Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood 46806280279, aadress A.Lauteri 5, 10114 Tallinn, elektronpost [email protected]) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
AS SEB Pank (registrikood 10004252, aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Lepinguline esindaja Janek XXXX (elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada XXXXOÜ (registrikood XXXX likvideerimisel) kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood 46806280279) 01.02.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 022/2012/1889.
Tühistada Tallinna kohtutäituri Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood 46806280279) 01.02.2016.a otsus täiteasjas nr 022/2012/1889.
3.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
4.Jätta menetluskulud riigilõivu osas Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood 46806280279) kanda.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 (neli) nimetatud osas. 1 (5)
6.Määrata kindlaks XXXXOÜ (registrikood XXXX likvideerimisel) menetluskulude rahaline suurus riigilõiv 15 (viisteist) eurot.
7.Välja mõista Tallinna kohtutäiturilt Elin Vilippuselt (Vilippus, isikukood 46806280279) XXXXOÜ (registrikood XXXX likvideerimisel) kasuks menetluskulud riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.XXXXOÜ (likvideerimisel, võlgnik) esitas 15.02.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 01.02.2016 otsuse peale täiteasjas nr 022/2012/1889 (I kd, tl-d 2-8). Kohus algatas kaebuse alusel 03.03.2016 hagita menetluse (I kd, tl 46). Sissenõudja AS SEB Pank (sissenõudja) vastas kaebusele 08.03.2016 (I kd, tl-d 56-58). Kohtutäitur vastas kaebusele 08.03.2016 (I kd, tl-d 59-64). Kohtutäitur esitas kohtule täitetoimiku ärakirja (I kd, tl-d 65-200, II kd, tl-d 1-200, III kd, tl-d 1-106).
2.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kaebuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Võlgniku suhtes on algatatud sissenõudja avalduse alusel täitemenetlus hüpoteegiga tagatud 265 246,74 euro tasumise nõude sundtäitmiseks. Täitedokumendiks on järgmised notariaalsed dokumendid: Tallinna notari Ants Ainsoni 02.12.2004 notariaalne dokument nr XXXX, Tallinna notari Liivi Laose 24.01.2006 notariaalne dokument nr XXXX, Tallinna notari Margus Veskimäe 09.08.2006 notariaalne dokument nr XXXX, Tallinna notari Merle Saar-Johansoni 14.11.2008 notariaalne dokument nr XXXX ja Tallinna notari Evelyn Rootsi 02.12.2011 notariaalne dokument nr XXXX. Kohtutäitur koostas sundtäidetava nõude ja täitedokumentide kohta 09.03.2012 täitmisteate. Nõue tuleneb sissenõudja ja OÜ XXXX(registrikood XXXX, kustutatud, kehtetud ärinimed Osaühing XXXX ja Aktsiaselts XXXX) vahel sõlmitud laenulepingust XXXX. Sissenõudja poolt kohtutäiturile 11.01.2016 esitatud avalduse kohaselt oli täitmisel oleva nõude jääk 92 102,94 eurot. Võlgnikule kuuluv vara müüdi 21.01.2016 kordusenampakkumisel ostuhinnaga 116 500 eurot. Kohtutäitur koostas 08.01.2016 täitmisteate, mille kohaselt suurendati sundtäidetavat nõuet. Täitmisteate kohaselt esitas sissenõudja 15.07.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse nõude suurendamiseks 679 597,57 euro võrra. Täitmisavalduse kohaselt tuleneb nõue laenulepingust nr XXXX. 12.02.2016 teatise kohaselt tuleneb 679 597,57 euro tasumise nõue sissenõudja ja OÜ XXXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXX. Võlgnik esitas kaebuse menetluse algatamise peale laenulepingust nr XXXX tuleneva nõude osas. Kohtutäitur kaebust ei rahuldanud. Algses täitmisavalduses ja 15.07.2015 täitmisavalduses esitatud nõuded tulenevad erinevatest võlaõiguslikest lepingutest. Seetõttu on sundtäitmisel olevat nõuet suurendatud nõudega, millel on sundtäitmisel olevast nõudest erinev alus. Täitemenetluse seadustik võimaldab suurendada üksnes põhinõudest tulenevat viivisenõuet. Erinevatest alustest tulenevat nõuet tuleb menetleda erinevates täiteasjades. Täitmisteade ei vasta kohtutäiturimäärustikuga kehtestatud vormile, s.h puudub täitmisteates vabatahtliku täitmise tähtaeg ja võlgnikule ei ole selgitatud tema õigusi. Võlgnik sai täitmisteate kätte 11.01.2016. Täitemenetlus 08.01.2016 täitmisteates nimetatud nõude 679 597,57 eurot osas kuulub võlgniku õiguste rikkumise tõttu lõpetamisele (I kd, tl-d 2-4).
3.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes sissenõudja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Sissenõudja leiab, et kaebus on põhjendamatu. 2 (5)
Sissenõudja esitas nõutavas vormis täitmisavalduse ja lisanud vastavad dokumendid. Sissenõudja 15.07.2015 avalduse alusel täitemenetluse läbiviimine on põhjendatud. Võlgniku väljatoodud asjaolud ei saa olla aluseks täitemenetluse lõpetamisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel. Kohtutäitur on nõudeid põhjendatult menetlenud ühes täitemenetluses (I kd, tl-d 56-57).
