Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

XXX);

XXX);

P4; P5; P6; P7; P8, P9; P17; P23; P34; P35; P36;

P37; P38; P45; P46; P53; P54; P55; P56),

lepinguline esindaja Üllar Talviste;

XXX);

XXX);

XXX);

XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest Avalduse asjaolud ja nõue 19.12.2013 esitasid Hooneühistu Tatari 21c (avaldaja I) ja Hooneühistu Tatari 21d (avaldaja II) Harju Maakohtule avalduse, milles palusid määrata tähtajatu juurdepääsuõigus üle Tatari 23a/25 kinnistu alates Tatari 23a/25 kinnistu piirist kuni riigimaa piirini ning üle riigimaa Tatari 23a/25 kinnistu piirist kuni Tatari 21c ja Tatari 21d kinnistute piirini Tatari 21c ja Tatari 21d kinnistute igakordsete omanike kasuks järgmiselt: 1) juurdepääsuõigus määrata juurdepääsuteena; 2) juurdepääsutee asukoht on märgitud avalduse lisana 3 esitatud juurdepääsutee plaanis; 3) valitseva kinnisasja igakordsetel omanikel ja valitsevat kinnisasja kasutamiseks õigustatud isikutel on õigus kasutada juurdepääsuteed vastavalt valitsevate kinnisasjade sihtotstarbelisele kasutusele ehk mootorsõidukitega, mopeediga, jalgrattaga ja jalgsi ning teeniva kinnisasja omanik on kohustatud juurdepääsuteealal hoiduma mistahes tegevusest, mis takistab valitseva kinnisasja omanikul või selleks õigustatud isikul juurdepääsuõiguse teostamist; 4) juurdepääs määratakse tähtajatult valitsevate kinnisasjade igakordsete omanike kasuks teeniva kinnisasja koormatisena juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuse tegemisega; 5) valitsevate kinnisasjade omanikud kohustuvad juurdepääsutee alla jäävat maa-ala omal kulul korras hoidma, sealhulgas teostama hooldus-ja parandustöid, arvestades juurdepääsutee üldist seisundit kinnistusraamatuse märkuse tegemise ajal. Samuti palusid avaldajad kanda kinnistusraamatusse Tallinnas Tatari 23a/25 asuvate kinnistute kohta märkus, mille kohaselt on nimetatud kinnisasjade igakordsed omanikud kohustatud taluma käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga Tallinnas Tatari 21c ja Tatari 21d igakordsete omanike kasuks määratavat juurdepääsuõigust Tallinnas Tatari 21c ja Tatari 21d asuvatele kinnistutele. Koos avaldusega esitasid avaldajad ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid määrata ajutine juurdepääsuõigus üle Tatari 21b kinnistu avaldajate kasuks ja kanda see AÕS § 631 lg 1 alusel eelmärkena kinnistusraamatusse. Avalduse kohaselt kuni 17.09.2008 võimaldati ligipääsu avalikult teelt avaldajate kinnistutele üle Tatari 23a/25 kinnistu. 18.09.2008 kehtestas Tallinna Linnavolikogu Tatari 23a/25 kinnistu detailplaneeringu, mis ei näinud ette juurdepääsu avaldajate kinnistutele üle Tatari 23a/25 kinnistu. Käesoleval hetkel avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldajate hinnangul on juurdepääs Tatari 23a/25 kinnistu ja Tatari 23 kaudu mõistlikum juurdepääs avaldajate kinnistutele. Ajutiselt kasutuses olnud juurdepääs üle Tatari 21b kinnistu ja läbi nimetatud kinnistul asuva kangialuse ei ole pikemaajaliselt piisav avaldajate kinnistute sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Nimetatud ligipääs on kitsas, läbitav vaid väikesemõõduliste sõiduautodega ning seetõttu raskesti kasutatav. Avaldajad on seisukohal, et juurdepääsu määramise kaalumine üle Lätte 5 kinnistu ei ole mõistlik ega põhjendatud. Juurdepääsutee rajamine taotletud viisil ei ole maakorralduslikult takistatud. Avaldajad on pöördunud arhitekti poole tellimusega analüüsida kõikvõimalikke juurdepääse avaldajate kinnistutele. Arhitekti hinnangus on analüüsitud järgmisi juurdepääsu võimalusi: 1) Lätte tänavalt, Lätte 3 ja Lätte 5 majade vahelt ning edasi läbi Tatari 21b ja Tatari 21e kinnistu; 2) Läbi Tatari 21b kinnistu; 3) Läbi Tatari 23a/25 ja Liivalaia 23 kinnistu algusega Liivalaia tänavalt; 4) Läbi Tatari 23a/25 kinnistu algusega Liivalaia tänavalt; 5) Läbi Tatari 23a/25 kinnistu algusega Tatari tänavalt. Kokkuvõtlikult leidis arhitekt, et otstarbekaim ja põhjendatuim juurdepääsu lahendusvariant on variant 4. Arhitekt põhjendas oma hinnangus, et nimetatud lahendus on linnaruumiliselt kui ka arhitektuurselt parim, kuna see muudab olemasolevat linnaruumi ja

