Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

kuni käesoleva hetkeni, dokumendid selle kohta, kellele on Marstone Limited arveldusarvetega seoses väljastatud internetipanga paroolid ja juhul, kui taotluses nimetatud ülekanded Marstone Limited arveldusarvelt Petramark OÜ-le tehti pangakontoris, siis maksekorraldused ja dokument esindaja tuvastamise kohta ülekannete tegemise juures. 19.01.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus võlgniku pankrotihalduri taotluse tõendite kogumiseks ja kohustas Tallinna Äripanga AS-i edastama kohtule: Marstone Limited (registrikood HE 197524, asukoht 118 Agias Fylaxeos Street, Christabel House, 3087 Limassol, Küpros) kõikide kontode väljavõtted koos IP aadressidega ja kasutaja(te) andmetega, kes internetiülekandeid tegi (juhul kui maksed teostati internetiülekannetena), perioodist 01.01.2012 kuni käesoleva hetkeni; dokumendid selle kohta kes on Marstone Limited kasusaaja, samuti kõik konto avamisel Tallinna Äripanga AS-ile antud äriühingu poolt esitatud dokumendid; dokumendid selle kohta, kes on Marstone Limited seaduslik/volitatud esindaja pangas (alates kontode avamisest kuni käesoleva hetkeni); dokumendid selle kohta kellele on Marstone Limited arveldusarvetega seoses väljastatud internetipanga paroolid (mh tänaseks kehtetud kasutajatunnused); juhul, kui määruses loetletud ülekanded Marstone Limited arveldusarvelt Petramark OÜ-le tehti pangakontoris (mitte internetipangas), siis maksekorraldused ja dokument esindaja tuvastamise kohta ülekannete tegemise juures. 01.02.2016 esitas TallinnA Äripanga AS Harju Maakohtule taotluse, milles palus lugeda põhjendatuks Tallinna Äripanga AS-i keeldumine väljastada Harju Maakohtule 19.01.2016.a määrusega nõutavaid dokumente ja teavet, mis puudutavad Tallinna Äripanga AS-i kliendiks olevat äriühingut Marstone Limited. Tallinna Äripanga AS on seisukohal, et kuivõrd Marstone Limited on panga klient, Harju Maakohtu määrusega pangalt nõutavad dokumendid ja teave liigituvad pangasaladuseks, kuid äriühing ei ole andnud pangale nõusolekut tema kohta käivate dokumentide ja teabe avaldamiseks, on dokumentide väljaandmisest keeldumine õiguspärane. Esimese astme kohtu määrus 21.06.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus Tallinna Äripanga AS-i 01.02.2016 taotluse ja luges õiguspäraseks Tallinna Äripanga AS-i keeldumine väljastada Harju Maakohtule 19.01.2016 määrusega nõutavaid dokumente ja teavet, mis puudutavad Tallinna Äripanga AS-i kliendiks olevat äriühingut Marstone Limited. TsMS § 236 lg 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. TsMS § 279 lg 1 ja 2 alusel isik, kelle valduses on dokument, on kohustatud kohtu nõudel esitama selle kohtule kohtu määratud ajaks. Kui isiku valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid, peab ta kohtu nõudel koostama nende andmete alusel dokumendi ja esitama selle kohtule. Sellest võib keelduda samal põhjusel kui dokumendi väljaandmisest. TsMS § 281 lg 2 p 2 kohaselt ei pea kohtu nõudmisest sõltumata dokumenti välja andma, kui dokument sisaldab andmeid, mille suhtes ei või dokumendi valdajat tunnistajana üle kuulata või mille suhtes on valdajal õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest. TsMS § 256 lg 2 p 3 kohaselt ei või selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, tunnistajana üle kuulata muud isikut, kellele on tema ameti või kutse- või majandustegevuse tõttu usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik. Kohus oli seisukohal, et Tallinna Äripanga AS-i taotlus on käesoleval juhul põhjendatud. Tallinna Äripanga AS ning Marstone Limited ei ole tsiviilasja nr 2-14-50251

