NB eestkoste pikendamine kohtu algatusel Harju Maakohtu 27.05.2016 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kuusalu valla määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
(Kuusalu
Vallavalitsuse
kaudu)
nende Puudutatud isik I: NB (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik II: Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu), esindaja Urmas Kirtsi Puudutatud isik III: Vaivara vald (Vaivara Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 27.05.2016 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Kuusalu valla kanda, välja arvatud NB riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus seadis 26.01.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-450/01 NB (puudutatud isik I) üle eestkoste ning määras eestkostjaks MH, kes töötas XXX IV osakonna juhatajana. Harju Maakohtu 18.10.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1750/05/05 lõpetas kohus MH volitused eestkostjana ning sellest ajast alates täitis eestkostja ülesandeid Kuusalu vald. Harju Maakohtu 07.07.2011 määrusega pikendati puudutatud isiku I üle seatud eestkostet 5 aastat ja jäeti eestkostja ülesannete täitmise Kuusalu vallale. Kohus algatas 07.04.2016 määrusega eestkoste pikendamise menetluse.
2.Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) oli seisukohal, et eestkoste seadmise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud ning puudutatud isik I vajab jätkuvalt kõigi asjade ajamiseks seaduslikku esindajat. Puudutatud isik I on sügava puudega ning tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Puudutatud isikul I on diagnoositud sügav vaimne alaareng käitumishäirega, ta on kõnetu, temaga kontakti saada on keeruline, võõraid inimesi kardab. XXX iseloomustuse järgi on puudutatud isiku seisund püsiv, tema kognitiivsed võimed on minimaalsed ning ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet kõigis igapäevategevustes. Puudutatud isik I ei ole võimeline avaldama oma tahet ega seisma oma õiguste eest. Tema seisund ega eestkoste vajadus ei ole viimase viie aasta jooksul muutunud. Kuusalu vald palus määrata eestkostjaks puudutatud isiku I elukohajärgse omavalitsuse, s.o Vaivara valla ning vabastada Kuusalu valla eestkostja ülesannete täitmisest. Eestkostja ülesannete täitmine niivõrd pika vahemaa tagant ei ole põhjendatud.
3.Puudutatud isikule I määratud esindaja oli seisukohal, et eestkoste pikendamine on põhjendatud ja vajalik ning tal ei ole eelistust selles osas, kas eestkostjana jätkab Kuusalu või Vaivara Vallavalitsus.
4.Vairava vald (Vaivara Vallavalitsuse kaudu) teatas, et ei ole nõus eestkostja ülesandeid täitma. Eestkostjana peaks jätkama Kuusalu vald. Eestkostja ülesannete täitmist ei takista vahemaa Kuusalu valla ja hoolekandeasutuse vahel. Eestkostja määramine üksnes viibimiskoha järgi ei ole puudutatud isiku I huvides, kuna puudutatud isikul I on aastatepikkune kontakt Kuusalu vallaga. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus pikendas 27.05.2016 määrusega puudutatud isiku I üle seatud eestkostet ja Kuusalu valla eestkostja ametiaega kuni 27.05.2021. Kohus märkis, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.05.2021 ning, et eestkoste on seatud puudutatud isiku I kõigi asjade ajamiseks. Samuti märkis kohus, et puudutatud isik I on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Puudutatud isik I ei või eestkostja nõusolekuta teha tehinguid. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
6.Kuna antud juhul eestkostja ülesandeid ei laiendata, ei pidanud kohus uue ekspertiisi määramist vajalikuks (TsMS § 528 lg 2). Puudutatud isikul I on tuvastatud sügav puue, tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Psühhiaatri tõendi kohaselt puudub isikul adekvaatne sõnaline kontakt, kõne on arenemata, kõnetamisele vastuseks naeratab ja häälitseb arusaamatult. Lugeda, kirjutada ja arvutada ta ei oska ning täidab üksikuid lihtsamaid korraldusi. Ta vajab pidevat abi, juhendamist ja suunamist. Viru Maakohus on 13.04.2016 puudutatud isiku I ära kuulanud, kuid kohtul ei õnnestunud temaga produktiivset kontakti saavutada, mistõttu ei saanud küsida talt eestkoste asjus arvamust. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isik I ei ole võimeline oma tahet avaldama. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Lähtudes puudutatud isiku I psüühilisest seisundist, eestkosteasutuse ja puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt kohtule esitatud seisukohast, leidis kohus, et puudutatud isik I on jätkuvalt piiratud teovõimega isik TsÜS § 8 lg 2 mõttes ja ta vajab eestkostet.