haljastust kõige vähem, samuti tagab operatiiv-, prügi- jt sõidukitele piisava ruumi ligipääsuks Tatari 21c ja Tatari 21d kinnistutele. Avaldajate kinnistute sihtotstarbeks on elamumaa ning seetõttu ei ole välistatud tulevikus ka kinnistutel asuvate hoonete ümberehitamine/lammutamine ehk maakasutusotstarbega kooskõlas olev ehitustegevus kõnealustel kinnistutel. Seetõttu leiavad avaldajad, et juurdepääs tuleb määrata igat liiki sõidukile. Kohtupraktika kohaselt minimaalseks hüvitiseks juurdepääsu eest on hüvitis, mis vastab juurdepääsu alla jääva maa-ala maamaksule. Avaldajad on valmis tasuma juurdepääsutee eest maamaksu ning nõus katma juurdepääsutee korrashoiu kulud. Kinnisvaraekspert on oma hinnangus välja toonud, et juurdepääsutee rajamisega Tatari 23a/25 kinnistu kaudu tuleb ära kaotada kaks parkimiskohta ning osa haljastusalast. Eksperdi hinnangul on seetõttu Tatari 23a/25 kinnistu otsene mõõdetav kahju (väärtuse kadu) 21 000 eurot ehk arvestuslikult kolme autokoha maksumus. Samuti on ekspert leidnud, et tasu määramisel tuleb arvestada kuluga, mis seondub mänguväljaku ja tee vahelise piirdeaia rajamisega ning tee korrashoiu kuludega. Puudutatud isiku TA seisukoht Puudutatud isik TA (Tatari 23a/25 Tallinn kinnistu korteriomandi omanik) vaidles esitatud avaldusele vastu. Tatari 23a/25 hoone ehitamise aluseks oleva detailplaneeringu järgne lahendus ei näe ette avaldajate poolt nõutud teed ega servituudi kohustust üle Tatari 23a/25 kinnistu. Avaldajate poolt nõutud läbipääsutee võimaldamine läbi Tatari 23a/25 kinnistu muudaks kõnealuse kinnistu läbisõidualaks, tekitades transiit liikluskoormuse, mille tulemusena omakorda väheneks liiklusohutus kinnistul. Tatari 23a/25 krundisisene liikumistee on väga kitsas, piiratud teenindusvõimega ja mõeldud krundisisese liikluse korraldamiseks. Avaldaja poolt nõutud teekoridori alas asub Tatari 23a/25 hoone maa-alune garaaž. Kuna garaaž jääb krundisisese liikumistee alla, ei ole Tatari 23a/25 hoone omanike seisukohalt mõistlik ega põhjendatud selle liikumistee kasutamise intensiivsuse tõstmine kolmandate osapoolte vajaduste rahuldamiseks, põhjustades selleläbi maa-aluse garaaži ehituslike konstruktsioonide kiiremat amortiseerumist (nt võimalikud veeläbijooksud pööratud katuslagedes, läbiviikudes vms) ja seega hoone korrashoiuks (või remondiks) vajalike kulude kasvu. Tatari 23a/25 kinnistu hoovis asuva laste mänguväljaku ja naaberkinnistul asuva kooli spordiväljakuga koos on tegemist ühe ja ainukese selle kvartali sisese alaga, kus lastel on mänguväljak ja autoliiklusest vaba mängutsoon. Puudutatud isik leidis, et juurdepääs tuleks määrata üle Tatari 21b kinnistu. Puudutatud isiku Osaühingu Kiriku Varahaldus seisukoht Puudutatud isik Osaühing Kiriku Varahaldus (Tatari 23a/25 Tallinn kinnistu korteriomandi omanik) palus määrata avaldajatele alatine juurdepääsuõigus juurdepääsuteena üle Tatari 21b kinnistu samalaadselt ja samas ulatuses, mida avaldajad on taotlenud juurdepääsuks juurdepääsuteena esialgse õiguskaitsena. Käesoleva avalduse lahendamisel peab kohus arvestama sellega, et kaalumisel on väga erinevad huvid – ühelt poolt paari ärimehe ärihuvid ja teiselt poolt kümned puudutatud isikud, kes antud paikkonnas elavad ehk paari isiku erahuvid versus Tatari 23a/25 elanikud, keda on kokku seoses 33 korteriomandiga ca 100 isikut, lisaks kaks äriühingut bürooruumide pidajat. Avaldajate taotluse rahuldamine rikuks nende isikute senist elukorraldust ja tooks kaasa nende vara (korterite) väärtuse olulise vähenemise, sest märkimisväärselt väheneks vabakasutuslik krundiosa, maa oleks koormatud seoses võõra huviga, rikutud oleks paikkonna vaikus ja rahu. Alternatiivselt palus puudutatud isik määrata avaldajatele juurdepääs Lätte tn kaudu ehk garaažide juurde moodustatud krundi tagaosast. Ajalooliselt kasutasid garaažide omanikud just Lätte tänavat juurdepääsuteena juurdepääsuks garaažidele. Avaldajate soovitav juurdepääsutee ainult läbi Tatari 23a/25 krundi on ehitustehniliselt välistatud, sest maa all paiknevad garaažid ei taluks liikluse koormust ja võiksid kokku variseda. Mõeldav

