Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.09.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-2953
Tsiviilasi
AN hagi L OÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks ja saamata jäänud töötasu 5400 eurot väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind 2250 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse L OÜ apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina esindajad Nezgovorova Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): L OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.04.2016 otsus ja teha uus otsus, millega jätta AN hagi L OÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks ja saamata jäänud töötasu 5400 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta AN kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
1(8)
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AN esitas 16.12.2014 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada avaldaja ja L OÜ vahel töölepinguline suhe ajavahemikul 01.01.2014 – 01.09.2014 ning mõista välja töötasu nimetatud aja eest 5400 eurot.
2.Töövaidluskomisjoni 26.01.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2308 jäeti avaldus rahuldamata.
3.AN (hageja) esitas 25.02.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse L OÜ (kostja) vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks ja töötasu väljamõistmiseks. Hageja palus tuvastada töölepinguline suhe hageja ja kostja vahel ja mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku eest 2014 jaanuar – 2014 september saamata jäänud töötasu 5400 eurot. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, siis palub hageja kostjalt töövõtulepingu alusel välja mõista 5400 eurot.
4.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt töötas hageja AS T juures juristina perioodil 2014 jaanuar - 2014 september. Hageja töötas osalise tööajaga ja töötasuga 600 eurot kuus. Poolte vahel oli kirjalik tööleping. Kuna AS T ja kostja kuulusid ühele perekonnale, siis tuli hagejal täita ka kostja osas juristi töökohustusi, milliseid andis AS T juhatuse liige. Esmaselt on hageja täitnud kostja ülesanded erandkorras (aastatel 2012-2013), mille eest tasu ei nõudnud ega saanud. Kuid aastast 2014 muutusid hageja ja kostja õigussuhted alalisteks ning pooled leppisid kokku, et hageja töötab kostja juures samadel tingimustel nagu T AS-s. Pooled ei jõudnud töölepingu kirjaliku vormistamiseni. Töösuhet tõendavad järgmised tõendid: teostatud tööülesannete Exel ́i tabel (ülevaade), 14.04.2014 kohtuistungiprotokoll tsiviilasjas nr 2-13-52096. Hageja leidis, et tema mõistlik töötasu suurus on 600 eurot kuus (neto). Seega on töötasu nõue 5 400 eurot (9 kuud x 600 eurot).
5.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. AS-s T juristina töötamine ei välista juristina töötamist kostja juures. Hageja ja AS T vahelisest töölepingust ei tulene hageja kohustus teha tööd kolmandate isikute kasuks ja huvides. Hagejal puudub info AS-s T ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe kohta õigusabi osutamiseks. Hageja ei ole saanud tasu AS T poolt kostjale tehtud töö eest. AS T ei saa osutada õigusabi, kuna ettevõttes oli vaid üks jurist – hageja. Ebaõige on kostja väide, et AS-s T tööle asumisel oleks hageja kohustatud osutama juriidilist abi kõikidele ettevõtetele, mis on seotud AS-ga T. Kostja vastuväited hagile
2(8)
6.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja väited on paljasõnalised. Hageja ei ole esitatud kohtule ühtegi tõendit poolte vahelise töösuhte olemasolu kohta. Hageja ei ole esitatud andmeid, kellega tal oli suuline kokkuleppe töölepingu sõlmimise kohta. Hageja ei selgita, miks tema töösuhted kostjaga lõppesid 2014 septembris ja kelle algatusel. Samuti ei selgita hageja, miks ta ei nõudnud töösuhte lõppemisel kostjalt tasumata jäänud 9 kuu eest töötasu. Töösuhte lõppemisel tuleb töötajale tasuda puhkuse hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest, hageja puhkuse hüvitist ei nõua.
8.Hageja töötas AS-s T juristina 02.07.2012 kuni 17.10.2014. Kuna AS T ja kostja tegevus on seotud ja AS-l T oli oma jurist, siis AS T ja kostja vahel oli kokkuleppe, et vajadusel osutab AS T kostjale õigusabi. Kostjale on AS T poolt osutatud õigusabi seoses tsiviilasjaga nr 2-13-52096 (L hagi OÜ M OÜ vastu). Tsiviilasjaga nr 2-1352096 osutatud õigusabi eest on AS T väljastanud kostjale kolm arvet nr 140124.1, 140317.2 ja 1404222.2. Sealjuures on hageja andnud AS T juhatuse liikmele PT-ile korralduse arvete esitamiseks kostjale õigusteenuse osutamise eest. Kostjale osutas õigusabi AS T hageja isikus ning selle eest maksis AS T hagejale töötasu, mistõttu ei olnud hageja ja kostja vahel tegemist töölepingulise suhtega TLS § 1.