menetlusosalised. TsMS § 256 lg 2 p 3 tulenevalt ei või käesoleval juhul ilma Marstone Limited ́i nõusolekuta üle kuulata Tallinna Äripanga AS-i kui isikut, kellele on tema majandustegevuse tõttu usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik (KAS § 88 sätestatud pangasaladuse hoidmise kohustus). Tallinna Äripanga AS on kohtule teatanud, et äriühing ei ole andnud pangale nõusolekut tema kohta käivate dokumentide ja teabe avaldamiseks. TsMS § 256 lg 2 p 3 ja TsMS § 281 lg 2 p 2 koosmõjus on pangal kohtu nõudmisest sõltumata seega õigus dokumendi väljaandmisest keelduda. Kohus oli eelnevast tulenevalt seisukohal, et Tallinna Äripanga AS-i keeldumine väljastada Harju Maakohtule 19.01.2016 määrusega nõutavaid dokumente ja teavet, mis puudutavad Tallinna Äripanga AS-i kliendiks olevat äriühingut Marstone Limited, on käesoleval juhul õiguspärane ning Tallinna Äripanga AS-i taotlus kuulub rahuldamisele. Määruskaebus 30.06.2016 esitatud määruskaebuses palub võlgniku pankrotihaldur tühistada Harju Maakohtu 21.06.2016 määruse ja teha uue määruse, millega jätta rahuldamata Tallinna Äripanga AS-i taotlus ja kohustada Tallinna Äripanga AS-i väljastama pankrotihalduri poolt taotletud dokumendid. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlusalune asjaolu, et tõendite kogumine on põhjendatud. Kohus tuvastas enda 19.01.2016 määrusega tõendite kogumise põhjendatuse. Käesoleval juhul on vaidlus pelgalt õigusliku küsimuse üle, kas Tallinna Äripanga AS-il on õigus keelduda andmete ja dokumentide väljastamisest tuginedes pangasaladuse vastuväitele TsMS § 281 lg 2 p 2, § 256 lg 2 p 3 ja krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 3 mõttes. Kaebuse kohaselt kohustab kaebusele lisatud Finantsinspektsiooni ametlik seisukoht Äripanka andmeid avaldama. Finantsinspektsioon selgitas oma 30.03.2016 vastuses, et Äripangal ei ole õigust keelduda 19.01.2016 kohtumääruse täitmisest. Lisaks leiab kaebaja, et üldtingimused on vastuolus Äripanga vastuväitega. Äripanga üldtingimuste p 8.4.2. kohaselt väljastab pank pangasaladusega kaetud andmed kohtu nõudel. Nimetatud tüüptingimus on selgelt kooskõlas krediidiasutuste seaduse § 88 lg 5 p-ga 1. Seega on kõik Äripanga kliendid läbi tüüptingimuste teadlikud ja andnud nõusoleku, et neid puudutavaid andmeid võidakse kohtu nõudel kohtule avaldada. Eeltoodust tulenevalt on Äripanga vastuväide andmete väljastamiseks tõsiseltvõetamatu. Kaebaja märgib lisaks, et KAS § 88 lg 5 p 1 on erinorm TsMS § 281 lg 2 p 2 osas ning Äripanga vastuväide, mis tugineb TsMS § 281 lg 2 p 2 tulenevale vabastusele andmete esitamise kohustusest on alusetu, kuivõrd käesoleval juhul välistab KAS § 88 lg 5 p 1 Äripanga õiguse esitada vastuväide. Andmete avaldamise kohustus tuleneb ka KAS § 88 lg 5 p-st 6, mille kohaselt peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse ajutisele haldurile ja pankrotihaldurile pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Seejuures ei ole halduri õigus piiratud TsMS sätetega – otsenõudmisel ei saa krediidiasutus esitada pangasaladuse vastuväidet, kuivõrd TsMS ei kohaldu. Kaebaja märgib, et pankrotimenetluse läbiviimise eelduseks on arvelduskontode väljanõudmise võimalikkus. Pangasaladusele tuginemine ei saa välistada pankrotimenetluse sisulist läbiviimist. Samuti märgib kaebaja, et Äripank on käesolevas menetluses juba korra avaldanud teiste klientide andmeid. Harju Maakohus kohustas 06.10.2015 erinevaid pankasid väljastama nelja erineva äriühingu arveldusarvete väljavõtted. Kõik Eesti pangad, sh Äripank, täitsid kohtumääruse korrektselt ja väljastasid määruses nõutud info. Äripanga vastuväide ei tuginenud mitte soovil tagada pangasaladus vaid keeldumise motiiv on varjata andmeid ning dokumente, mis võiksid Äripanga juhatust inkrimineerida. Kui motiiv oleks olnud pangasaladuse hoidmine, siis ei oleks Äripank avaldanud kohtule Petramark OÜ arveldusarve

