Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-7798
Tsiviilasi
RV hagi Osaühingu EUROPARK ESTONIA vastu sõiduauto väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja Osaühingu EUROPARK ESTONIA vastuhagi leppetrahvi 240 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2016 otsus
Tsiviilasja hind 3740 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse RV apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): RV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) esindajad Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16 b, Tallinn), lepinguline esindaja Kädi SacikKorn Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 31.03.2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta RV kanda.
3.Kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord 1(8)
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RV (hageja) esitas 25.05.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing EUROPARK ESTONIA (kostja) vastu asja, s.o mootorsõiduki Toyota Celica, (registreerimismärk nr XXXXXX), väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja sõiduki omanik ning 08.05.2015 kell 18.00 parkis ta oma sõiduki Tallinnas Rävala pst 8. Kell 20.00 avastas hageja, et sõidukit ei olnud pargitud kohas. Politsei vahendusel sai hageja teada, et tema sõiduk on kostja valduses (Rävala pst 5). Kostja hagejale sõidukit ei tagasta.
3.Hageja nõuab asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1, § 80 lg 1 ja 2 alusel kostjalt sõiduki väljaandmist, kuna see asub kostja ebaseaduslikus valduses. Kostjal puudusid sõiduki teisaldamiseks liiklusseaduse (LS) § 92 lg-s 2 sätestatud eeldused. Ka ei ole eraettevõttel lubatud sõidukit iseseisvalt teisaldada. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. 16.06.2015 esitas kostja vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 240 eurot. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Vastuses hagiavaldusele tõi kostja välja, et hageja parkis oma sõiduki kostja parkimisalale. Parkimislepingu tingimused on paigaldatud iga kostja parkimisala sissesõidu juurde, sh parkimisalale. Parkimistingimuste avaldamisega on kostja esitanud omapoolse pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud parkimislepingu tingimuste rikkumise korral leppetrahvi tasumise kohustus (30 eurot). Hageja on vaidlusalust sõidukit parkinud kostja parkimisalale ilma selle eest tasumata kaheksal korral ajavahemikul 21.03.2014 kuni 08.05.2015. Seitsmel korral (enne sõiduki teisaldamist) on kostja poolt väljastatud leppetrahv jäetud tasumata, kuigi ühelegi neist ei ole esitatud pretensiooni. Hageja oli alates 18.02.2013 auto omanik, seega tuleb eeldada, et tema sõlmis parkimislepingu kõigil kaheksal korral, kui kostja väljastas leppetrahvi parkimise eest tasumata jätmise tõttu.
6.Parkimislepingu tingimustes on ka kokku lepitud, et parkimislepingu rikkumisel on kostjal õigus kohaldada õiguskaitsevahendina sõiduki teisaldamist ning teisaldamisega seotud kulud jäävad sõiduki kasutaja kanda. Kuivõrd hageja on rikkunud parkimislepingut korduvalt ning ei ole üles näidanud soovi juba tekkinud kohustusi kostja ees täita, oli kostja sunnitud kohaldama õiguskaitsevahendina teisaldamist. 17.01.2015 on kostja hageja sõidukile paigutanud teisaldamishoiatuse mitmete
2(8)
leppetrahvinõuete tasumata jätmise tõttu. Kuna kostja kohaldab teisaldamist õiguskaitsevahendina võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 2 tähenduses oma õiguste kaitseks, siis ei pea parkimislepingu tingimustega seonduv olema kooskõlas LS-s sätestatuga. LS § 92 kehtib avalik-õiguslikes suhtes, mitte aga poolte lepingulistes suhetes. Ka ei ole antud juhul kostjal võimalik vähem piiravaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks kasutada. Kostja teisaldas hageja kasutuses oleva sõiduki õiguspäraselt.