9.Hageja nõuded on aegunud tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg-st 1. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tuvastati poolte vahel alates jaanuaris 2014 töölepinguline suhe. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi jaanuar 2014 kuni september 2014 eest summas 2250 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude tuvastada töövõtulepingust tulenev suhe ja välja mõista sellest suhtest tulevalt tasu. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli tööleping või mõni muu tsiviilõigusega reguleeritud leping ning kas hagejal on õigus saada saamata jäänud (töö)tasu summas 5400 eurot.
12.Hageja nõuded ei ole aegunud. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-73-08 ei saa õigussuhte olemasolu tuvastamisele aegumist kohalda. Olukorras, kus esitatakse nii tuvastusnõue kui ka sooritusnõue, tuleks aegumise küsimuse lahendamisel lähtuda sooritusnõude aegumise tähtajast, millega oleks nn hõlmatud ka tuvastusnõue. Antud juhul tuleb lähtuda sooritusnõude aegumise tähtajast, st 3 aastast.
13.Hageja töösuhe AS-ga T ei välista seda, et hageja oli vähemalt ajavahemikul jaanuarist 2014 kuni septembrini 2014 töösuhtes ka kostjaga.
14.Riigikohus on lahendi 3-2-1-41-11 p-s 14 märkinud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut.
15.Kuna AS-l T ja kostjal olid kattuvad juhid, kes ettevõtete tööd korraldasid, sh PT, siis võis hagejal olla keeruline aru saada, kelle nimel ja huvides juhatuse liige talle tööülesandeid andis. Sellest ei saa aga järeldada, et poolte vaheline töösuhe oleks seetõttu välistatud. Poolte elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja suhtles hagejaga erinevaid äriühinguid puudutavate küsimuste lahendamisel
3(8)
nii „T“ kui ka „logos“ tunnusega e-posti aadressidelt. Selline oli ettevõttes kujunenud tava, millest saab teha järelduse, et asjaolu, milliselt aadressilt kirjutati, ei omanud suurt tähendust.
16.Maakohtule esitatud tõendite alusel (hageja ja kostja esindaja kirjavahetus; OÜ M kohtumenetluseks välja antud volitus; ülevaadet OÜ M kohtuasjaga seotud toimingutest (TVK 18); kostja TSD deklaratsioonid; hageja vastus pankrotihoiatusele) ei saa väita, et hageja täitis kostja esindajana tööülesandeid AS T töölepingu raames (tl 113-115, 118, 120, 122-125,126, 129-141). Kohtule esitatud menetluskulu suurust puudutavad alusdokumendid ei välista poolte vahel töösuhte olemasolu. Millised kuludokumendid kohtumenetluses esitati, seda otsustas PT, kes oli mõlema äriettevõtte (AS T ja kostja) juhatuse liige. Samuti otsustab tööandja, millised lähteandmed töötajate kohta maksuametile edastatakse. Kohtule esitatud faktiraport, teise töötajaga sõlmitud tööleping, maanteeameti teatis (tl 176 - 188) ja kostja esindaja vande all antud ütlused (tl 173-174) ei välista hageja ja kostja vahelise töösuhte olemasolu.
17.Kohtule esitatud tõendite alusel [(päring märtsis 2014 Koplipere tn pinnase kohta (tl 151, 156-158, TVK 80-101, 104-107); hageja kirjavahetus juhiga OÜ M kohtumenetluses (tl 152 - 153, TVK 74-79); hageja kirjavahetus kostja osaku müügitehingu ettevalmistamise kohta (tl 154-155, TVK 70-72); kirjalik tõend, et kostja tegutses aktiivselt ja omas töölepinguid töötajatega (tl 159-166); hageja tööülesanded üürilepingust tulenevad läbirääkimiste ja lepingute ettevalmistamine, mille tulemusena lepingud sõlmiti ja äriettevõtted, sh kostja kolis ühelt üüripinnalt teisele Suur-Sõjamäe tänavalt-Paneeli tänavale; tõendid hageja ja kostja kindlustusega seonduvate ülesannete täitmise kohta (tl 167-168, TVK 68-69, 117); hageja poolt vande all antud ütlused töölepingu sõlmimise asjaolude ja töökohustuste täitmise kohta; hageja täitis enne jaanuari 2014 kostjaga seotud ülesandeid ühekordse korralduse alusel (TVK 119-121, tl 172-173); tõend suhtlemise kohta kinnistusosakonnaga (TVK 102-103); kirjavahetus kostja töötajaga, mis puudutas töötajate ametijuhendeid (TVK 117-118)] ning hinnates hageja poolt täidetud tööülesannete sisu ja selleks kulunud aega, võib teha järelduse, et hageja täitis kostja huvides ülesandeid alates jaanuarist 2014 kestvalt AS T töölepingu raames.