7.Kogutud tõenditest ei nähtu, et puudutatud isikule I määratud eestkostja ülesandeid peaks piirama. Seega on põhjendatud pikendada Kuusalu valla volitusi eestkostjana. PKS § 205 lõike 3 järgi, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega tal on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kuusalu vald on nii puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne elukoht kui ka koht, kust ta on pärit, seega asus kohus seisukohale, et Kuusalu vald peaks eestkostjana jätkama. Kohus asus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide puudutatud isiku I asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. TsMS § 172 lg 3 alusel jättis maakohus menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus
8.Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) esitas Harju Maakohtu 27.05.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub määrata puudutatud isiku I eestkostjaks Vaivara valla (Vaivara Vallavalitsuse kaudu).
9.Puudutatud isik I on registreeritud rahvastikuregistris Kuusalu valla aadressiga tulenevalt tema viibimisest XXX. Puudutatud isik I sündis XXXX. aastal XXX ja 1984. aastal paigutati ta XXX. Seega ei vasta tõele kohtumääruses sisalduv väide, nagu oleks puudutatud isik I pärit Kuusalu vallast. Tänaseks on puudutatud isiku I seotus Kuusalu vallaga lõppenud, kuna tema elukoht on Vaivara vallas XXX. Puudutatud isiku I seotus Kuusalu vallaga oli samaväärne tema praeguse seotusega Vaivara vallaga. Rahvastikuregistri seaduse § 45 lg 3 p 2, mille alusel isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või paigutamine hoolekandeasutusse, on siinkohal küsitava tähendusega, kuna puudutatud isiku I praegune elukoht rahvastikuregistri järgi on samuti hoolekandeasutus. Eestkostja ülesannete täitmine pika vahemaa tagant ei ole kuidagi eestkostetava parimates huvides. Ei ole mõeldav, et Kuusalu vald suudaks kaitsta ja esindada eestkostetava huve, kes viibib alaliselt teises maakonnas.
10.Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et XXX on ühe vanimana Eestis tegutsenud mitukümmend aastat ning hooldekodus on varasemal ajal olnud mitusada elanikku, kes 2000. aastateni kehtinud rahvastikuregistri seaduse kohaselt ka Kuusalu valla elanikuks registreeriti. Pärast seaduse muudatust mujale hooldekodudesse siirdunud isikud on aga jäänud rahvastikuregistrisse Kuusalu valla aadressiga. See on kaasa toonud Kuusalu vallale ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse eestkostja ülesannete täitmisel isikute osas, kes ei ole pärit Kuusalu vallast. On ebaõiglane, et Kuusalu vald täidab eestkostja ülesandeid ülisuures mahus XXX asukoha tõttu. Vastused määruskaebusele
11.Vaivara vald (Vaivara Vallavalitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku I rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Kuusalu vald. Kuusalu vald on olnud puudutatud isiku I eestkostjaks juba alates 2005. aastast, mistõttu on puudutatud isikul I pikaajalised sidemed just Kuusalu valla vastavate töötajatega ning nende lõpetamine ei ole puudutatud isiku I huvides. Vaivara vallaga seob puudutatud isikut I vaid asjaolu, et ta viibib vallas asuvas XXX erihoolekandeteenusel. Vallavalitsus ei teosta nimetatud hoolekandeasutuse üle järelevalvet ega oma informatsiooni seal viibivate klientide kohta.
