Tartumets OÜ kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei
26.oktoobri 2015 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/1468
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016. a määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartumets OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tartumets OÜ (registrikood 10829047), esindaja Helger Hallik
esindajad
Vastustaja (puudutatud isik I): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri asendaja Vladimir Kutšmei Swedbank AS (puudutatud isik III) (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust Janno Jõesaar (puudutatud isik II ) (isikukood XXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartumets OÜ (avaldaja) esitas 5. novembril 2015 Tartu Maakohtule kaebuse Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei 26. oktoobri 2015 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/1468 (tlk 81). Kaebuse kohaselt määras kohtutäitur avaldajale sunniraha 500 eurot. Otsuses asus kohtutäitur seisukohale, et avaldaja ei ole täitnud 4. juuni 2015 kättetoimetatud arestimisakti ning on kandnud kolmanda isiku kontole raha selgitusega, mis üheselt viitab sellele, et makse tegelikuks saajaks on täiteasja võlgnik, Janno Jõesaar. Avaldaja leidis, et ta ei ole jätnud täitmata kohtutäituri mitte ühtegi seaduslikku korraldust. Avaldaja ei ole teinud ühtegi makset, mille tegelikuks saajaks on Janno Jõesaar. Kohtutäitur ei ole avaldajalt küsinud alusdokumente, mille alusel maksed teostati. Käesoleval juhul on määratud sunniraha vastuolus täitemenetluse seadustikuga karistusliku meetmena.
2.Swedbank AS leidis, et avaldaja on aidanud Janno Jõesaarel täitemenetlusest kõrvale hoida ning sunniraha määramine oli seejuures õiguspärane.
3.Kohtutäitur leidis, et avaldaja kaebus 26.oktoobri 2015 otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur oli seisukohal, et avaldaja hoidub kõrvale kohtutäituri arestimisaktide alusel Janno Jõesaare sissetulekust kinnipidamiste tegemisest ja aitab Janno Jõesaarel sissetulekuid täitemenetluses varjata. Kohtutäitur asus seisukohale, et avaldaja tegi Janno Jõesaarele rahalisi väljamakseid kolmanda isiku konto kaudu.
4.Janno Jõesaar leidis, et Tartumets OÜ kaebus on põhjendatud. Janno Jõesaar kinnitas, et avaldaja valduses ei ole peale arestimisakti kättetoimetamist olnud talle kuuluvat vara, mida saanuks kohtutäitur arestida. Sunniraha määramine oli meelevaldne ja ebaseaduslik, mille tõttu tuleb kaebus täies ulatuses rahuldada.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus jättis 15. aprilli 2016. a määrusega Tartumets OÜ kaebuse Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei 26. oktoobri 2015 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/1468 rahuldamata.
6.Kohtutäituri ülesanne on korraldada täitedokumendi täitmist. TMS sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse. TMS
7.peatükis on sätestatud üldreeglid sissenõude pööramiseks kõiksugustele rahalistele nõuetele ja õigustele. TMS § 111 näeb ette, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet
sisse nõuda. TMS § 113 lg 1 ja 2 kohaselt on arestitav nii tingimuslik kui tulevane nõue. TMS § 114 lg 4 sätestab, et nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut.
7.Kohtutäituri poolt koostatud 5. mai 2015 kuupäeva kandva rahalise nõude arestimise aktiga kohustas kohtutäitur avaldajat esitama kohtutäiturile 3 tööpäeva jooksul Janno Jõesaare ja avaldaja vahel sõlmitud lepingu, mille alusel tegutseb Janno Jõesaar avaldaja kontaktisikuna; keelas avaldajal teha Janno Jõesaarele mistahes rahalisi väljamakseid ning kohustas avaldajat täitma (Janno Jõesaare ees) mistahes rahalised kohustused Janno Jõesaare asemel Swedbank AS-i kasuks kohtutäiturile, kandes need kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kohtutäitur arestis mistahes Janno Jõesaarele kuuluvad nõudeõigused avaldaja vastu. Kohtutäitur hoiatas avaldajat, et esitatud nõuete täitmata jätmise korral määrab kohtutäitur avaldajale sunniraha summas 500 eurot. Seega akt kehtib ja on avaldajale täitmiseks kohustuslik. Maakohus leidis, et nimetatud aktiga ei ole avaldajale pandud peale aktiivseid kohustusi. Kohtutäitur kohustas avaldajat tasuma raha kohtutäituri kontole vaid juhul, kui avaldajal tekib kohustus teha mistahes rahalisi väljamakseid Janno Jõesaarele.