väljavõtet. Kaebuse kohaselt on kohtupraktika kinnitanud krediidiasutuste kohustust avaldada kohtu nõudmisel pangasaladusega kaetud andmed. Seejuures tugineb kaebaja näitena Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 lahendile tsiviilasjas nr 2-07-14769, milles on leitud, et KAS § 88 lg 1 p 1 järgi peab ka krediidiasutus avaldama pangasaladuse kohtule või seaduses ettenähtud juhtudel kohtumääruses nimetatud isikule. Seega pole ka pangasaladus absoluutne. Samuti märgib kaebaja Juridica III/2002 artiklile „Pangasaladus“ (autorid Kadri Siibak ja Rain Raa) viidates, et ka õigusteoreetiline kirjandus toetab asjaolu, et kohtumääruse alusel pangasaladusega kaetud informatsiooni avaldamine on tavapärane praktika ja seda teevad kõik Eesti pangad. Kaebaja hinnangul on Äripank kohustatud pangasaladusega kaetud andmed kohtu nõudmisel edastama ning saab andmete diskreetsuse kaitseks taotleda menetluse kinniseks kuulutamist. Seejuures tugineb kaebaja TsMS § 38 lg 1 p-le 6 ja märgib, et menetluse kinniseks kuulutamise otstarve on võimaldada ärisaladust sisaldavate andmete menetlemist kohtumenetluses ilma, et esineks andmete üldsusele avaldamise oht. Vastus määruskaebusele Tallinna Äripanga AS palub jätta võlgniku pankrotihalduri määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 21.06.2016 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohus on vaidlustatud määruses toodud põhjendustel ebaõigesti leidnud, et TsMS § 256 lg 2 p 3 ja § 281 lg 2 p 2 koosmõjus on Tallinna Äripanga AS-il õigus Harju Maakohtu 19.01.2016 määrusega nõutavate dokumentide väljaandmisest keelduda. Ringkonnakohus nimetatud järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et KAS § 88 lg 5 p 1 on erinorm TsMS § 281 lg 2 p 2 osas ning Tallinna Äripanga AS-i vastuväide, mis tugineb TsMS § 281 lg 2 p 2 tulenevale vabastusele andmete esitamise kohustusest on alusetu, kuivõrd käesoleval juhul välistab KAS § 88 lg 5 p 1 tema õiguse esitada vastuväide. Andmete avaldamise kohustus tuleneb ka KAS § 88 lg 5 p-st 6, mille kohaselt peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse ajutisele haldurile ja pankrotihaldurile pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Finantsinspektsioon on 30.03.2016 väljastatud vastuses leidnud samuti, et Tallinna Äripanga AS on kohustatud tulenevalt KAS § 88 lg 5 p-st 1 kui krediidiasutus avaldama pangasaladuse kohtule kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras. Finantsinspektsiooni arvamused õiguslikes küsimustes ei ole konkreetset tsiviilvaidlust menetlevale kohtule seadusest tulenevalt kohustuslikud, kuid siiski pädeva organi seisukoht (t.l 133, VI kd). Maakohus on 19.01.2016 määruses leidnud, et pankrotihaldur taotlus tõendite kogumiseks on põhjendatud. Selles osas pole maakohus ka oma seisukohta 21.06.2016 määruses muutnud. Pankrotihaldur on tõendite kogumise vajadust põhistanud üksikasjalikult 18.11.2015 menetlusdokumendis (t.l. 164-167, V kd). Maakohus on ka piisavalt 19.01.2016 määruses piiritlenud, milliseid dokumente on Tallinna Äripanga AS-i kohustatud väljastama kohtule.

Ringkonnakohus leiab ülaltoodu alusel, et Tallinna Äripanga AS on kohustatud pangasaladusega kaetud andmed kohtu nõudmisel edastama ning saab andmete diskreetsuse kaitseks taotleda menetluse kinniseks kuulutamist TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel. Menetluse kinniseks kuulutamise otstarve on võimaldada ärisaladust sisaldavate andmete menetlemist kohtumenetluses ilma, et esineks andmete üldsusele avaldamise oht. Eeltoodu alusel kuulub määruskaebus rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.