AR kaebus kohtutäituri Priit Petter 08.02.2016.a otsusele täiteasjas nr 017/2008/4070
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2016.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AR määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja, võlgnik): AR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (sissenõudja): Osaühing Termia (registrikood 10098891), tehinguline esindaja Jüri Urb Puudutatud isik II: kohtutäitur Priit Petter Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.03.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta AR määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud AR kanda.
4.Mõista AR’lt puudutatud isiku, Osaühingu Termia kasuks välja menetluskuluna ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulu 150 eurot.
5.Mõista AR’lt puudutatud isiku, Osaühingu Termia kasuks välja viivis käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 4 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Määruse peale (v.a käesoleva määruse resolutsiooni p 4 peale) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Priit Petteri menetluses on täiteasi nr 017/2008/4070. 13.01.2016.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 08.02.2016.a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. 04.03.2016.a esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse
1(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3625 kohtutäituri 08.02.2016.a otsusele täiteasjas nr 017/2008/4070. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri Priit Petter 08.02.2016.a otsus täiteasjas nr 017/2008/4070 ja tunnistada kohtutäituri tegevus „fotode tegemine ja kinnisasja arestimise akti koostamine – 12.01.2015 kell 11.00 kinnisasja asukohas“ olulise menetlusnormi rikkumise tõttu õigusvastaseks. Avalduse kohaselt ei olnud kohtutäitur võlgnikku teavitanud varasemast täitetoimingust ehk võlgnikule kuuluva kinnisasja, asukohaga Raudtee 103, Tallinn, arestist vabastamisest. Kohtutäitur saab vabastada vara arestist ainult täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 alusel. Võlgniku nõusolek puudub ja puuduvad ka tõendid selle kohta, et kohtutäitur oleks nõusolekut küsinud. Seetõttu on kinnistu arestist vabastamine õigustühine ja sellest tulenevalt ka järgnev arestimistoiming võlgnikule kuuluva teise kinnistu arestimise osas. Esitatud kaebus kohtutäituri tegevusele on käsitletav ka toimingust hoidumise nõudena, kuna lisaks TMS sätetele on kohtutäituri poolt rikutud ka asjaõiguse sätteid, sest keelumärke kustutamiseks kinnisasja asukohaga Raudtee 103, Tallinn, kinnistusraamatust, puudus õiguslik alus. Teates teatati arestimisest kahes täitemenetluses korraga, kuid TMS sellist käsitlust (liitmenetlus) ei võimalda. E-posti aadress XXX ei ole kohtutäituri dokumentide väljasaatmiseks seadusekohane ja väljaspool kehtivat õigust väljasaadetud dokumendid ei saa omada õigusjõudu. Olukorras, kus kohtutäitur on juba samas täitemenetluses 2009.a kinnisasja Roo tee 2/Koidu 43 Kelvingi, arestinud, ei saa kohtutäitur alusetult tühistada varasemat aresti ja väita, et kinnistusraamatus kehtiv on sissenõudja ja kohtutäituri avalduse alusel sissekantud arestimärge. Kuivõrd arestimist ei olnud toimunud, ei saanud toimuda ka sundtäitmisega ühinemist. Käesolevas asjas ei rakendu TMS § 145 lg 4, sest puudub täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus. Kohtutäitur tegi täitemenetluse uuendamise otsuse 23.09.2015.a. Seega puuduvad asjaolud, et võlgniku vara oleks müüdud tulemuseta pikema aja jooksul. Eelneva kohtumenetluse tõttu on täitemenetlus viibinud.
2.Sissenõudja palus avalduse jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Antud asjas omavad tähtsust üksnes need asjaolud, mis puudutavad asukohaga Roo tn 2, Kelvingi küla kinnistu arestimist ning viited Raudtee tn 103 kinnistule tuleb jätta tähelepanuta. Sissenõudja selgitas, et avaldaja on oma avalduses andnud küll viite, et ta tugineb TMS §-le 55, kuid ta ei ole välja toonud ühtegi nimetatud paragrahvis olevat sätet, mida oleks rikutud. Antud asjas omab tähtsust ainult asjaolu, kas kohtutäituri tegevus vara arestimisel on seaduslik või mitte. Kuna kohtutäituri poolt ametitoimingu tegemisel, vara arestimisel, seadust rikutud ei ole, siis on kohtutäituri tegevus seaduslik ning tema otsus õiguspärane.