4.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kohtutäituri vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Täitemenetluse alustamisel võlgnikule saadetud täitmisteates ja 2016.a jaanuaris edastatud teates on märgitud viited nõude suurusele, tehtud ettepanekud nõude vabatahtlikuks täitmiseks, hoiatus täitetoimingute läbiviimise kohta, viide võlgniku õigusele pöörduda kohtutäituri vastuvõtule, õigus kaebuse esitamisele, selgitus kohtutäituri tasu osas ja viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel piisavalt selgitanud võlgniku õigusi. Sissenõudja esitas vorminõuetele vastava täitmisavalduse ja täitedokumendi. Täitemenetlus on algatatud 09.03.2012 ning koostanud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Täitmisteates nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud. Nõuet ei ole vabatahtlikult täidetud kohtutäituri vastuse esitamise päeva seisuga. Täitmisteade vastab vorminõuetele. Korduvaid täitmisteateid ei ole kohtutäitur koostanud. Sissenõudja esitas 15.07.2015 kohtutäiturile täiendava avalduse laenulepingust nr 2005018393 tuleneva nõude sissenõudmiseks. Täitedokument oli sama, mille alusel alustati täitemenetlust. Samast täitedokumendist tulenevaid nõudeid tuleb menetleda ühes täitemenetluses. Laenuleping ei ole täitedokument. Kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses (I kd, tl-d 60-62). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Kohus on seisukohal, et samast täitedokumendist tulenevaid nõudeid saab menetleda ühes täiteasjas tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33 lõikest 4. Käesolevas asjas on sissenõudja esitanud nii algse täitmisavalduse kui ka 15.07.2015 täitmisavalduse järgmiste täitedokumentide sundtäitmiseks: Tallinna notari Ants Ainsoni 02.12.2004 notariaalne dokument nr XXXX, Tallinna notari Liivi Laose 24.01.2006 notariaalne dokument nr XXXX, Tallinna notari Margus Veskimäe 09.08.2006 notariaalne dokument nr XXXX, Tallinna notari Merle Saar-Johansoni 14.11.2008 notariaalne dokument nr 4338 ja Tallinna notari Evelyn Rootsi 02.12.2011 notariaalne dokument nr 3907 (I kd, tl-d 70-90). 15.07.2015 täitmisavalduse lisade loetelust (II kd, tl 199) ja Tallinna notari Merle Saar-Johansoni poolt 14.11.2008 tõestatud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kokkuleppest (I kd, tl-d 79-84) nähtuvalt tagab võlgniku kinnisasjale seatud hüpoteek nii laenulepingust nr 2006017452 kui ka laenulepingust nr 2005018393 tulenevaid nõudeid. Menetlusosalised nimetatud asjaolu üle ei vaidle. Võlgnik leiab, et laenulepingust nr 2005018393 tulenevad nõuded tuleb sisse nõuda uues täitemenetluses, mistõttu nõude suurendamine juba käimasolevas menetluses ei ole lubatud. Kohus leiab, et laenuleping ei ole TMS § 2 lg 1 p 19 mõistes täitedokument. Täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Selline kokkulepe sisaldub notariaalselt tõestatud kokkulepetes, mille sissenõudja on kohtutäiturile täitedokumendina esitanud. Tagatiskokkuleppega võivad olla hõlmatud erinevad laenulepingud, millest tulenevaid hüpoteegiga tagatud nõudeid tuleb TMS § 33 lg 4 mõistes lugeda ühes täitedokumendis sisalduvateks erinevateks rahalisteks nõueteks. TMS § 33 lg 4 kohaselt on selliste nõuete menetlemine samas täiteasjas lubatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole seadusevastane nii laenulepingust nr 2006017452 kui ka laenulepingust nr 2005018393 tulenevate nõuete menetlemine ühes täiteasjas.
6.Täitemenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt sundtäitmisel oleva nõude suurendamise instituuti. Sundtäitmisel oleva nõude suurendamise võimalus tuleneb seaduse mõttest, mis lubab samast täitedokumendist tulenevaid nõudeid menetleda samas täiteasjas (TMS § 33 lg 4). Kohus on seisukohal, et sundtäitmisel oleva nõude suurendamisele ja suurendatud nõude osas täitemenetluse alanuks lugemisele kohaldub sama regulatsioon, mis täitemenetluse algatamisele (täitmisavalduse ja 3 (5)
selle kohustuslike lisadokumentide esitamine, kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise tingimuste kontrollimine ja nende esinemisel täitmisteate koostamine ja võlgnikule kättetoimetamine). Seadus ei sätesta, et sundtäitmisele esitatud nõude suurendamisel on kohtutäituril õigus kõrvale kalduda täitemenetluse seadustikuga täitemenetluse algatamise kohta sätestatust. Võlgniku õigused (s.h õigus nõue kohtutäituri määratud tähtaja jooksul vabatahtlikult täita ning maksta sellest lähtuvalt väiksemas summas kohtutäituri põhitasu) ei tohi sõltuda sellest, kas sissenõudja esitab kõik täitedokumendist tulenevad nõuded sundtäitmisele ühes täitmisavalduses või mitmes eri ajal esitatud täitmisavalduses. Võlgniku õiguste maht ei tohi sõltuda sellest, kas sissenõudja avalduse alusel algatatakse uus täitemenetlus või suurendatakse käimasolevas täitemenetluses sundtäitmisel olevat nõuet. Nii ei saa kohtutäitur jätta hiljem täitemenetluses esitatud nõude osas määramata vabatahtliku täitmise tähtaega põhjendusega, et algselt sundtäitmisel olnud nõude osas on vabatahtliku täitmise tähtaeg juba määratud.