7.Vastuhagi kohaselt on hagejal kostja ees võlgnevus tasumata leppetrahvide näol 240 eurot (VÕS § 158 lg 1). Hageja sõiduk on pargitud parkimistingimusi rikkudes kaheksal korral järgmiselt: 21.03.2014 Aia tn 7 parklas; 22.07.2014 Vanalinna parklas; 17.01.2015 Lootsi tn 8 parklas; 01.03.2015 Lootsi tn 8 parklas; 04.03.2015 Mere pst 6/8 parklas; 06.03.2015 Rävala pst 8 parklas; 22.04.2015 Estonia pst 7A parklas; 08.05.2015 Estonia pst 7A parklas. Hageja ja kostja vahel on eelnimetatud kaheksal korral sõlmitud parkimisleping, mille alusel kohustus hageja tasuma kostjale sõiduki parkimise eest kostja hallataval territooriumil. Parkimistingimustes on kokku lepitud tingimuste rikkumise korral rikkuja kohustus tasuda leppetrahvi 30 eurot. Hageja ei ole tasunud ei parkimise ega leppetrahvi eest.
8.12.10.2015 seisukohas palus kostja hagiavalduse võimaliku rahuldamise korral kohustada hagejat tasuma kohtu deposiitkontole teisaldamisega seotud kulud 105 eurot, mis on viivitamatu sõiduki vabastamise eelduseks. Hageja vastus vastuhagile
9.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
10.Kostja ei ole tõendanud poolte vahel lepingu sõlmimist ning seda, kellega ta kaheksal korral parkimislepingud on sõlminud. Ainuüksi omandiõiguse olemasolu ei tõenda sõiduki parkimist hageja poolt. Hageja ei ole väljendanud nõustumust kostjaga parkimislepingu sõlmimiseks. Kuna hageja ei ole kostjaga parkimislepingut sõlminud, siis ei ole tal ka leppetrahvi tasumise kohustust.
11.Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõidukit on pargitud kostja näidatud aegadel ja kohtades. Kostja poolt esitatud fotomaterjalidest ei selgu, kus sõiduk asub. Fotomaterjalidest ei selgu, kas tegemist on kostja territooriumiga ning kuidas ja kas see on selgelt piiritletud või märgistatud. Samuti ei ole hagejat teavitatud leppetrahvi nõuetest. Lisaks tekitatakse sõiduki ebaseadusliku kinnipidamisega hagejale kahju.
12.08.05.2015 kell 18:00, mil hageja on parkinud oma sõiduki aadressil Rävala pst 8, Tallinn, ei olnud ta teadlik, et pargib eramaale. Rävala pst 8 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta.
13.Eraõiguslikul juriidilisel isikul puudub õigus sõiduki teisaldamiseks. LS § 92 lg 2 sätestatud juhtudel on see õigus ainult riigiorganitel.
14.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 sätestab õiguse omandi puutumatusele, mida kostja on seadusliku aluseta rikkunud. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohtu 31.03.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Maakohus määras, et tingimuslikult kohustub kostja andma üle hageja valdusesse sõiduauto Toyota Celica (registreerimismärk nr XXXXXX) juhul, kui hageja on eelnevalt tasunud kostjale teisaldamistasu 105 eurot. Maakohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi võlgnevuse 240 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 75 eurot. Maakohus määras, et kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal
3(8)
kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurolt) tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 350 eurot. Maakohus määras, et kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurolt) tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kellega on sõlmitud leping sõiduauto parkimiseks kostja hallataval territooriumil ning kas hagejale on teatatud leppetrahvidest ning kas parkimise eest tasumata jätmise korral on kostjal õigus hageja omandit rikkuda ja sõiduk teisaldada ning kinni pidada.
17.Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja sõiduk on kostja õiguspärases valduses (tegemist ei ole valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 järgi ega ebaseadusliku valdusega AÕS § 80 lg 1 järgi).
18.Kostja on tõendanud, et 08.05.2015 oli hagejale kuuluv sõiduk pargitud Tallinnas Estonia pst 7A parkimisalale, mida haldab kostja (t lk 76). Hageja on eksinud aadressiga, kuna kõrval asub ka Rävala pst 8 hoone. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduauto oli pargitud või asus teisaldamise hetkel mujal.
19.Poolte vahel on sõlmitud parkimisleping. Kostja pakkumise tingimuste p 1 (tl 81) kohaselt sõlmib sõidukijuht parkimiskoha üürilepingu siis, kui ta on sõiduki parklasse parkinud. Tingimustes on selgelt väljendatud esimese punktina asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb kostja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ning parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Hageja on VÕS § 20 lg 1 ja lg 2 ning VÕS § 16 lg 3 alusel kostja territooriumile parkimisega andnud nõustumuse pakkumuse tingimustel lepingu sõlmimiseks. Pakkumuse tingimused on nähtavad, arusaadavad ning sellise tava järgi on Tallinnas parkimist korraldatud juba aastaid.