3.Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtutäitur teavitas 07.01.2016.a võlgnikku ja sissenõudjat täitetoimingust kinnistu Viimsi vald, Kelvingi küla, Koidu tee 43/Roo tee 2, suhtes. Fotode tegemine ja kinnisasja arestimise akti koostamine oli määratud 12.01.2016.a kell 11 kinnisasja asukohas. Võlgnik on teate samal päeval kätte saanud. Võlgnik arestimistoimingule ei ilmunud. Arestimisakt on koostatud ja selle alusel seatud kinnistule keelumärge 10.03.2016.a. Vaidlustatav dokument on täitetoimingust teatamine, millega kohtutäitur teatab mh teostatava täitetoimingu aja ja koha. Täitetoimingust teatamisega ei ole toimunud veel arestimist, mille tühisust saaks taotleda TMS § 55 alusel. Isegi, kui selline käsitlus oleks võimalik, ei ole võlgnik välja toonud TMS § 55 sätestatud tühisuse aluseid. Võlgnik ei teavitanud seisukohta hinna osas, ei viibinud täitetoimingu juures ega taganud sissepääsu. Tähtsust ei oma asjaolu, et kohtutäituri poolt allkirjastatud dokumendi täitetoimingust teatamine edastas võlgnikule e-posti teel kohtutäituri büroo ametlik töötaja EK. Kohtutäituri poolt allkirjastatud dokumentide edastamine võlgnikule kohtutäituri seaduse §-s 7 sätestatud toimingute alla ei kuulu. Vaidlustatav dokument on allkirjastatud kohtutäituri poolt. Dokumendis kajastusid kõik kohtutäiturimäärustiku § 20 sätestatud kohustuslikud andmed.
2(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3625 Kohtutäituri menetluses on kaks täiteasja, kus on sama võlgnik ja sissenõudja, seega täitetoimingud toimuvad mõlema täiteasja katteks. Keelumärke seadmine oli põhjendatud, sest võlgnik on erinevate kohtuvaidlustega venitanud täitemenetlust juba 6 aastat, ega ole tasunud võlgnevust ega äratanud oma mitmete kaebustega usaldust nõude tasumise osas (TMS § 64 lg 2). Kohtud ei ole võlgniku esitatud nõudeid rahuldanud. Võlgnikul on olnud võimalik ise leida kinnistutele ostja endale sobiva hinnaga ja müüa kinnistud kohtutäituri kontrolli all, aga ka võimalus leida vahendeid võlgnevuse tasumiseks kinnistu arvelt, kui kinnistu hind seda võimaldab. Võlgnik keskendub vaidlemisele mitte võlgnevuse tasumisele. Teistkordse keelumärke seadmise avalduse rahuldas kinnistusosakond, vaidluste lahendamiseks on kohtutäitur esitanud Priit Lantini poolt 2009.a seatud varasema keelumärke kustutamise avalduse kinnistuosakonnale. Seega kinnistul Viimsi vald, Kelvingi küla, Koidu tee 43/Roo tee 2, on kehtiv keelumärge, mis on seatud arestimisakti alusel. Käesoleva kaebuse raames st kaebus dokumendile „täitetoimingust teatamine“, ei saa vaidlustada teise kinnistu aresti alt vabastamist. Lisaks on võlgnik ise eelnevalt aastaid vaielnud ja taotlenud kinnistu Raudtee 103, Nõmme, aresti alt vabastamist. Käesolevasse vaidlusesse täitetoimingust teatamise üle ei puutu asjaolu, et kohtutäitur on eemaldanud keelumärke võlgnikule kuuluvalt teiselt kinnistult Raudtee 103, Nõmme. Nimetatud kinnistu on eelduslikult ühisvara. Ühisomanik ei ole esitanud nõusolekut nõude pööramiseks ühisomandile. Seega kinnistu, Viimsi vald, Kelvingi küla, Koidu tee 43/Roo tee 2 arestimisega ei saa olla tegemist ülearestimisega.