18.Kostja huvides teostatud tööülesannete hulka ja kestvust arvestades ja juristina ülesannete täitmiseks kulunud aega hinnates, saab teha järelduse, et (täites 10 tunni jooksul nädalas AS T ja kostja tööülesandeid) need tunnid ei mahtunud AS T töölepingus kokkulepitud 10 töötunni sisse nädalas ja kuna ületunde AS-s T ei tehtud, siis pidi hageja täitma kostja huvides tehtud tööülesandeid muu lepingu alusel. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et poolte vahel oli sõlmitud mõni muu tsiviilõiguslik leping, siis saab teha järelduse, et hageja, täites kostja huvides eelpool nimetatud tööülesandeid, tegutses kostja juhi PT juhiseid ja korraldusi täites töölepingu alusel. Kohus tuvastas vande alla antud ütlustega ja poolte kirjavahetust analüüsides, et hageja täitis ja pidas kinni kostja juhatuse liikme PT-ga kokkulepitud töökorrast, millest võib teha järelduse, et töötaja oli kostjaga alluvussuhetes.
19.Asjakohased ei ole kostja etteheited, et hageja ei ole nõudnud kirjaliku töölepingu sõlmimist, 9 kuu jooksul töötasu, töösuhte lõpetamist ega saamata jäänud puhkusetasu. Hageja otsustab ise millised nõuded ja kelle vastu ta esitab. Kirjaliku töölepingu sõlmimine on eelkõige tööandja kui töösuhte tugevama poole kohustus.
20.Hageja töötasu nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja väidab, et tööleping kostjaga sõlmiti samadel tingimustel nagu T AS-ga. Seega lähtus maakohus töötasu suuruse nõude käsitlemisel T AS-s kokkulepitud töötasu suurusest, milleks on 250 eurot kuus. 9 kalendrikuu töötasu moodustab seega 2250 (9x 250) eurot.
4(8)
21.Maakohus leidis, et hageja 29.10.2013 töötasu tõend ei ole usaldusväärne ega kooskõlas teiste töötasu suurust puudutavate asjaolude ja tõenditega.
22.Hagejaga sõlmitud AS-s T töölepingust ei nähtu hageja töökohustused – ei kestvad ega ühekordsed, et tõendada hageja kohustust täita sama töölepingu raames ja sama töötasu piires ka kostja juristi tööülesandeid (tl 30-31). Tööülesanded, mida hageja täitis kostja huvides, olid kestva iseloomuga, mitte ühekordsed, ajamahukad, esines alluvussuhe ning ülesanded olid esitatud ja täidetud töösuhtele omaselt.
23.Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude tuvastada töövõtulepingust tulenev lepinguline suhe ja välja mõista vastav tasu.
24.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
25.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
26.Hageja väited töösuhte olemasolu kohta on paljasõnalised. Hageja poolt 23.03.2016 istungil vande all antud ütlused töölepingu sõlmimise kohta on vasturääkivad ja ei vasta tõele. Hageja ütlustest jääb arusaamatuks, kellega hageja arutas töölepingu tingimusi, kes otsustas hagejaga tööleping sõlmida, kas PT või tema isa. Hageja poolt ei ole esitatud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta on pöördunud kostja poole töötasu saamiseks. Usaldusväärne ei ole väide, et hageja töötas ilma töötasuta 9 kuud ning ootas kirjaliku lepingu sõlmimist.
27.23.02.2016 kohtuistungil on hageja avaldanud, et faktiliselt ei ole tema töösuhe kostjaga lõppenud. Seega on arusaamatu, miks ei nõua hageja töötasu kogu töölepingu kehtivuse aja eest, s.o. kuni käesoleva ajani.
28.AS-ga T sõlmitud töölepingu alusel osutas kostja juriidilist abi kõikidele ettevõtetele, mis on seotud AS-ga T, sh kostjale. Sellega oli hageja nõus ja ei pöördunud kordagi tööandaja poole väitega, et ta ei pea seda tegema. Samuti andis hageja kohtule ütlusi selle kohta, et 2013. aastal olid üksikud asjad, mida tuli lahendada kostja juures ja sellel põhjusel ei olnud vajadust töölepingu sõlmimiseks. Kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel kohus otsustas, et hageja poolt antud ütlused töölepingu sõlmimise osas on tõepärasemad, kui kostja seadusliku esindaja poolt vande all antud ütlused.