20.On üheselt arusaadav, et sisenedes tähistatud ning teavitus- ja liiklusmärkidega varustatud parkimiseks ettenähtud territooriumile, allutab sõiduki juht end tingimustele, mis on territooriumile sisenedes teatavaks tehtud. Kui need tingimused sõiduki juhile ei sobi või ta ei soovi olla nendega seotud, siis tuleb tal parkimiseks valida teine koht ning territooriumil mitte parkida. Sõiduki juhil puudub õigus eeldada, et ta võib oma äranägemisel tasuta parkida teisele isikule kuuluvale või teise isiku kasutuses olevale maa-alale.
21.LS § 72 lg 1 kohaselt sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kuna hageja on sõiduki omanik ja hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema sõiduautot kasutavad teised isikud või et sõiduautoga sõidavad ja pargivad teised isikud tema tahte vastaselt, siis tuleb eeldada, et sõidukit juhtis hageja.
22.Hageja tõendamiskoormuseks on tõendada, kes 08.05.2015 ja ka kõigil seitsmel varasemal korral hageja sõidukit kasutas ja kostja parkimisalale parkis. Viidatud asjaolude väljaselgitamine on hageja kui sõiduki omaniku kontrolli all, seevastu on kostjal objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada. Samuti on hageja kui sõiduki omaniku kohustuseks järgida LS § 72 lg-t 2. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, kes tema sõidukit kasutas. Hageja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal kostja parklasse keegi teine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-3-16).
23.Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on parkimiste eest tasunud ning et ta on kostja leppetrahvi nõuded rahuldanud.
24.08.05.2015 on hageja sõlminud kostjaga parkimislepingu, mille tingimuste p-d 10 ja 11 lubavad parkimiskorda rikkunud juhi sõidukit teisaldada ja kinni pidada. Parkimistingimustes sätestatud parkimise korraldaja pandiõigus on kooskõlas VÕS §
4(8)
305 lg 1 esimese lausega. Selliselt ulatub parkimise korraldaja pandiõigus VÕS § 305 lg 1 järgi ka parkimisalale paigutatud sõidukitele (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-21-3-16). Parkimislepingust tulenevat sõiduki teisaldamise õigust saab lugeda praegustel asjaoludel kohaseks õiguskaitsevahendiks (VÕS § 101 lg 2) – arvestades hageja käitumist (hageja rikkus parkimislepingut korduvalt ega näidanud üles soovi oma kohustusi kostja ees täita), samuti kostja käitumist ja tema alternatiivseid mõistlikke võimalusi oma õiguste tagamiseks. Sõiduki parkimisalal hoidmine on võrreldes teisaldamisega koormavam parkimise korraldajale, sest sõiduk hoiab parkimiskohta kinni ega võimalda sinna teisi sõidukeid parkida. Hagejal on valikuvabadus kas parkida või mitte ja seega vältida teisaldamist, aga parkimisteenuse osutajal puuduvad muud võimalused peale teisaldamise oma õiguste maksmapanekuks (lepingu rikkujate vastu).
25.Hageja väited selle kohta, et tal on sõiduautot vaja töö otsimiseks ning sugulase sõidutamiseks, jättis kohus tähelepanuta, kuna töö otsimine ja teiste sõidutamine ei sunni hagejat rikkuma LS nõudeid ega anna õigust parkida selle eest tasu maksmata. Ühistransport on Tallinna elanikele tasuta ning hagejal on õigus valida, kas ja millistel tingimustel ta pargib. Hageja viited PS §-le 32 ei ole antud kontekstis asjakohased, kuna hageja on sõlminud parkimislepingu. PS § 32 järgi on ka kostjal samaväärne õigus, muuhulgas õigus eeldada, et tema territooriumi kasutatakse ainult tema loal ja tingimustel.
26.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-16 juhtinud mh tähelepanu tingimusliku otsuse tegemise võimalikkusele ja kuna kostja on hagi rahuldamisel korral taotlenud enne teisaldamiskulu 105 euro mittemaksmist otsust mitte täita, siis märgib kohus otsuses, et hagejal on võimalik sõiduki valdus taastada makstes kostjale 105 eurot.