8.TMS § 261 lg 1 p 2 kohaselt teeb kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramiseks võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. Seega on sunniraha määramine seadusega lubatud abinõu täitedokumendi täitmiseks. Sunniraha määramise õigus on nii kohtutäituril kui tema asendajal. Sunniraha ei ole karistus, vaid abinõu sundimaks võlgnikku või kolmandat isikut täitma talle pandud kohustusi. Sunniraha võib kohtutäitur määrata seni, kuni kohustus on täidetud. Ka Riigikohtu üldkogu on 17.12.2013 kohtumääruses asjas nr 3-21-4-13 asunud seisukohale, et sunniraha ei ole vaadeldav karistusena formaalses ega materiaalses tähenduses ning põhiseadus ei keela sunniraha määramise ülesande üleandmist kohtutäiturile. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud maakohus avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur ei oleks tohtinud avaldajale sunniraha määrata.
9.Maakohus leidis, et kohtutäituri poolt tuvastatud asjaolude põhjal oli põhjendatud asuda seisukohale, et Janno Jõesaare abikaasa Maris Jõesaare kontole kantud raha tegelikuks saajaks on Janno Jõesaar. Maakohus pidas ebaõigeks avaldaja etteheidet, et kohtutäitur ei ole avaldajalt küsinud tehtud maksete alusdokumente. Avaldaja, olles teadlik nõuete arestimise aktist, kohustus ümber lükkama kohtutäiturile teada olevad andmed (tehes seda näiteks kaebuses, mille ta esitas kohtutäituri 17.09.2015 sunniraha määramise otsuse peale). Kohtutoimiku andmetel ei ole avaldaja kohtutäiturile ega kohtule esitanud ühtegi veenvat põhjendust, miks oli vajalik laenulepingu sõlmimine viisil, et see täidetakse Janno Jõesaare vahendusel ja tema abikaasa Maris Jõesaare konto kaudu. Andmeid selle kohta, kas lepingujärgne laenusaaja ka tegelikult raha kätte sai, ei ole kohtule esitatud. Samuti olid teise lepingu sõlmimise ajaks (21.06.2015, tlk 15-16) nii avaldaja kui Janno Jõesaar teadlik, et avaldaja ei tohi Janno Jõesaarele mistahes rahalisi makseid teha. Maakohus leidis, et väljamaksete keeld hõlmab ka neid väljamakseid, mis tehakse küll kolmanda isiku kontole, kuid raha peab jõudma Janno Jõesaare kätte. Kohtutäitur pidi oma otsustuse tegemisel lähtuma andmetest, mis olid talle teada. Maakohus asus seisukohale, et kui väljamakse saajaks on märgitud Janno Jõesaar, siis saab asjaga mitteseotud isik aru, et raha saaja on Janno Jõesaar. Vastupidise tõendamise kohustus on avaldajal. Pelgalt lepingute esitamine tekkinud kahtlusi ei hajuta. Kohtutäiturile
teada olevate andmete põhjal oli põhjendatud asuda seisukohale, et avaldaja rikkus kohtutäituri korraldust ning sunniraha määramine oli õigustatud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10.Tartumets OÜ esitas Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016. a määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldatakse esitatud kaebus ja tühistatakse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 26.10.2015 otsus täiteasjas nr 084/2013/1468. Määruskaebuse esitatud väidete kohaselt: 1) ei oma tähtsust see, kuidas kohtutäitur võis aru saada maksete sisust, vaid tegelikud faktilised asjaolud. Kohtutäitur oleks pidanud küsima selgitust nende maksekorralduste kohta. Mitte ühtegi nõudeõigust Janno Jõesaare vastu, mida saanuks arestida, ei ole peale arestimisakti kättetoimetamist Tartumets OÜ-le kuulunud. Tartumets OÜ ei ole jätnud täitmata mitte ühtegi kohtutäituri seaduslikku korraldust. 