on vaid kergliiklus. Raskeveokite liikumine soovitava ehitustegevuse läbiviimiseks oleks seega eluohtlik garaaže kasutavatele isikutele. Puudutatud isikute SK, MK, RP, KV, M-PE, OPE, JE seisukoht Puudutatud isikud SK, MK, RP, KV, M-PE, PE ja JE (Tatari 21b Tallinn kinnistu korteriomandite omanikud) vaidlesid esitatud avaldusele vastu ja palusid mitte määrata avaldajatele püsivat juurdepääsuõigust oma kinnisasjadele üle Tatari 21b kinnisasja. Avaldusest nähtuvalt on avaldajad siiani soovinud ning pidanud otstarbekaks saada juurdepääs oma kinnistutele kas Liivalaia 23 asuva kooli kinnistu kaudu või Tatari 23/25 kinnistu kaudu. Kordagi ei ole vastava sooviga ametlikult pöördutud Tatari 21b kinnistu omanike poole. Juurdepääsu määramisel üle Tatari 21b kinnistu hakkaks see kulgema üle Tatari 21b asuva elumaja hoovil asuvate parkimiskohtade, millest on juba niigi puudus. Lisaks sellele hakkaks juurdepääs kulgema selliselt, et muudaks sisuliselt võimatuks Tatari 21b omanikel edaspidi kasutada ühte osa oma kinnisasjast, sest potentsiaalne juurdepääs võtaks olulise osa sellest kinnistu osast enda alla ning eraldaks ülejääva osa nii, et seda ei oleks enam võimalik kuidagi mõistlikult kasutada. Lisaks ei ole muinsuskaitsealuse Tatari 21b maja kangialune pikemas perspektiivis sobiv juurdepääsutee suuremale hulgale kasutajatele, sh juhul kui avaldajate kinnistutel asuvad garaažid võetakse aktiivsesse kasutusse või asendatakse muu hoonega. Lisaks Liivalaia 23 (kooli) ja Tatari 23a/25 kinnistutele oleks Tatari 21b omanike hinnangul võimalik juurdepääs rajada ka Lätte tänavalt, Lätte 3 ja 5 majade vahelt kulgeval sissesõiduteel, mis viib Lätte 5 ja 7 majade asfalteeritud hoovi. Puudutatud isikute KL, BOE seisukoht Puudutatud isikud KL ja BOE (Tatari 21b Tallinn kinnistu korteriomandi omanikud) vaidlesid esitatud avaldusele vastu ning olid seisukohal, et juurdepääsutee määramine üle Tatari 21b kinnistu on põhjendamatu. Puudutatud isiku Tallinna linn seisukoht Puudutatud isik Tallinna linn leidis, et juurdepääsuõiguse konkreetsemal määratlemisel tuleb arvesse võtta muuhulgas varasemalt väljakujunenud kohalikke huvisid, st tuleb arvestada, kuidas toimisid varasemalt selles piirkonnas teeolud. Varasemalt on Tatari tn 21d kinnistule juurdepääs avalikult teelt olnud tagatud läbi Tatari tn 21b ehitise kangialuse ja Tatari tn 21b maaüksuse ning Tatari tn 23a/25 ehitise kangialuse ja Tatari tn 23a/25 kinnistu. Tatari tn 23/25 kinnistu detailplaneeringus on taotletava juurdepääsu alale ette nähtud haljasala ja laste mänguväljak, seega hakkaks taotletav juurdepääs kulgema vahetult mänguväljaku kõrvalt. Samuti tuleb seetõttu likvideerida haljastust. Kuna olemasolev juurdepääs läbi Tatari tn 21b kinnistu on piisav Tatari tn 21b kinnistu teenindamiseks ning juurdepääs üle Tatari 21b kinnistu on kõige lühem, siis oli puudutatud isik seisukohal, et juurdepääs Tatari tn 21c ja Tatari tn 21d kinnistutele tuleks määrata Tatari 21b kinnistu kaudu. Juurdepääsu tingimused jättis puudutatud isik kohtu otsustada. Puudutatud isikute HV, LL-J, RL, TT, AM, MP, MP, PT, KN, RH, AHP, PS, RT, KV, Opetron Kinnisvara OÜ, Christal Syle OÜ, IP, TR, MN, GK, VK, TL, MMF, SF seisukoht Puudutatud isikud palusid jätta rahuldamata avaldajate taotlus määrata juurdepääsuõigus üle Tatari 25 kinnistu. Paljasõnalised ja tõendamata on avaldajate väited, et varem (enne 18.09.2008 detailplaneeringu kehtestamist) oli neil juurdepääs oma kinnistutele üle Tatari 23a/25 kinnistu. Avaldajatel ei ole kunagi olnud õiguslikku alust kasutada oma kinnistutele juurdepääsuks Tatari 23a/25 kinnistut. Garaaže vajab ja vajasid kõige enam Tatari 21b maja elanikud, samuti Lätte tn

