TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-31777

ASJAOLUD

Tsiviilasjas 2-11-31777 rahuldas Harju Maakohus 27.09.2011 kohtumäärusega XXXX ́i avalduse ja määras tema pojale XXXX ́ile eestkostja tähtajaga kuni viis aastat alates määruse tegemisest. 21.06.2016 esitas XXXX kohtule kirjaliku avalduse, mille kohaselt on XXXX nõus jätkama eestkostjana. Kuna XXXX oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda ennast kaitsta, vajab ta jäkuvalt eestkostet. Kristiine Linnaosa Valitsus on seisukohal, et eestkoste vajab pikendamist. Tervislikust seisundist tulenevalt ei ole XXXX võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, tegema tehinguid ega ennast esindama. Ta vajab õiguste ja huvide kaitseks ning toimetuleku tagamiseks eestkostet. Eestkosteasutus on arvamusel, et eestkostja kohustuseks on vajalik jätta eestkostetava kõigi asjade ajamine. XXXX on eestkostja ülesandeid täitnud kohusetundlikult, suhted eestkostetavaga on head. Eestkostja on abistanud XXXX ́it igapäevaelu korraldamisel ja vajalikes asjaajamistes. Linnaosavalitsusele ei ole teada teisi isikuid, kes sooviksid eestkostja ülesandeid täita. Kristiine Linnaosa Valitsus on seisukohal, et XXXX sobib täitma XXXX ́i eestkostja ülesandeid. XXXX ́ile RÕA korras määratud esindaja on arvamusel, et eestkoste pikendamise vajadus ei ole ära langenud, eestkostetav ei ole võimeline kaitsma oma õigusi ja teostama iseseisvalt tehinguid, mistõttu vajab eestkoste pikendamist. Antud juhul on puudutatud isiku esindaja seisukohal, et eestkostja ülesandeid peab edaspidi täitma XXXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, XXXX ́i ning XXXX ́i esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXXX ́i üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

2-11-31777

Tsiviilasjas 2-11-31777 rahuldas Harju Maakohus 27.09.2011 kohtumäärusega XXXX ́i avalduse ja määras tema pojale XXXX ́ile eestkostja tähtajaga kuni viis aastat alates määruse tegemisest. Tsiviilasjas 2-11-31777 läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (ekspert XXXX) 07.09.2011 aktist nr. 505 nähtub, et XXXX ́iga ekspertiisil sisulist kontakti tema psüühilise seisundi ja kõnevõime puudumise tõttu ei saa. XXXX on orienteeritud osaliselt enda isikus, ajas-kohassituatsioonis mitte. Tal esineb atüüpilisele autismile omane käitumismuster ja märgatav vaimse arengu peetus mõõduka vaimse alaarengu tasemel. Tema ei ole psüühilise seisundi poolest võimeline iseseisvalt toimetulekuks vajalikul määral aru saama ümbritseva ühiskonnaelu korraldusest ja toimimisest ning vajab püsivalt jälgimist ja igakülgselt abistamist/hooldamist/suunamist jne. TsMS § 528 lg 2 kohaselt ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Kuna eestkostja ülesannete ringi ei laiendata, ei pea kohus vajalikus määrata XXXX ́i suhtes uue ekspertiisi läbiviimist. Lisaks on viimase ekspertiisi tegemisest möödunud vähem kui viis aastat. Ekspertiisiaktist nr. 505 nähtuvalt esineb XXXX ́il atüüpilisele autismile omane käitumismuster ja märgatav vaimse arengu peetus mõõduka vaimse alaarengu tasemel. Tema ei ole psüühilise seisundi poolest võimeline iseseisvalt toimetulekuks vajalikul määral aru saama ümbritseva ühiskonnaelu korraldusest ja toimimisest ning vajab püsivalt jälgimist ja igakülgselt abistamist/hooldamist/suunamist. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et XXXX ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXXX ́i psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXXX ́i eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX ́i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXXX ́i psüühilisest seisundist, XXXX ́ile riigi õigusabi korras määratud esindaja, XXXX ́i ja Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXXX ́i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXXX ́i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX ́i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXXX ́i üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXXX ́i huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXX ́i eestkostja ülesandeid täitnud tema ema XXXX, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul on põhjendatud

2-11-31777 pikendada XXXX ́i volitusi XXXX ́i eestkostjana. Samuti on XXXX andnud eestkostja ametiaja pikendamise kohta oma nõusoleku. XXXX ́i eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX ́ile tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 27.09.2021. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX ́it esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. septembril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb tunnistada täidetavaks alates 27.09.2016, kuna selle päevani kehtib varasem, 27.09.2011 välja antud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-31777, millega rahuldati XXXX ́i avaldus ja määrati XXXX ́i eestkostjaks XXXX.

2-11-31777

Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.