AP kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 31. märtsi 2016. a otsusele täiteasjas nr 024/2009/309
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. mai 2016. a määrus täituri tegevuse kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AP määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (võlgnik): AP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (kohtutäitur): kohtutäitur Arvi Pink
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 23. mai 2016. a määrus muutmata ja AP rahuldamata.
määruskaebus
Menetluskulude jaotus
1.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AP kanda.
2.Mõista välja AP-lt riigituludesse menetlusabikulu 15 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
3.Käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni määruse täitmiseni tuleb AP-l tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Saata käesolev määrus viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud menetlusabikulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile.
Edasikaebe kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kaebuse sisu ja menetluse käik
1.AP (avaldaja/võlgnik) esitas 7. aprillil 2016. a Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Arvi Pinki (kohtutäitur) 31. märtsi 2016. a otsuse täiteasjas nr 024/2009/309.
2.Kaebuse põhjenduste kohaselt algatati avaldaja suhtes täitemenetlus 9. märtsil 2009. a kriminaalasjas nr 1-08-14735 tehtud Harju Maakohtu 17. detsembri 2008. a kohtuotsuse ja Eesti Vabariigi (sissenõudja) avalduse alusel. 25. veebruaril 2016. a tegi kohtutäitur avaldajale teatavaks 19. veebruaril 2016. a koostatud hoiusel või arveldusarvel oleva vara arestimise arestimisakti. Avaldaja esitas arestimise akti peale 6. märtsil 2016. a kaebuse, milles taotles arestimise akti tühistamist, kuna arestitud on avaldajale moraalse kahju tekitamise eest haldusasja nr 3-14-51882 raames tasutud hüvitis. Mittevaralise kahju hüvitisele ei saa sissenõuet pöörata. Samuti puudus arestimise alusena sissenõudja avaldus mittevaralisele kahju hüvitisele sissenõude pööramiseks ning kohtutäitur ei kuulanud enne arestimisakti tegemist avaldajat ära.
3.Kohtutäitur tegi 31. märtsil 2016. a otsuse, millega lahendas avaldaja kaebuse vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti peale. Kohtutäitur leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma varasemas otsuses esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et avaldaja kaebuses välja toodud asjaolud ja põhjendused on asjakohatud.
4.Avaldaja kaebusesse sissenõudjana märgitud Eesti Vabariik selgitas, et täitemenetlus Harju Maakohtu 17. detsembri 2008. a otsuse alusel välja mõistetud kohtukulude osas on lõpetatud aegumisest tulenevalt, mistõttu ei ole Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu käsitletav antud menetluses sissenõudjana. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 23. mai 2016. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Maakohus tuvastas, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude arestimise hetkeks oli põhinõue aegunud, mistõttu jätkus menetlus üksnes täitekulude sissenõudmise osas. Täitekulude sissenõudmisel oli sissenõudjaks kohtutäitur.
7.Maakohtu hinnangul oli kohtutäitur õigustatud ja kohustatud pöörama sissenõude ka avaldaja nõudeõigusele Tallinna Vangla vastu kanda talle üle tema kasuks välja mõistetud 186,66 eurot. Maakohus viitas Riigikohtu 10. juuni 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-15 väljendatud seisukohtadele ja leidis, et kohtutäitur ei ole rikkunud TMS § 131 lg 1 p 6 ega lg 2. Kohtutäitur lähtus arestimisel asjaoludest, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ja seetõttu on temaga kontakti saamine raskendatud. Samuti esines kahtlus, et võlgnik võib kõrvale hoida maksekohustusest kuivõrd oli palunud Tartu Ringkonnakohtu 26. novembri 2015. a otsusega kohtuasjas nr 3-14-51882 välja mõistetud kahjuhüvitise kanda kolmanda isiku arvelduskontole. Seetõttu ei ole kohtutäitur talle antud diskretsiooniõiguse piire ületanud.