majade elanikud. Arvestades, et rohkem kui 5 aastat ei ole avaldajad seisnud oma õiguse eest säilitada juurdepääs oma kinnistutele, siis katkes juurdepääs kinnistutele nende enda tahtel ning tulenevalt AÕS § 156 lg-st 3 ei ole avaldajatel õigust nõuda juurdepääsu enda kinnisasjadele. Avaldajad kaotasid ühenduse avalikult teelt kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel. Tuginedes kõnealuste Tatari tänava kinnistute aadressidele ja kruntide asetusele üksteise suhtes, on usutav, et Tatari 21 aadressiga kinnistud pidid olema kunagi üks terviklik kinnistu ja mingil ajahetkel jagatud Tatari 21 a), b), c) ja d) eraldi kinnistuteks. Seega on seadusandja antud olukorra lahendanud selliselt, et juurdepääs avaldajate kinnistutele peaks toimuma üle Tatari 21b kinnistu. Juurdepääs avaldajate kinnistutele on vähemalt 5 aasta jooksul (alates detailplaneeringu kehtestamisest 2008. aastal kuni Tatari 21b kangialuse värava sulgemiseni) välja kujunenud läbi Tatari 21b kinnistu. Ilma kahtluseta on see kõige lühem, lihtsam ja mõistlikum juurdepääs avaldajate kinnistutele. Avaldajate esitatud avaldust ei ole maakorralduslikult võimalik täita. Avaldajate poolt väidetud Tatari 23a/25 krundi juurdepääs avaldajate kinnistuteni ei ole mitte tee vaid maa-aluse garaaži lagi, mis ei ole ehituskonstruktsioonidelt ette nähtud sellise liikluskoormuse talumiseks nagu planeerivad avaldajad. Tatari 23a/25 hoone ehitaja OÜ Fund Ehitus on andnud oma esialgse hinnangu, milles hoone ehitaja välistab maa-aluse garaaži lae kasutamise täiendava intensiivsusega liikluskoormuse kandmiseks. Samuti on avaldajate soovitud Tatari 23a/25 kinnistu juurdepääsuteel ette nähtud sõidukite parkimiskohad, see allesjääv võimalik äärmiselt kitsas ala on mõeldud üksnes minimaalseks krundisiseseks kasutamiseks. Juurdepääsutee määramisel kaotaks Tatari 23a/25 kinnistu 5-8 parkimiskohta, mis on ehitusprojektis ette nähtud ja hoone suurust (lubatud ehitusmahtu) arvestades hädavajalikud, st hoone selline ehitusmaht sai võimalikuks vaid kindla arvu parkimiskohtade rajamisega. Seetõttu on parkimiskohtade kaotamine lubamatu. Juhul kui kohus otsustab avaldajate avalduse rahuldada, soovivad puudutatud isikud tasulise servituudi seadmist. Puudutatud isikud paluvad määrata avaldajate taotletud servituudi tasuks: a) ühekordselt 2 955 780 eurot, mis kuuluks maksmisele samaaegselt servituudi seadmisega ja b) igakuiseks servituudi tasuks 20 000 eurot, kusjuures servituudi igakuine tasu tuleks maksta iga kuu 1. kuupäevaks ettemaksena jooksva kuu eest, tasu maksmata jätmise eest tuleks määrata viivis 0,2% päevas maksmata summast päevas. Juhul, kui servituudi tasu jääb maksmata 3 kuu eest, siis servituut lõppeb (kuulub kustutamisele kinnistusregistrist) ja Tatari 23a/25 omanikel ei ole kohustust avaldajatele edasist juurdepääsu nende kinnistutele lubada. Servituudi tasu maksmise kohustuse tagamiseks tuleks seada hüpoteek avaldajate kinnistutele esimesele järjekohale summas 76 200 eurot. Lisaks olid puudutatud isikud seisukohal, et avaldajate esitatud ekspertide hinnangud on erapoolikud ja sisult vastuolulised. Arhitekt on variant 3 ja 4 puhul esitanud valeandmed juurdepääsuteede pikkuse kohta (tegelikkuses on need pikemad). Arhitekti poolt koostatud skeem nr 4 osas on arhitekt jätnud märkimata, et sellelt teelt toimub Tatari 25 maa-alusesse garaaži sissesõit. Sissesõit toimub valgusfoori järgi, s.t tänaval olevad autod seisavad STOP märgi taga, seni kui garaažist on autod välja sõitnud (teisisõnu ei ole liiklus kõnealusel teel sujuv). Ekspert jätab tähelepanuta, et ka juurdepääsu korral üle Tatari 25 kinnistu oleks vaja suuremaid pöörderaadiuseid, ning liiklemiseks ja parkimise korraldamiseks tuleks rajada möödapääsu kohti, et tagada autode sujuv liikumine ja teineteisest möödapääs. Puudutatud isikute EV ja VV seisukoht Puudutatud isikud EV ja VV (Tatari 23a/25 Tallinn kinnistu korteriomandi omanikud) vaidlesid esitatud avaldusele vastu ega nõustunud avaldaja taotlusega rajada juurdepääsutee üle Tatari 23a/ 25 kinnistu.