4.Harju Maakohus jättis 30.03.2016.a määrusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri menetluskulud täituri kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Kohus mõistis avaldajalt välja sissenõudja menetluskulud 308 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt on ebaõige kohtutäituri seisukoht, et käesoleva kaebuse raames (kaebus dokumendile täitetoimingust teatamine), ei saa vaidlustada teise kinnistu aresti alt vabastamist ning avaldaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebus kuulub osas, milles võlgnik vaidlustab kinnisasja asukohaga Raudtee 103, Tallinn arestist vabastamist, läbivaatamisele. Kohus leidis, et kuivõrd avaldaja on 14.12.2015.a kaebuses taotlenud arestitud vara aresti alt vabastamist, on avaldaja väljendanud enda nõusolekut kinnisasja arestist vabastamiseks ning täiendava nõusoleku küsimiseks puudus kohustus. Võlgnikule kuuluva kinnisasja asukohaga Raudtee 103, Tallinn arestist vabastamisel oli võlgniku poolt kohtumenetluse raames antud tahteavaldus kehtiv. Kohtutäitur Priit Petteri töötaja EK 07.01.2016.a e-kirjast nähtub teavitus, et kohtutäitur Priit Petter on eemaldanud keelumärke Raudtee tn 103, Nõmme kinnistult. Nimetatud e-posti aadressil on võlgnik kohtutäituri büroo poole pöördunud ning võlgniku ja kohtutäituri büroo töötaja vaheline suhtlus toimunud. Kuivõrd kirjavahetuse on kohtule edastanud avaldaja, luges kohus tuvastatuks, et avaldaja on e-kirja kätte saanud ja teadlik kinnisasja arestist vabastamisest. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kinnisasja asukohaga Raudtee 103, Tallinn aresti alt vabastamisel on kohtutäitur tegutsenud õiguspäraselt. Kohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et täitetoimingust teatamisega ei ole toimunud veel arestimist, mille tühisust saaks taotleda TMS § 55 alusel. Võlgnikul oli õigus vaidlustada arestimine juba arestimisteate saamisel. Võlgniku suhtes on olemas kehtivad täitedokumendid, täitmisteated on kätte toimetatud, vara ei ole täitetoimingust teatamisega veel arestitud, dokument täitetoimingust teatamine on allkirjastatud kohtutäituri poolt ja võlgnik on selle kätte saanud, võlgnikku on teavitatud tema õigustest sh õigusest esitada seisukoht arestimishinna osas. Võlgnik ei ole teavitanud seisukohta hinna osas, ei viibinud täitetoimingu juures ega taganud sissepääsu. Kohus leidis, et arestimise tühisuse aluseid ei esine.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3625 Ekslik on avaldaja arusaam, et tuginedes TMS § 149 sätestatule, saab sundtäitmisega ühinemine toimuda üksnes juhul kui arestimine on toimunud. TMS § 149 reguleerib üksnes olukorda, kus kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, ning ei välista ühinemise võimalust enne arestimist. Täitemenetluse seadustik ei sätesta kohtutäituri õigust või kohustust alustada ühe sissenõudja, kuid mitme erineva täitmisavalduse alusel üks täitemenetlus. Samuti ei sätesta seadus aluseid, millal kohtutäitur saaks mitme täitmisavalduse alusel alustada ühe täitemenetluse. Käesoleval juhul on kohtutäituri täitemenetluses kaks täiteasja, kus on sama võlgnik ja sissenõudja, täitetoimingud toimuvad mõlema täiteasja katteks. Kohus leidis, et TMS ei sea piiranguid ning kohtutäitur võib ühiselt teha täitetoiminguid mõlema täiteasja raames, sealhulgas arestida vara mõlema nõude katteks. Avaldaja viitas, et kinnistusregistris on kantud Roo tee 2/Koidu tee 43, Kelvingi, Viimsi vald, kinnistusraamatusse arestimärge sissenõudja kasuks nii kohtutäitur Priit Lantini kui ka kohtutäitur Priit Petteri poolt ning on seisukohal, et sama nõude alusel ei saa korraga kahte kehtivat keelumärget seada. Kohtutäitur tegi täitemenetluse uuendamise otsuse 23.09.2015.a, täitemenetlust asus läbi viima kohtutäitur Priit Petter. Kuivõrd kohtutäituril oli õigus lasta registrisse kanda keelumärge, ei saa kohtutäituri tegevust pidada õigusvastaseks üksnes asjaolu tõttu, et kinnistusosakond ei kustutanud esimest kannet (22.01.2009.a registrisse kantud keelumärget). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kohtutäitur esitanud suisa kahel korral kinnistusosakonnale varasema keelumärke kustutamise avalduse. Seega on kinnistule asukohaga Viimsi vald Kelvingi küla, Koidu tee 43/Roo tee 2, seatud Priit Petteri 08.03.2016.a avalduse alusel 10.03.2016.a kehtiv keelumärge. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäituri poolt allkirjastatud dokumendi „täitetoimingust teatamine“ edastamine võlgnikule e-posti teel kohtutäituri büroo ametliku töötaja EK poolt ei ole mingil viisil õigusvastane, kuivõrd nimetatud dokument on allkirjastatud kohtutäitur Priit Petteri poolt. Kohtutäituri seaduse § 7 sätestab toimingud, mida kohtutäitur teeb isiklikult. Kohtutäituri poolt allkirjastatud dokumentide edastamine võlgnikule sinna alla ei kuulu. Seega oli täitetoimingu teate edastamine kohtutäituri büroo töötaja poolt (kes ei olnud kohtutäitur) õiguspärane. Kohus leidis, et sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu materjalide analüüsimiseks, vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks kokku 9 tunni ulatuses ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et sissenõudja vastus on sisuliselt kahe lehekülje pikkune. Võttes arvesse vastuse sisu ja mahtu, peab kohus kõnealuse vastuse analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 1,5 tundi. Arvestades kõnealuse vastuse sisu ja mahtu, pidas kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kokku pidas kohus materjalide analüüsimise, vastuse koostamise ja kliendiga suhtlemise põhjendatud ajakuluks kokku 3,5 tundi.
