Tallinna linna avaldus täisealisele isikule XXXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (asukoht Niine 2, 10413 Tallinn); Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXXX, tegelik elukoht käesoleval XXXX); Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isikule XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marje Mängel (Osaühing Advokaadibüroo Marje Mängel, registrikood 10064024, asukoht Paldiski mnt 3A / Kevade 2, 10137 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna avaldus.
2.Seada täisealisele isikule XXXX (isikukood XXXX) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks XXXX(isikukood XXXX).
3.Kohus otsustab XXXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 09.08.2021.
4.Tunnistada XXXXvalimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
5.Kuivõrd XXXXei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXXXülesanneteks on XXXXesindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXXesindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja XXXXvara kohta seisuga 09.08.2016. Nimekirjas tuleb esitada teave XXXXvaralise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. augustil. Esimene aruanne tuleb esitada 15.08.2017. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXXXvarast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
13.Jätta XXXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXXXekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esitas 25.05.2016 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole XXXXvõimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Seejuures leidis Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja, et XXXX sobivaks eestkostjaks on XXXXvend, XXXX, kes esitas avaldajale ka kirjaliku nõusoleku XXXXeestkostjaks hakkamise kohta.
2.Harju Maakohus võttis oma 03.06.2016 kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse, määras puudutatud isiku XXXXsuhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning andis XXXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid.
3.XXXX
4.Puudutatud isikule XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel leidis oma 04.07.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et XXXXvajab eestkoste seadmist. Esindaja sõnul vastab eestkoste seadmine XXXXhuvidele, kuna XXXXei ole võimeline tegema tehinguid ega kaitsma oma õigusi. Seejuures leidis esindaja, et XXXX võiks siiski jätta pisitehingute tegemise õiguse. Esindaja kinnitas, et XXXXon sobiv isik täitmaks XXXXeestkostja ülesandeid ning tema määramine eestkostjaks ei ole vastuolus XXXX, kes soovib enda eestkostjaks samuti oma venda, XXXX`i, huvidega.
5.Harju Maakohus kuulas 08.08.2016 TsMS § 524 lõike 1 alusel isiklikult ära puudutatud isiku XXXX. XXXX, kes ei mäletanud, mis aasta käesoleval ajal on, arvas, et praegu on
veebruarikuu. Seejuures kinnitas XXXX, et ta elab põhiliselt üksinda, kuid saab hakkama. XXXXsõnul käivad tal aga külas sõbrad, kes armastavad juua ja kes üritavad teda vahel peksta. XXXXmärkis, et tal on nii õde kui ka vend, kes teda aitavad, kinnitades seejuures, et tema eestkostjaks võiks määrata tema venna XXXX`i, keda ta usaldab.
6.Harju Maakohus kuulas 08.08.2016, juhindudes TsMS § 525 lõigetest 2 ja 3, isiklikult ära ka XXXXja XXXX, kes kinnitasid, et nad leppisid omavahel kokku, et hakkavad XXXXeest hoolitsevad kordamööda, kuid XXXXeestkostjaks võiks määrata seejuures XXXX`i. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
8.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXXXesineb traumajärgne dementsus (RHK 10 järgi F02.8),on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 357 (t/l 31-34). Eeltoodust tulenevalt on XXXXTsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
9.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXXX eestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 8 jõudis kohus järeldusele, et XXXXon piiratud teovõimega isik tulenevalt dementsusest, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga.
10.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et XXXXeestkostjaks tuleb määrata tema vend, XXXX, kes on XXXXasju ajanud ka käesoleva ajani. XXXXon andnud ka oma kirjaliku nõusoleku hakata XXXXeestkostjaks (t/l 13). XXXXmääramisega XXXXeestkostjaks on nõus ka XXXXõde XXXX ning ka XXXXise. Kuivõrd kohus ei tuvastanud XXXXeestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid, määrab kohus XXXXeestkostjaks XXXX`i.
11.Tulenevalt XXXXpsüühilisest seisundist ja asjaolust, et XXXXei saa aru raha väärtusest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXXXasjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks
vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
12.Tulenevalt asjaolust, et XXXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
13.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud otsustama XXXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 09.08.2021.
14.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.
15.Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXXX vara tõendavad dokumendid.
16.PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. augustil. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
17.Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
18.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat
nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
19.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule XXXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXXX psühhiaatrilise ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.