Puudutatud isikute OÜ Sumari Investeeringud, HK, TK, KP, TK, MKL, AK, RR, JU, OÜ Edikt seisukoht Puudutatud isikud vaidlesid vastu juurdepääsu määramisele üle Lätte 5 Tallinn asuva kinnistu. Tatari 21b elanikud on ekslikult väitnud, et Lätte 5 ja 7 majade sisehoovid on asfalteeritud ja kasutatavad lihtsalt parklana. Esiteks ei ole Lätte 5 ja 7 käsitletavad ühe tervikuna, vaid mõlemad kinnistud on iseseisvad, aedadega eraldatud ja neil puudub ühiselt kasutatav ala. Lätte 5 hoovi pääseb läbi kitsa tänavakiviga sillutatud riba, mis möödub elamu peauksest, mistõttu suurendaks lisanduv liiklus märkimisväärselt ohtu elamusse sisenejatele ja sealt väljujatele. Sissepääs Lätte 5 sisehoovi on ka üksnes Lätte tänavalt, mis on valdavalt ühe sõidureaga kitsas tupiktänav. Kuna Lätte 5 kinnistul puudub ühine piir Tatari 21c ja 21d kinnistutega, Lätte 5 kinnistu kaudu ei vii Tatari 21c ja Tatari 21d kinnistutele teed või liiklemist võimaldavat ala, Lätte 5 on aiaga piiratud, hoovis on kõrghaljastusega roheala ning Tatari 21c olemasolevad garaažid paiknevad tagumise seinaga Liivalaia 23 piiril ja seetõttu on Lätte 5 poolne külg kogu kinnistu pikkuses eraldatud kivimüüriga (lisa 1, kooli staadionilt tehtud foto garaažidest), siis eeldab igasugune juurdepääsu tee rajamine Tatari 21c kinnistule läbi Lätte 5 kinnistu suuremat lammutus- ja ehitustegevust, mille käigus kaoks kogu sisehoov, tuleks lammutada aed ja aeda asendav müür, häviks kogu kinnistu roheala, raiutaks maha enamik väärtuslikke puid ning lammutataks osaliselt ka Tatari 21c garaažid, millele juurdepääsu soovitakse. Tatari 21b korteriomanike väite kohaselt läheks läbi Lätte 5 kavandatav tee ka üle Liivalaia 23 kinnistu (kooli kinnistu) nurga. Samas taotlusele lisatud skeemi (taotluse lisa 2) kohaselt läheks kavandatav tee ka läbi Tatari 21e kinnistu, mis eeldaks ka antud kinnistu omanike kaasamist kohtumenetlusse. Väär on ka Tatari 21b omanike väide, et võimalik tee ei takistaks Liivalaia 23 kinnistu (kooli kinnistu) kasutamist vähimalgi määral kuna seal ei asu ühtegi spordirajatist. Lisatud fotolt ja Maa-ameti kaardiserverist pärit ortofotolt on selgelt näha kuulitõuke sektor, mille tõukering asub täpselt kooli kinnistu loode nurgas Tatari 21e piiri ääres. Täiesti uue juurdepääsu tee rajamine ning sellega kaasnevad lammutus- ja ehitustegevused, hooviala hävimine, enamuse parkimiskohtade kadumine ning akende all suurenev liiklusvoog on Lätte 5 korteriomanikele oluliselt koormavam kui avaldajatele väravapuldi või võtme andmine võimaldamaks neile senise juurdepääsu võimaluse kasutamist läbi Tatari 21b kinnistu. Edasine menetluse käik 31.01.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus avaldajate taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja kohustas puudutatud isikuid SK, MK, RP, IP, KV, LW, OPE, MPE, JE, Polizia Majad OÜ ja BOE võimaldama avaldajale Hooneühistu Tatari 21c (registrikood 80079582) juurdepääs Tallinnas Tatari tn 21c asuvale kinnisasjale (registriosa nr 10694601) ja avaldajale Hooneühistu Tatari 21d (registrikood 80060163) jalgsi juurdepääs Tallinnas Tatari tn 21d asuvale kinnisasjale (registriosa nr 23813201) avalikult kasutatavalt teelt Tatari tänavalt läbi kinnisasja Tallinnas Tatari 21b (katastritunnus 78401:106:0028), sh väljastama avaldajatele värava avamiseks sobiv vahend. Maakohtu määrus 01.02.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja määras, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 10694601 sisse kantud kinnistu asukohaga Tatari 21c Tallinn ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 23813201 sisse kantud kinnistu asukohaga Tatari 21d Tallinn igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduautoga kinnistule asukohaga Tatari 23a/25 Tallinn rajatavat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud lilla värviga, laiusega ca 2,5 m