29.Tsiviilasjas nr 2-13-52096 (OÜ L hagi OÜ M OÜ vastu) täitis hageja tööandja AS T korraldusi. Ka on hageja ise kinnitanud, et ta osutas kostjale õigusabi teenust AS-i T juhi korraldusel. Nimelt on kostja kohtule tõendina esitanud hageja 24.09.2014 e-kirja järgneva sisuga: „Juristkonsult T AS on täitnud samuti juhi ülesannet/korraldust teistele firmadele, otseselt seotud T AS-i juhtkonnaga (L OÜ, R OÜ).“
30.Hageja on kostja huvides ajavahemikul 10.01.2014 – 27.08.2014 teinud tööd 15 h, sh 2014 aprillis - 7 h 45 min; 2014 juunis - 20 min; 2014 augustis – 6,5 h (hageja poolt esitatud Exel ́i tabel). Seega ei olnud hageja koormus püsiv ning kostjal ei olnud vajadust võtta tööle juristi alalise töölepingu alusel.
31.Hageja poolt esitatud Exel ́i tabelist nähtuvalt andis hageja 27.08.2014 üle OÜ M kohtuvaidlusega seotud dokumendid advokaadile JV. Seega, kui kohus otsustab, et poolte vahel oli töölepinguline suhe, siis töösuhe kestis perioodil jaanuar 2014 - august 2014.
32.Maakohtu otsusest ei selgu, kas maakohtu poolt välja mõistetud töötasu 250 eurot kuus on brutosumma või netosumma. Samuti ei ole selge, miks maakohus ei nõustunud hagejaga töötasu suuruse osas, kuid nõustus teiste paljasõnaliste väidetega.
33.Hageja töölepingulise suhte tuvastamise nõue on aegunud ITLS § 6 lg 1 alusel.
5(8)
Vastustaja seisukoht
34.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
36.Hageja palus tuvastada töölepingulise suhte olemasolu kostjaga ja mõista välja töötasu.
37.Hageja on hagi alusena välja toonud järgmised asjaolud: - Hageja töötas AS-s T juristina perioodil 2014 jaanuar - 2014 september kirjaliku töölepingu alusel osalise tööajaga töötasuga 600 eurot kuus. - Samal ajal täitis hageja ka kostja osas juristi töökohustusi, milliseid andis talle AS T juhatuse liige ning pooled leppisid kokku, et hageja töötab kostja juures samadel tingimustel nagu T AS-s.
38.Kostja eitab töösuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kostja esitas ka aegumise vastuväite töösuhte tuvastusnõudele. Kostjale osutas õigusabi AS T hageja isikus ning selle eest maksis AS T hagejale töötasu, mistõttu ei olnud hageja ja kostja vahel tegemist töölepingulise suhtega.
39.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus aegumise vastuväidet. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga, et hageja nõue ei ole aegunud. Olukorras, kus esitatakse nii tuvastusnõue kui ka sooritusnõue, tuleb aegumise küsimuse lahendamisel lähtuda sooritusnõude aegumise tähtajast, millega on hõlmatud ka tuvastusnõue. Antud juhul esitas hageja töötasu nõude ja selle lahendamiseks palus tuvastada töösuhte olemasolu. ITLS § 6 lg 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastast. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
40.Hagi lahendamisel ei nõustu aga ringkonnakohus nõude põhjendatuse ja tõendatuse osas tehtud maakohtu järeldustega. Maakohus on kostja vastuväited jätnud sisuliselt hindamata. Kohus on kõigi vastuväidete puhul vaid märkinud, et need ei välista töösuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega pidi hageja kõigepealt esile tooma asjaolud, mille alusel on võimalik töölepingu olemasolu tuvastada ja vajadusel neid asjaolusid tõendama.
41.TLS § 1 lg 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
42.Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millal ja kellega ta tööle asumises kokku leppis ja milles kokku lepiti (töö mahus, töö ajas, töö tasus). Ainuüksi asjaolu, et hageja on kostja huvides koostanud juriidilisi dokumente ja esindanud kostjat kohtuistungil, ei tõenda töösuhte olemasolu. Tõendid, millele maakohus tugines, näitavad hageja tegutsemist kostja huvides, mille üle pole ka vaidlust, kuid ei tõenda töösuhte olemasolu hageja ja kostja vahel.