5.Harju Maakohtu määruse peale esitas avaldaja määruskaebuse, paludes see täies ulatuses tühistada. Võlgnik on esitanud kaebuse kohtutäiturile endale. Võlgnik ei ole pöördunud 14.12.2015.a iseseisva kaebusega kohtu poole. Võlgnik ei saanudki kohtule 14.12.2015.a esitada muud taotlust kui TMS § 218 ette näeb. Samuti ei saanud võlgnik esitada kohtutäiturile nõusolekut enne sissenõudja avaldusest teada saamist. Kohtutäitur võlgnikku sissenõudja avaldusest ei teavitanud. Rikutud on TMS § 8. Kohtutäitur vabastas võlgniku teadmata Tallinn, Raudtee 103 kinnistu arestist ning arestis kinnistusraamatusse teistkordse keelumärke kandmisega kinnistu Roo 2/Koidu 43, Kelvingi, Viimsi vald. TMS § 77 lg 1 kohaselt on nõutav kindlale isikule (kohtutäiturile) suunatud tahteavaldus ehk TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohane tahteavaldus. TMS ei saa kohalduda umbisikuliselt. Kohtu viidatud 14.12.2015.a. esitatud avaldaja väidetav tahteavaldus on esitatud Harju Maakohtule. TsÜS § 69 lg 1 kohane tahteavalduse saaja ei ole Harju Maakohus vaid on Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Priit Petter. Seega on kohtu poolt esitatud menetluses mittearvestatav asjaolu. Kohtu viide TsÜS § 62 lg-le
4(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3625 2 on ebaõige. Antud säte käsitleb õigusvilja, mitte otsest tahteavaldust. Kohtu viide TsÜS § 69 lg-le 1 ei ole asjakohane kuna võlgnik ei ole otsest tahteavaldust teinud. Võlgnik on ka seisukohal et kohtutäitur peaks võlgnikku TMS § 8 alusel teavitama sissenõudja avaldusest ja andma võimaluse nõusoleku andmisest keeldumiseks. Sissenõudja avalduse menetlus toimub kohtutäituri poolt TMS raames ajas edasiulatuvalt, mitte nagu tsiviilõiguses, vastavalt teo toimepanemise ajal kehtinud seadusele. Seega ei saanud võlgnik kuidagi eelnevas menetluses anda otsest tahteavaldust edaspidises täitemenetluse käigus esitatava sissenõudja avalduse suhtes. Kohus on viidanud 14.12.2015.a kohtule esitatud kaebusele kuid isegi jõustunud lahendi olemasolul oleks õige viide algsele kaebusele ehk kohtutäituri poolt 19.10.2015.a kättesaadud kaebusele. Juhul kui kohus väidab et ”avaldaja on väljendanud enda nõusolekut” peaks kohus ka väidet tõendama ja esitama sellesisulise avaldaja sõnaselge tsitaadi ehk avaldaja otsese nõusoleku. Antud juhul sõnaselget tõendust kohtulahendis esitatud ei ole. Kohtulahend ei ole olulises osas põhjendatud. Käesolevas asjas on tegemist Roo 2/Koidu 43, Kelvingi kinnisasja korduva kuid samal ajal mitmekordse arestimisega. Kehtivad on samas täitemenetluses korraga kaks keelumärget. Ka kohtutäitur Priit Lantini avalduse alusel seatud keelumärge on kehtiv. Täitemenetlust korraldab kohtutäitur ja kohtu kinnistusosakond ei ole täitemenetluse osalised ning viide võimalikele puudustele kinnistusosakonna töös ei ole asjakohane. Praegusel juhul ei ole tegemist nõuete summeerimisega ühte täitemenetlusse vaid 07.01.2016.a koostatud “Täitetoimingust teatamine” alusel on seaduse väliselt täitemenetlusega ühinenud teiste kohtutäiturite täiteasjad. Roo 2/Koidu 43, Kelvingi kinnistusraamatus on samas täiteasjas seatud kaks kehtivat keelumärget. Kuna kohtutäitur Priit Lantin andis täitetoimiku