alust lõppjärelduses õige määruse tühistamiseks. Kolleegiumi arvates ei võimalda eestkostjale tasu määramise osas maakohtust erinevale seisukohale jõuda ka kaebuse väited sellest, et enamik puudutatud isiku II kui valla loodud sihtasutuse eestkostetavatest ei ole pärit Lääne-Saare vallast, vaid on omavalitsuse elanike registrisse kantud tulenevalt erihooldekodu asumisest valla territooriumil ega ole seega maksude maksmisega valla eelarvesse panustanud. Ringkonnakohus möönab, et õiglaseks ei saa pidada olukorda, kus puudutatud isik II planeerib maksumaksjate arvelt oma eelarvesse valla territooriumil asuvas hoolekandeasutuses viibivate riigi teistest piirkondadest pärit isikute eestkoste teostamisega seotud kulusid, ent toodu ei anna alust kohustada eestkoste teostamisega tekkivate jooksvate kulude kandmiseks maksma eestkostjale tasu isikut, kelle varaline seisund seda ilmselgelt ei võimalda. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku II kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja ja puudutatud isik III osalenud määruskaebemenetluses seaduslike esindajate vahendusel, mistõttu puuduvad neil kulud lepingulisele esindajale. Ka ei nähtu toimiku materjalidest, et avaldaja või puudutatud isik III oleksid määruskaebemenetluses kandnud muid kulusid. Tulenevalt avaldajal ja puudutatud isikul III määruskabemenetluses kulude puudumise tõttu jätab ringkonnakohus avaldaja ja puudutatud isiku III menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Puudutatud isikule I MA-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu hüvitamise ulatuse määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.