43.Vaidlust ei ole selles, et kostjale osutas juriidilist teenust AS T ning hageja AS T töötajana täitis seda lepingut. Hageja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et ta osutas kostjale juriidilist teenust veel ka tema endaga sõlmitud töölepingu alusel, mitte AS T töötajana. Hageja poolt loetletud tööülesannete täitmise eest sai hageja tasu AS-lt T ja allus AS T juhi korraldustele. Asja materjali kohaselt
6(8)
esindas hageja kostjat ühes kohtuvaidluses (OÜ L hagi OÜ M OÜ vastu, tsiviilasi nr 2-13-52096). Selles tsiviilasjas osutatud õigusabi eest on AS T väljastanud kostjale arved, mis on kostja poolt ka tasutud. Sealjuures on just hageja ise andnud AS T juhatuse liikmele PT-le juhised arvete esitamiseks kostjale õigusteenuse osutamise eest.
44.Maakohus märkis, et hageja töösuhe AS-ga T ei välista seda, et hageja oli vähemalt ajavahemikul jaanuarist 2014 kuni septembrini 2014 töösuhtes ka kostjaga. Iseenesest on see väide õige, kuid ei tõenda kuidagi hageja nõuet.
45.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, et kuna AS-l T ja kostjal olid kattuvad juhid, kes ettevõtete tööd korraldasid, sh PT, siis võis hagejal olla keeruline aru saada, kelle nimel ja huvides juhatuse liige talle tööülesandeid andis. Kuna hageja nõue põhineb just kostjaga sõlmitud töölepingul, siis pidi hageja teadma, millise lepingu alusel ta milliseid tööülesandeid täitis.
46.Kostja huvides teostatud tööülesannete hulka ja kestvust arvestades ja juristina ülesannete täitmiseks kulunud aega hinnates, tegi maakohus järelduse, et täites 10 tunni jooksul nädalas AS T ja kostja tööülesandeid, ei mahtunud need tunnid AS T töölepingus kokkulepitud 10 töötunni sisse nädalas ja kuna ületunde AS-s T ei tehtud, siis pidi hageja täitma kostja huvides tehtud tööülesandeid muu lepingu alusel. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu.
47.Hageja ja T AS vahel sõlmitud töölepingu p 2.4 sätestab, et tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib otsene juhataja PT. Lepingu p-s 3.1 on pooled kokku leppinud, et töötaja tööaja kestus on 10 tundi nädalas (nn “vaba graafik“). Jooksva kuu lõppemisel esitab töötaja tööandjale tööaruande kuu aja eest tööandja nõudmisel. Töö suurem maht või ületunnitöö kooskõlastatakse pooltega lisakokkuleppe alusel. Seega sai hageja oma tööülesanded PT-lt ja oli ka aruandekohuslane viimase ees. Tööleping sätestas võimaluse töötada ka rohkem kui 10 tundi, mis tuli kooskõlastada. Hageja ei ole AS T ees tõstatanud küsimust sellest, et töö hulk ületab 10 tundi nädalas. On arusaamatu, mille järgi maakohus hageja töö mahtu hindas ja jõudis järeldusele, et see pidi olema hõlmatud veel teise lepinguga. Hageja on esitanud ühe enda poolt koostatud tööaja arvestuse, milles hageja on näidanud oma ajakuluks 8 kuu jooksul kokku 15 tundi.
48.Ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et hageja, kui ta arvas, et tal on sõlmitud eraldi tööleping kostjaga, ei nõudnud 9 kuu jooksul kordagi töötasu maksmist ja tegi seda tagantjärele alles siis, kui tööleping AS-ga T oli lõppenud. Hageja ei ole ka usutavalt põhjendanud, miks ta töötasu maksmist igakuuliselt ei nõudnud, nagu nägi ette tööleping AS-ga T, kui ta väidab, et tööleping kostjaga oli sõlmitud samadel tingimustel.
49.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta loeb hageja poolt vande all antud ütlusi töölepingu sõlmimise osas tõepärasemaks, kui kostja seadusliku esindaja poolt vande all antud ütlusi. Hageja ei ole usutavalt kirjeldanud samade ülesannete täitmiseks veel teise töölepingu sõlmimise asjaolusid, vaid on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et leping sõlmiti samadel tingimustel, nagu oli tööleping As-ga T. Hageja ütlused on vastuolus ka tema enda tegevusega, kus ta osutas kostjale õigusteenust AS T juristina, mille eest kostja AS-le T ka tasus.
50.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks ja töötasu saamiseks pole põhjendatud ja tõendatud ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Tööülesandeid, millele hageja oma nõudes tugineb, täitis ta AS T töötajana AS T ja kostja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel ja sai selle eest töötasu AS-lt T. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue töötasu väljamõistmiseks töövõtulepingu alusel.
7(8)
Menetluskulude jaotus
51.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
52.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
53.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.