27.Maakohus rahuldas vastuhagi. Kostja on tõendanud, et sõiduautoga Toyota Celica (registreerimismärk nr XXXXXX) on tasu maksmiseta pargitud kaheksal korral kostja hallatavates parklates Tallinnas. Hageja ei ole tõendanud, kes temale kuuluvat sõiduautot nimetatud kuupäevadel kostja parklates tasu maksmata parkis. Hageja ei ole väitnud, et auto oli nendel kuupäevadel temalt varastatud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest väljas. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tasu või leppetrahvid on makstud. Parkimislepingu sõlmimine kostja poolt esile toodud tingimustel on võimalik. Kostja on õigustatud hagejalt kui sõiduki omanikult nõudma leppetrahvi. Leppetrahvi nõude esitamisel on järgitud ka mõistliku aja kriteeriumi, kuna üldise tava kohaselt (TsMS § 231 lg 1) esitab kostja leppetrahvi nõude kohe pärast parkimislepingu rikkumise tuvastamist, jättes trahvinõude sõiduki esiklaasile. Mõistlik aeg ei olnud möödunud ka 08.05.2015, mil hageja sai sõiduki teisaldamise järgselt teada tasumata leppetrahvi nõuetest.
28.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 75 eurot. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis mõistis kohus TsMS § 190 lg 4 alusel hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 350 eurot (Harju Maakohtu 28.05.2015 määrusega anti hagejale menetlusabi 350 eurot). Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurot ja 350 eurot) tuleb kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
29.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata ning kõik menetluskulud kostja kanda.
5(8)
30.Maakohus ei arvestanud hageja seisukohtadega. Maakohus rajas oma otsuse vaid kostja poolt kohtu ette toodud asjaoludele. Maakohus ei hinnanud tõendeid objektiivselt. Maakohtu otsus on üllatuslik ning rikutud on poolte võrdse kohtlemise põhimõtet.
31.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta arvestas kostja poolt kohtu ette toodud asjaoludega ning asus seisukohale, et need on tõendatud. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta hageja seisukohti ei arvestanud.
32.Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Juhul, kui maakohus leidis, et poolte seisukohad ei ole piisavalt tõendatud, siis oleks kohus pidanud seda pooltele selgitama ning andma võimaluse esitada täiendavaid tõendeid.
33.Maakohus jättis tähelepanuta, et pooled vaidlesid ka selle üle, kas, millal ja millises kohas oli hageja sõiduk pargitud ning kas hagejale on kostja parkimistrahvid kätte toimetatud.
34.Maakohus ei analüüsinud ja kostja ei ole tõendanud järgmisi asjaolusid: 1) kas parkimislepingu tingimused olid paigaldatud iga kostja parkimisala sissesõidu juurde, sh parkimisalale; 2) kas vaidlusalust sõidukit pargiti kostja parkimisalale ilma selle eest tasumata kaheksal korral ajavahemikul 21.03.2014 kuni 08.05.2015; 3) kas seitsmel korral (enne sõiduki teisaldamist 08.05.2015 Estonia pst 7A parkimisalalt) on kostja poolt väljastatud leppetrahv ja ka see oli adressaadile ka kätte toimetatud; 4) kas kostja parkimisala oli selgelt piiritletud/märgistatud; (parkimisala peab olema märgistatud selliselt, et oleks võimalus aru saada, et tegu on kostja territooriumiga); 5) kas lepingutingimusi sisaldav märk oli paigaldatud selleks sobivale kohale, oli potentsiaalsele lepingupoolele kergelt märgatav ja arusaadav (nt nõuetekohaselt valgustatud ja puhas).
35.Kostja poolt esitatud fotomaterjalist ei nähtu, kuhu hageja sõiduk pargitud on. Fotomaterjalist ei nähtu, kas tegu on kostja territooriumiga ning kuidas ja kas see on selgelt piiritletud ja märgistatud. Maakohus ei arvestanud hageja tähelepanekutega tõendamist vajavate asjaolude kohta.
36.Maakohus on jaganud poolte vahel tõendamiskoormise ebaõigesti. Hageja ei pea tõendama, kes kasutas tema sõidukit enne, kui kostja on tõendaud, et hageja sõiduk üldse pargiti kostja (parkimis)alale.
37.Maakohus on jätnud ebaõigesti hindamata PS §-s 32 sätestatud hageja omandi põhiõiguse riivamise.