2) on maakohus meelevaldselt jätnud tähelepanuta kaebaja väited sunniraha karistusliku sisu ja karistusvõimu delegeerimise lubatamatuse osas. Õigusriigis saab sunniraha määrata vaid siis, kui isikul on võimalus teha tulevikus mingi tegu (või ka hoiduda mõne teo tegemisest). Seetõttu ei ole selline rahaline kohustamine ka karistus materiaalses mõttes. Karistusvõimu delegeerimine kohtutäiturile on lubamatu ja vastuolus PS § 3 lg-ga 1 esimese lause ja PS §-st 10 tuleneva nõudega; 3) jättis maakohus pooled kaebuses esitatud väidetest tähelepanuta. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse juurde lisanud digitaalselt allkirjastatud saldokinnituse selle kohta, et Romet Lindvere kinnitab, et on saanud Tartumets OÜ-lt kätte Maris Jõesaare ja/või Jannoi Jõesaare vahendusel laenu kokku 21 153 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja (Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ) on seisukohal, et Tartu Maakohtu 15. aprillil 2016. a. asjas tehtud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kohtutäitur avaldab, et jääb kõigi kohtutäituri poolt 24. novembril 2016. a. Tartu Maakohtule esitatud vastuses Tartumets OÜ kaebusele esitatud seisukohtade juurde. Määruskaebuse esitaja on kaebusele lisanud juurde tõendina Romet Lindvere saldokinnituse. Kohtutäitur ei pea nimetatud tõendit usaldusväärseks. Kohtutäituri hinnangul on Romet Lindvere poolt allkirjastatud saldokinnitus tehtud käesoleva vaidluse tarbeks ja ei peegelda mingil viisil Tartumets OÜ poolt Maris Jõesaare kontole tehtud maksete tegelikku saajat. Kohtutäitur rõhutab, et täitemenetluse registrist nähtuvalt on Romet Lindvere näol tegemist püsivalt maksejõuetu isikuga, kelle esimesed sundtäitmisel olevad kohustused pärinevad aastast 2004. Viimane täitemenetlus Romet Lindvere suhtes on algatatud 2. märtsil 2016. a. Sellisele isikule üle 20 000 suuruse tagatisteta laenu andmine ei ole eluliselt usutav.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
12.Sissenõudja (AS Swedbank) on seisukohal, et Tartu Maakohtu 15. aprillil 2016. a asjas tehtud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Sissenõudja on seisukohal, et avaldaja esitatud tõend on ebausaldusväärne. R. Lindvere poolt digitaalselt allkirjastatud saldokinnitus ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Samuti ei tõenda R. Lindvere kinnitus seda, kuidas raha on talle üle läinud. Lisaks sellele on tegu tõendiga, mida on võimalik ise luua. Olukorras, kus ülejäänud asjaolud ja tõendid viitavad tasu varjatud maksmisele, ei ole selline tõend usaldusväärne. Asjaolu, et
R. Lindvere kinnitab, et on väidetava laenulepingu alusel raha kätte saanud, ei välista tasu varjatud maksmist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses toodud seisukohad ei anna alust Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016. a määruse muutmiseks.