7.Eeltoodut arvestades kontrollib kohus, kas sundtäitmisel oleva nõude suurendamisel on järgitud täitemenetluse seadustiku regulatsiooni. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sissenõudja esitas 15.07.2015 täitmisavalduse laenulepingust nr 2005018393 tulenevate nõuete sissenõudmiseks (II kd, tl-d 197-200, III kd, tl-d 1-26). Täitmisavaldus on allkirjastatud digitaalselt 15.07.2015 (III kd, tl 1). Täitmisavaldus vastab kohtu hinnangul TMS §-s 23 esitatud nõuetele. Samuti on kohtu hinnangul täidetud täitemenetluse alustamise tingimused. TMS § 24 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Täitmisteate vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. TMS § 24 lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Kohus leidis eelnevalt, et kohtutäitur on kohustatud ka sundtäitmisel oleva nõude suurendamisel koostama täitmisteate ja selle kätte toimetama võlgnikule. Täitemenetluse seadustik omistab täitmisteate kättetoimetamisele konkreetsed õiguslikud tagajärjed, milleks on näiteks täitemenetluse alanuks lugemine (TMS § 24 lg 2) ja vabatahtliku täitmise tähtaja määramine. Võlgnik on seisukohal, et 08.01.2016 teatis on täitmisteade. Kohtutäitur leiab, et ta ei ole korduvaid täitmisteateid koostanud. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 08.01.2016 ja 12.01.2016 teatised (III kd, tl-d 62-64, 67-68) ei ole täitmisteateks TMS § 24 lg 1 mõistes, s.h ei sisalda teatised TMS § 24 lõike 3 kohaselt täitmisteatesse märgitavaid kohustuslikke andmeid ja selgitusi. Täitmisteatega ei ole määratud vabatahtliku täitmise tähtaega. Sealhulgas ei nähtu teatistest kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust koos käibemaksuga. Nimetatud andmed tuleb täitmisteates märkida kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 4 kohaselt. Kuivõrd kohtutäituri põhitasu suurus tuleb märkida täitmisteates, peab kohtutäitur koostama ka kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse. Kuivõrd kohtutäitur ei ole koostanud ja võlgnikule kätte toimetanud täitmisteadet 15.07.2015 täitmisavalduses esitatud nõuete osas, ei saa täitemenetlust nimetatud nõuete osas lugeda alanuks. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tegevusetus (täitmisteate ja kohtutäituri põhitasu otsuse mittekoostamine) on vastuolus seadusega.
8.Kohus tuvastas, et kohtutäituri tegevusetus oli vastuolus seadusega. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada ja kohtutäituri 01.02.2016 otsus tühistada. Kohus on seisukohal, et 08.01.2016 ja 12.01.2016 teatised ei oma õiguslikke tagajärgi, mistõttu kohus neid tühistama ei pea. Võlgniku hinnangul tuleb täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Kohus ei tuvastanud eelnevalt täitemenetluse tingimuste täitmata jätmist. Kohus tuvastas, et kohtutäitur ei ole teinud toiminguid, mille tegemine on eelduseks täitemenetluse alanuks lugemisele. Kohtutäitur saab seaduserikkumise kõrvaldada seaduse nõuetele vastava täitmisteate ja kohtutäituri põhitasu 4 (5)
väljamõistmise otsuse koostamise ja võlgnikule kättetoimetamisega. Seetõttu ei too kaebuse rahuldamine kaasa täitemenetluse lõpetamist.
9.TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi kohtutäituri kahjuks. Seetõttu jätab kohus riigilõivu kohtutäituri kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse riigilõivu osas kindlaks ja mõistab menetluses tasutud riigilõivu 15 eurot kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja. TsMS § 172 lg 1 lause 2 sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse. Samas ei saavuta võlgnik kaebusega taotletud eesmärki, milleks on täitemenetluse lõpetamine. Täitemenetlus jätkub ka pärast kaebuse lahendamist, mistõttu ei ole kohtu hinnangul õiglane menetluskulude kohtutäituri kanda jätmine. Kohus jätab seetõttu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, v.a arvatud riigilõivu osas, mille osas TsMS § 172 lg 10 näeb ette eriregulatsiooni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Anne Käärid (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.