38.Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei saa arvestada Riigikohtu seisukohti lahendis nr 3-2-1-3-16. Käesoleva tsiviilasja ning Riigikohtu lahendi asjaolud on erinevad. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-3-16 käsitletud kaasuses ei vaielnud sõidukit parkinud pool selle üle, et tema sõiduk oli pargitud parkimisteenust osutatava ettevõtte parkimisalale, parkimisalal infotahvli/teavituse/liiklusmärgi paigaldamise üle ja selle üle, et parkimisala oli selgelt piiritletud. Ka ei vaieldud selle üle, et sama sõidukit oli tasu maksmata pargitud vähemalt neljal korral. Pooled vaidlesid ainult selle üle, kas ja kelle vahel sõlmiti parkimisleping ning samuti selle üle, kas parkimise eest tasumata jätmise korral on sõiduki teisaldamine ja kinnipidamine kohane meede. Vastustaja seisukoht
39.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja
6(8)
apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
41.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, et maakohus ei arvestanud hageja seisukohtadega ja on rikkunud põhjendamiskohustust ja selgitamiskohustust. Maakohus on piisavalt hinnanud mõlema poole väiteid ja tõendeid. Selgitamiskohustus ei tähenda seda, et kohus peaks hagejale ette ütlema, milliseid tõendeid ja kui palju ta peaks esitama. Maakohus ei jätnud tähelepanuta, millal ja millises kohas oli hageja sõiduk pargitud ning kas hagejale on parkimistrahvid kätte toimetatud.
42.Maakohus leidis põhjendatult, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX oli väljatoodud aegadel kostja parkimisaladel. Kostja esitas vastuses hagile leppetrahvid koos rikkumise ajal sõidukist tehtud piltidega. Ühtlasi esitas kostja pildid liiklus- ja teavitusmärkidest, mis olid paigaldatud parkimisaladele selliselt, et iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et siseneb tasulisele eraparkla alale. Kui hageja väidab, et liiklus- ja teavitusmärgid ei olnud selliselt paigaldatud, oleks ta pidanud oma vastuväiteid tõendama. Hageja seda ei teinud. Maakohus tuvastas ka, et travinõuded jäeti sõiduki esiklaasile.
43.Hageja väide, et tema ei parkinud nimetatud aegadel vaidlusalust sõidukit kostja parkimisaladele, on samuti maakohtu poolt käsitlemist leidnud. Maakohus märkis, et hageja ei ole tõendanud, kes temale kuuluvat sõidukit nimetatud kuupäevadel kostja parklates tasu maksmata parkis. Samuti ei väitnud hageja menetluses, et sõiduk oli nendel kuupäevadel temalt varastatud või muul viisil tema tahte vastaselt apellandi valdusest väljas. Maakohus on jaganud poolte vahel tõendamiskoormise õigesti. Hageja tõendamiskohustus tulenes tõendamiskoormise ümberpöördumisest, mille kohaselt lasus hagejal kohustus tõendada, kes sõidukit 08.05.2015 ja ka kõigil varasematel kordadel kostja parkimisaladel parkis. Tõendamiskoormise ümberpöördumist on kohtupraktikas jaatatud olukordades, kus asjaolu väljaselgitamine on vastaspoole kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada.
44.Kuna hageja ei tõendanud omapoolseid vastuväiteid, siis oli maakohtul õiguslik alus teha järeldus, et hageja parkis sõiduki kõikidel vaidlusalustel kordadel kostja parkimisaladele, see tähendab oli kõigil vaidlusalustel kordadel parkimislepingu pooleks.
45.Maakohus on hinnanud hageja väidet hageja omandi põhiõiguse võimaliku riive kohta. Maakohus hageja omandi põhiõiguse riivet ei tuvastanud. Maakohus märkis, et tegemist on lepingulise suhtega poolte vahel ning ka kostjal on PS § 32 järgi õigus eeldada, et tema territooriumi kasutatakse ainult tema loal ja tingimustel.
46.Maakohtu tuginemine Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-3-16 on põhjendatud. Tegemist on analoogse vaidlusega nii asjaolude, tõendamiskoormise jaotuse kui õigusliku hinnangu poolest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
48.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
7(8)
49.Tsiviilasja materjalist nähtuvalt ei ole kostjal apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.