14.Tartumets OÜ ja Janno Jõesaare vahel on olnud lepingulised suhted (seoses sõiduauto Porsche kasutamisega ning töösuhe). Kohtutäiturile sai teatavaks, et Tartumets OÜ on kandnud mitmel korral raha kolmanda isiku kontole selgitusega, mis üheselt viitab sellele, et makse tegelikuks saajaks on Janno Jõesaar. Kohtutäitur oli kättetoimetanud Tartumets OÜ-le nõude arestimise akti, millega kohtutäitur arestis mistahes J. Jõesaarele kuuluvad nõudeõigused Tartumets OÜ vastu. Kohtutäitur keelas Tartumets OÜ-l teha mistahes rahalisi väljamakseid J. Jõesaarele. Tartumets OÜ on äriühing, kes peab jälgima ettevõtja hoolsuskohustust. 2015. a majandusaasta aruande järgi on Tartumets OÜ põhitegevusalaks metsamajandust abistavad tegevused. Seega Tartumets OÜ igapäevase majandustegevuse raames ei tegele laenuandmisega. Olukorras, kus äriühingule on teada, et J. Jõesaare suhtes toimub täitemenetlus, tuleb äriühingul aidata kaasa täitemenetluse efektiivsele läbiviimisele. Tartumets OÜ teadis, et J. Jõesaare suhtes viiakse läbi täitemenetlust, kuid tegi ülekandeid J. Jõesaare abikaasa M. Jõesaare kontole. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud asjaolusid, miks ta ei saanud pärast kohtutäituri arestimisakti koostamist oma väidetavaid lepingulisi kohustusi täita kohustatud isikule, so R. Linverele. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et kohtutäitur hindas asjaolusid lähtudes oma arusaamast ja mitte faktilistest asjaoludest. Kohtutäitur hindas konkreetseid faktilisi asjaolusid ning määruskaebuse esitaja poolt esile toodud lepingulised suhted ja kokkulepped isikute vahel ei õigusta arestimisakti mittetäitmist. Kohtutäituri hinnang asjaoludele on asja materjalidega põhistatud.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sunniraha näol ei ole tegemist karistamisega, mida põhiseadus ei luba delegeerida kohtutäiturile. Maakohus viitas oma lahendis Riigikohtu üldkogu 17. detsembri 2013. a määrusele nr 3-2-1-4-13, kus Riigikohus leidis, et sunniraha ei ole vaadeldav karistusena formaalses ega materiaalses tähenduses ning põhiseadus ei keela sunniraha määramise ülesande üleandmist eraõiguslikule isikule (füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik). Kehtiva õiguse kohaselt ei ole seadusandja kohtutäituri kohaldatavat sunniraha käsitanud mitte karistuse, vaid sunnivahendina. Täitemenetlusliku sunniraha eesmärgiks on motiveerida kohustatud isikut kohtutäituri arestimisaktist kindlaks määratud kohustust täitma. Sunniraha rakendades ei tehta kohustatud isikule süüpõhimõttest lähtuvat sotsiaaleetilist etteheidet, vaid sunnitakse teda varaliste kadude tekitamise ähvardusel täitma kohtulahendit. Ka käesolevas asjas rakendas kohtutäitur sunniraha määramist kolmanda isiku suhtes kohtulahendi täitmise eesmärgil. Enne sunniraha määramist hoiatas täitur Tartumets OÜ-d, et kui rahalise arestimise akti ei täideta, siis rakendatakse sunniraha. Seega on täitur järginud sunniraha määramisel täitemenetluse seadustiku §-s 261 sätestatut.
16.TsMS § 662 lg 3 alusel võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule tõendina digitaalselt allkirjastatud saldokinnituse, kus Romet Lindvere kinnitab, et on saanud Tartumets OÜ-lt kätte laenu M. Jõesaare ja/või J. Jõesaare vahendusel. Ringkonnakohus märgib, et see kinnitus ei muuda sunniraha määramist õigusvastaseks. Tartumets OÜ-le oli teada, et J. Jõesaare suhtes käib
täitemenetlus. Järelikult oleks Tartumets OÜ pidanud igati aitama kaasa täitemenetluses toimunud kohtulahendi täitmisele ning mitte tegema kandeid J. Jõesaarele ega tema abikaasale, vaid sellises olukorras sai ta oma kohustusi täita otse õigustatud isikule.
17.Menetluskulud (ringkonnakohtus Tartumets OÜ poolt tasutud riigilõiv 50 eurot) jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel Tartumets OÜ kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.