12.Puudutatud isikule I määratud esindaja teatas, et puudutatud isiku I seisukohast ei oma tähtsust, kumb omavalitsus eestkostja ülesandeid täidab. Põhiline on, et eestkoste puudutatud isiku I üle jätkub ning et tema elu ja toimetulek oleks hästi korraldatud. Kuni puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne omavalitsus on Kuusalu vald, puuduvad mõjuvad põhjused ning vajadus senise eestkostja volituse lõpetamiseks ja võimalus teisele eestkostjale üleandmiseks. Isiku paigutamist riiklikule hoolekandeteenusele ei saa lugeda eestkostja ülesannete täitmisest vabastamiseks piisavaks põhjuseks. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Vaidlustatud määrusega pikendas maakohus puudutatud isiku I üle seatud eestkostet ning Kuusalu valla ametiaega eestkostjana kuni 27.05.2021. Asjas puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik I on piiratud teovõimega ja vajab jätkuvalt eestkostet. Määruskaebuse esitanud Kuusalu vald ei ole nõus sellega, et tema määrati eestkostjaks. Kuusalu vald on seisukohal, et eestkostja ülesandeid peaks tema asemel täitma puudutatud isiku I viibimiskohajärgne omavalitsus, s.o Vaivara vald.
16.PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. PKS § 198 lg 1 kohaselt vabastab kohus juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja
eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (546 SE) seletuskirja kohaselt antakse kohtule võimalus kaaluda, milline kohalik omavalitsus on isikuga kõige tugevamalt seotud. PKS § 205 lg-s 3 on näidisloetelu kriteeriumitest, mis võivad abistada eestkostetava ja eestkostja seose tugevuse hindamisel, kuid igal üksikjuhtumil tuleb tugevama seose tuvastamisel lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja eestkostetava huvidest.
17.Määruskaebuse esitaja poolt esile toodud andmete kohaselt sündis puudutatud isik I XXXX. aastal XXX ning 1984. aastal paigutati ta XXX. Isiku rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt saabus ta XXX XXX, kus ta kasvas ning et tema kontakt sugulastega ei ole säilinud (tl 80). Alates 01.01.2013 viibib puudutatud isik I Vaivara vallas asuvas XXX liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringsel erihooldusteenusel (tl 78). Puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne aadress on Eesti, Harju maakond, Kuusalu vald, XXX. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on alates 2005. aastast täitnud puudutatud isiku I eestkostja kohustusi Kuusalu vald. Seega järeldub eeltoodust, et puudutatud isik I on suurema osa elust elanud Kuusalu vallas ning tema elu on vähemalt viimase kümne aasta jooksul korraldanud Kuusalu vald. Sealjuures on Kuusalu vald täitnud eestkostja ülesandeid ka ajal, mil puudutatud isik I on elanud XXX.
18.Eestkostja kohustuseks on tulenevalt PKS § 206 lg-st 1 kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke huve ja hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi-ja sotsiaalteenuseid. Kuusalu vald ei ole määruskaebuses põhjendanud, millisel viisil takistab vahemaa puudutatud isiku I praeguse viibimiskoha ja Kuusalu valla vahel eestkostja ülesannete täitmist. Ringkonnakohus leiab, et vahemaad eestkostja ja eestkostetava vahel ei saa käesoleval juhul pidada eestkostja kohustuste täitmisel oluliseks takistuseks, kuna suurem osa eestkostja ülesannete täitmisest (nt dokumentide vormistamine, koostöö hoolekandeasutusega) saab toimuda vahemaast sõltumatult. Eestkostetava igapäevase hoolduse tagab hoolekandeasutus, kus eestkostetav viibib.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda seisukohale, et puudutatud isikul I on PKS § 205 lg 3 mõttes oluliselt tugevam seos Vaivara vallaga. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik I viibib käesoleval ajal Vaivara valla territooriumil asuvas XXX ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel, ei anna alust määrata Vaivara valda puudutatud isiku I eestkostjaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eestkostetava huvides olukord, kus igakordse hooldekodu vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud valla- või linnavalituse asendamine. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu ja asjade järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Kuusalu vald. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isiku paigutamine hoolekandeasutusse ei ole ka rahvastikuregistri seaduse § 45 lg 3 p 2 kohaselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ega põhjenda sellest tulenevalt eestkostja vahetamist. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka Kuusalu valla eestkostja ülesannete täitmisega kaasnev suur halduskoormus.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna puudutatud isiku I eestkostjaks ei saa määrata sobivat füüsilist või juriidilist isikut ning kuna puudutatud isik I on praegusel hetkel tugevamalt seotud Kuusalu vallaga, siis on maakohus põhjendatult pikendanud Kuusalu
valla ametiaega puudutatud isiku I eeskostjana ning ringkonnakohtul puudub alus selles osas maakohtu määruse muutmiseks.
21.Lähtudes TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 3 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kuusalu valla kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.