8.Ära kuulamise kohustuse rikkumise etteheite osas märkis maakohus, et võlgnik kannab karistust Viru Vanglas, mis asub Jõhvis. Kohtutäituribüroo asukoht on Tallinnas. Arvestades võlgniku ärakuulamiseks vajamineva pingutuse ning arestitud nõude proportsiooni, leidis kohus, et võlgniku ärakuulamine olnuks ebamõistlik. Nõude arestimine ei põhjusta võlgnikule raskeid tagajärgi, kuivõrd võlgniku kui kinnipeetava esmavajadused rahuldab riik. Kuivõrd täitekulude osas on sissenõudjaks kohtutäitur, puudus vajadus mittevaralise kahju hüvitisele sissenõude pööramiseks vastava avalduse esitamiseks.
Määruskaebus
9.Avaldaja palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja on seisukohal, et kuna tegemist on mittevaralise kahju hüvitisega, siis ei tohtinud täitur hüvitisele sissenõuet pöörata. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et nõude arestimine on õigustatud, kuna võlgnik kannab vanglakaristust ning tema esmavajadused rahuldab riik. TMS § 131 lg 2 mõtte kohaselt saab mittevaralise kahju hüvitisele pöörata sissenõuet üksnes erandlikel asjaoludel. Vastus määruskaebusele
10.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
13.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäituril oli kõnealusel juhul õigus pöörata sissenõue võlgniku kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitisele. Maakohus on õigesti juhindunud Riigikohtu poolt 10. juunil 2015. a tsiviilasjas nr 3-2-1-62-15 tehtud määruse p-s 14 antud selgitustest ja leidnud põhjendatult, et kohtutäitur ei ole mittevaralise kahju hüvitise arestimisega kõnealusel juhul seadust rikkunud. TMS § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa üldjuhul sissenõuet pöörata mittevaralise kahju hüvitisele, kuid erandlikel asjaoludel võib seda TMS § 131 lg 2 alusel siiski teha. Selliseks erandlikuks asjaolus on TsMS § 131 lg 2 järgi olukord, kus sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole andnud tulemust või eeldatavalt ei vii sissenõude nõude täieliku rahuldamiseni. Arvestades seda, et täitemenetlus, mille raames kohtutäitur vaidlusaluse otsuse tegi, on kestnud ligi 7 aastat, eelnevad täitetoimingud ei ole sissenõude rahuldamiseks tulemust andnud ja täitur on pidanud aegumise tõttu põhinõude osas täitemenetluse lõpetama, oli täituril kolleegiumi arvates õigus pöörata täitekulude osas sissenõue võlgniku kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitisele. Tegemist on TMS § 131 lg 2 järgse erandliku olukorraga ja seetõttu ei ole kohtutäitur otsust tehes talle antud diskretsioonipiire ületanud.
14.Samuti ei ole kohtutäitur kolleegiumi hinnangul rikkunud TMS § 131 lg 2 teist lauset, mis näeb ette võlgniku ärakuulamise võimaluse. Riigikohus on 10. juuni 2015. a määruse nr 3-2-1-62-15 p-s 14 leidnud, et kiiret täitetoimingut vajavatel juhtudel, samuti siis, kui võlgnikuga kontakti saamine on eelduslikult raskendatud, on võimalik TMS § 131 lg 2 järgne täitetoiming teha ka võlgnikku enne ära kuulamata. Võlgniku õiguste kaitse on sel juhul mh tagatud kaebuse esitamise õiguse kaudu. Kuna praegusel juhul on võlgnik kinnipeetav, oli täituril võlgniku ärakuulamine eelduslikult raskendatud ning seetõttu võis täitur arestimise kui kiireloomulise täitetoimingu teha ka ilma võlgnikku ära kuulamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
16.Harju Maakohtu 13. juuni 2016. a määrusega rahuldati avaldaja menetlusabi taotlus ning vabastati riigilõivu 15 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel.
17.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlusabikulu 15 eurot avaldajalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata.
18.TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus hoiatab avaldajat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
19.TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega märgib ringkonnakohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tuleb avaldajal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (15 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumist hõlbustava makseinfodokumendi.
21.TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.