TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-16-7956 oma huvides.

ASJAOLUD

Tsiviilasjas 2/5/242-852/00 kohtuotsusega tunnistas Tallinna linnakohus teovõimetuks XXXX ja määras XXXX eestkostjaks tema ema XXXX. Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu on seisukohal, et XXXX eestkostet tuleb jätkata ning XXXX eestkostja volitusi pikendada. XXXX on kohtule esitanud kirjaliku avalduse selle kohta, et XXXX on nõus jätkama oma tütre XXXX eestkostjana. XXXX ́le RÕA korras määratud esindaja on arvamusel, et XXXX vajab eestkostet ja eestkostet on vajalik pikendada seadusega lubatud maksimaalseks tähtjaks. XXXX õigusi ei ole võimalik tagada muul viisil kui eestkoste teel. Esindaja hinnangul sobib XXXX isikuomadustelt ja oskustelt eestkostjaks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, eksperdiarvamuse ning XXXX esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXXX üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilasjas 2/5/242-852/00 kohtuotsusega tunnistas Tallinna linnakohus teovõimetuks XXXX ja määras XXXX eestkostjaks tema ema XXXX. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 14.06.2016 aktist nr 370 (ekspert XXXX) nähtub, et XXXX ́l esineb kaasasündinud kromosomaalsest häirest tingitud mõõdukas vaimne alaareng ehk nõrgamõistuslikkus. XXXX ́l esinev psüühikahäire on sellise ulatusega, et ei võimalda temal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida ning oma elu iseseisvalt korraldada. Tingituna tema vaimsest seisundist ei suuda XXXX kestvalt langetada

2-16-7956 otsuseid, aru saada oma tegude, sh tehingute (sh perekonnaõiguslike tehingute) tähendusest ja nende võimalikest tagajärgedest. XXXX psüühiline seisund ei võimalda tal aru saada keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh ka valimisõiguse tähendusest, mistõttu ei suuda ta teostada ka valimisõigust. Tulenevalt XXXX vaimsest seisundist ei esine tal otsest vastunäidustust kohtuistungil osalemiseks ning see ei halvenda tema seisundit, kuid lähtuvalt esinevast raskest psüühilisest häirest, ei ole uuritav võimeline mõistma kohtuistungil toimuvat, andma asjakohaseid ütlusi ega väljendama oma tahet sh eestkoste määramise ja eestkostja isiku küsimuses. Temal esineva püsiva raske psüühikahäire tõttu ei tule XXXX toime iseseisva elukorraldusega, mistõttu vajab elukestvalt püsivat igakülgset hooldust ja eestkostet kõigi tehingute tegemisel. Ekspertiisiaktist nr. 370 nähtuvalt esineb XXXX ́l kaasasündinud kromosomaalsest häirest tingitud mõõdukas vaimne alaareng ehk nõrgamõistuslikkus. Lähtuvalt XXXX ́l esinevast raskest psüühilisest häirest, ei ole XXXX võimeline mõistma kohtuistungil toimuvat, andma asjakohaseid ütlusi ega väljendama oma tahet sh eestkoste määramise ja eestkostja isiku küsimuses. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et XXXX ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXXX psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXXX ́le riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXXX huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXX eestkostja ülesandeid täitnud tema ema XXXX, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada XXXXvolitusi XXXX eestkostjana. Samuti on XXXXandnud eestkostja ametiaja pikendamise kohta oma nõusoleku. XXXXeestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX ́le tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 21.07.2021.

2-16-7956

Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX ́t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. augustil. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.