üle kohtutäitur Priit Petterile, pidi täitetoimikut ülevõttev kohtutäitur ka märkama, et kinnistu on juba registriosale keelumärke kandmise teel arestitud. Seega ei ole kohtu väide teistkordse märke (ja pärast ka veel kolmanda märke) tegemise õiguse või õigsuse kohta põhjendatud kuna kohtutäitur on juba õigusjärglasena kinnistu arestinud ja faktiliselt on toimuv täitemenetlus võlgnikku ebaproportsionaalselt koormav. Seega on kohtutäitur Priit Petteri edaspidine tegevus teistkordsel arestimisel vastuolus TMS § 53. Kohtutäitur oli teadlik et talle oli üle antud kohtutäitur Priit Lantini menetluses olnud täiteasi. Seega oleks esmalt pidanud eemaldama esmase arestimärke ja alles seejärel teatama arestimisakti koostamisest. Seega esineb TMS § 55 rikkumine. Kohtutäituril puudub pädevus vara topelt arestimiseks. Käesolevas asjas on avaldaja esitanud TMS § 217 kohase kaebuse kohtutäituri otsusele. Menetluse osapooled on avaldaja ja kohtutäitur. Sissenõudja ei ole menetluse osaline. Seega ei saa kohus rahuldada sissenõudja taotlust menetluskulude rahuldamiseks ning kohtu viited TsMS § 172 lg-le 1 ja lg-le 10 ei ole asjakohased. EK ei ole KTS § 24 kohane isik. Seega ei saa ka ametialase elektronposti aadressina kasutada väljamõeldud ja eksitavat elektronposti aadressi XXX ning saata sellelt ametidokumente. Kohtutäitur võib saata dokumendid vabalt valitud viisil kuid seda siiski mõistlikul viisil TMS, KTS ja TsMS kohaselt. Avaldaja on seisukohal et ametitegevus peab toimuma vastavalt seadusele. Juhul kui ametitegevus seadusele ei vasta on tegevus tühine ehk antud juhul ei oma EK poolt saadetud arestimise teade õigusjõudu. Kohtumääruse resolutsioonis on juttu kohtuotsusest. Avaldaja on seisukohal et käesolevas asjas kohtuotsus puudub.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Nii kohtutäitur kui ka sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse põhjendused
5(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3625
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 30.03.2016.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus võlgnik on ise taotlenud kinnisasja arestist vabastamist, ei saa võlgnik tugineda hiljem sellele, et vara arestist vabastamiseks puudus TMS § 77 lg 1 kohane võlgniku nõusolek. Sissenõudja avaldus ei pea eelnema võlgniku nõusolekule. Kohtutäitur võis võlgniku nõusolekut kinnisasja arestist vabastamiseks järeldada kohtutäiturile esitatud kaebusest, milles võlgnik taotles kinnisasja arestimise tühiseks tunnistamist. Ka võlgnik ise viitab enda määruskaebuses, et on kohtutäiturile sellise kaebuse edastanud 19.10.2015.a.
9.Seoses Roo 2 kinnistu keelumärgetega märgib ringkonnakohus, et kinnistusraamatust nähtub hetkel vaid üks kehtiv keelumärke kanne. Käsutuskeeld on seatud kohtutäitur Priit Petteri ja aktsiaseltsi TERMIA (uus ärinimi Osaühing Termia) kasuks. Isegi kui mingil hetkel olid kehtivad kaks keelumärget, ei ole võlgnik toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et see rikub kuidagi võlgniku õigusi. Keelumärge seatakse sissenõudja kasuks ning teise keelumärke olemasolu saab riivata vaid selle isiku õigusi, kelle kasuks oli kinnistatud järjekoha poolest eespool asuv keelumärge.
10.Võlgnik on kohtutäiturile ette heitnud ka seda, et teised võlausaldajad on täitemenetlusega ühinenud õigusvastaselt. Käesoleval juhul nähtub kinnistusraamatust, et alates 22.01.2009.a on kinnisasjal olnud keelumärge aktsiaseltsi TERMIA kasuks. Kui kinnisasi on ühe kohtutäituri poolt arestitud, ei saa teine kohtutäitur teise menetluse raames seda kehtivalt müüa. Kui sama võlgniku vastu on paralleelselt menetluses veel nõudeid, annabki TMS § 149 teistele sissenõudjatele võimaluse ühineda sundtäitmisega. Käesoleval juhul ei ole võlgnik toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et teised sissenõudjad ei oleks saanud ühineda sundtäitmisega.
11.Avaldaja on vaidlustanud ka selle, et sissenõudja on puudutatud isikuna kaasatud menetlusse. TsMS § 198 lg 2 alusel kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel. Kohtutäituri otsuse vaidlustamine puudutab ka sissenõudja õigusi ja kohustusi ning sellest tulenevalt on maakohus õigesti sissenõudja kaasanud ning temalt seisukohta küsinud. Kaasamine puudutatud isikuna annab sissenõudjale õiguse ka kohtulahendi peale kaebust esitada. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et arestimise teade ei oma õigusjõudu, kuna see on saadetud kohtutäituri büroo töötaja e-posti aadressilt. TsMS, TMS ega kohtutäituri seadus ei näe ette, et dokumendid peavad olema saadetud kohtutäituri e-posti aadressilt. Käesoleval juhul on õiguspärane, kui kohtutäituri poolt allkirjastatud dokumendi edastab kohtutäituri büroo töötaja. Sellele on ka e-kirja signatuuris viidatud. Võlgnik ei ole ka tuginenud sellele, et talle saadetud 07.01.2016.a dokument oleks kohtutäituri poolt allkirjastamata. Kohtutäitur on kohtule esitanud allkirjastatud dokumendi (tl 36). Harju Maakohtu 30.03.2016.a määruse resolutsiooni punkti 6 sõnastusest on arusaadav ja mõistetav, et selle all on mõeldud, et viivis mõistetakse välja nimetatud 30.03.2016.a kohtulahendi jõustumisest ning seega see pole alus lahendi tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3625
12.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu menetluskulude väljamõistmise põhjendusega, et sissenõudja ei oleks tohtinud olla menetlusosaline. Ringkonnakohus on juba eelnevalt seda küsimust käsitlenud, leides et sissenõudja on õigesti kaasatud puudutatud isikuna. Maakohus on kaevatavas määruses piisavalt analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes sissenõudja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kindlaks menetluskulud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
13.TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtule esitas enda menetluskulude nimekirja sissenõudja, kes palus, et talle hüvitataks 330 eurot lepingulise esindaja kulude eest (3 tundi õigusabi tunnihinnaga 110 eurot). Käibemaksu hüvitamist ei ole sissenõudja taotlenud. Nimekirja kohaselt kulus sissenõudja esindajal 2 tundi vastuse esitamiseks vajalike materjalidega tutvumiseks ja 1 tund vastuse koostamiseks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada 1 tund vastuse esitamiseks vajalike materjalidega tutvumiseks, arvestades maakohtu määruse ja määruskaebuse sisu ja mahtu. Määruskaebuses on avaldaja pooles ulatuses kopeerinud maakohtu seisukohti ning ülejäänud osas jäi avaldaja enamuses samadele seisukohtadele, millele ta tugines ka esimeses astmes. Seisukoha koostamiseks ei saanud sissenõudjal kuluda üle poole tunni, arvestades seda, et seisukoht on kopeeritud peaaegu täies ulatuses sissenõudja poolt käesolevas tsiviilasjas 11.03.2016.a esitatud vastusest. Täiendavad laused ja vormistus võis maksimaalselt aega võtta pool tundi. Seega on põhjendatud ja vajalik kulu lepingulisele esindajale määruskaebemenetluses kokku 1,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud tunnihind mitteadvokaadist juristil, arvestades käesoleva vaidluse vähest keerukust, ei saa olla kõrgem kui 100 eurot. Seega mõistab kohus avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 150 eurot. Samuti on põhjendatud mõista avaldajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis. Avaldaja vastuväitele on ringkonnakohus juba eelnevalt vastanud, leides et sissenõudja on õigesti kaasatud puudutatud isikuna.
14.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Käesoleval juhul ei ületa ei välja mõistetud ega välja mõistmata jäetud summa 200 eurot, seega ei saa nimetatud osas käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.