ja pikkusega ca 92 m, ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 493550 sisse kantud kinnistule asukohaga Tatari 23 Tallinn rajatavat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud lilla värviga, laiusega ca 2,5 m ja pikkusega ca 24 m. Kohus määras juurdepääsu tähtajatult ja määras juurdepääsu kasutamise eest makstavaks ühekordseks tasuks Tatari 23a/25 kinnistu omanikele 21 000 eurot, mis tuleb tasuda avaldajatel võrdsetes osades Tatari 23a/25 kinnistu omanikele 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Iga-aastaseks tasuks juurdepääsu kasutamise eest määras kohus 400 eurot, märkides, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 10694601 sisse kantud kinnistu asukohaga Tatari 21c Tallinn ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 23813201 sisse kantud kinnistu asukohaga Tatari 21d Tallinn igakordsetel omanikel tuleb võrdsetes osades tasuda juurdepääsu tasu kinnistu asukohaga Tatari 23a/25 Tallinn igakordsetele omanikele 300 eurot aastas ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 493550 sisse kantud kinnistu asukohaga Tatari 23 Tallinn igakordsele omanikule 100 eurot aastas iga jooksva aasta 1. veebruariks. Kohus kohustas Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnistute omanikke andma tahteavaldus resolutsiooni punktis 6 loetletud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille kohaselt kinnistu asukohaga Tatari 21c Tallinn ja Tatari 21d Tallinn igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduautoga kinnistutele asukohaga Tatari 23a/25 Tallinn ja Tatari 23 määratud juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud lilla värviga. Kohus määras, et Tatari 23a/25 kinnistu omanikel on kohustus väljastada avaldajatele võti, pult või muu vahend, mis on tarvilik Liivalaia tänavalt Tatari 23a/25 kinnistule pääsemist takistava tõkkepuu avamiseks. Samuti määras kohus, et juurdepääsutee rajamisega seotud kõigi kulutuste kandmise kohustus on avaldajatel võrdsetes osades. Kohus jättis jõusse 31.01.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega kohus kohustas puudutatud isikuid SK, MK, RP, IP, KV, LW, OPE, MPE, JE, Polizia Majad OÜ ja BOE võimaldama avaldajale Hooneühistu Tatari 21c juurdepääs Tallinnas Tatari tn 21c asuvale kinnisasjale ja avaldajale Hooneühistu Tatari 21d jalgsi juurdepääs Tallinnas Tatari tn 21d asuvale kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt Tatari tänavalt läbi kinnisasja Tallinnas Tatari 21b, sh väljastama avaldajatele värava avamiseks sobiv vahend. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades avaldajate kanda ja mõistis avaldajatelt välja võrdsetes osades menetluskulud summas 25 eurot MK kasuks. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et avaldajad on Tallinnas Tatari 21c ja 21d asuvate kinnistute omanikud (kd I lk 10-11) ning avaldajatele kuuluvatel kinnistutel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, mida tõendab Maa-ameti geoportaali väljavõte (kd I lk 12). Kohus oli seisukohal, et avaldajate esitatud nõue kuulub lahendamisele AÕS § 156 lg 1 alusel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-170-12 p-s 9 märkinud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20). Täiendavalt tuleb kohtul analüüsida, kas antud juhul võib esinda alus AÕS § 156 lg 2 või lg 3 kohaldamiseks. AÕS § 156 lg 2 kohaselt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. AÕS § 156 lg-st 3 tulenevalt ei ole kinnisasja

omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Kohus märkis, et AÕS § 156 lg 2 kohaldamiseks on alust, kui leiab tuvastamist, et avaldajatele kuuluvad kinnisasjad kuulusid enne mõne teise kinnisasja koosseisu ning avaldajatele kuuluvate kinnisasjade eraldamise ja võõrandamise tagajärjel kaotasid avaldajad juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Kohus oli seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus tuleks juurdepääsu määramisel lähtuda AÕS § 156 lõikest 2. Nimelt ei ole menetlusosalised esitanud tõendeid, millest ilmneks, et Tatari 21c ja Tatari 21d olid varasemalt Tatari 21b kinnistuga või mõne muu kinnistuga ühine kinnistu. Samuti tuleb kohtu hinnangul võtta arvesse asjaolu, et isegi juhul, kui Tatari 21c ja 21d olid varasemalt mõne muu kinnistuga ühendatud, ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus Tatari 21c ja 21d kinnistutele oleks ajalooliselt pääsenud üksnes ühe tee kaudu. Nähtuvalt asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest on Tatari 21c ja 21d kinnistutele juurdepääsuks erinevatel perioodidel kasutatud nii Tatari 21b kinnistu kangialust kui Tatari 23a/25 kinnistut. Samuti leidis kohus, et antud juhul ei ole alust ka AÕS § 156 lg 3 kohaldamiseks. Kohus oli seisukohal, et antud asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et avaldajate juurdepääs nende kinnisasjadele on katkenud avaldajate endi tahtel. Kohtu hinnangul ei saa AÕS § 156 lg-s 3 mõttes avaldajate endi tahtel juurdepääsu katkestamisena mõista asjaolu, et avaldajad ei esitanud vastuväiteid detailplaneeringule, millega määrata kindlaks Tatari 23a/25 kinnistu ehitustingimused. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest ilmneks, et avaldajad oleksid ise loonud takistusi, mis ei võimalda neil avalikult kasutatava teeni jõuda. Seega tuleb kohtul käesolev asi lahendada kõiki võimalikke juurdepääsualternatiive kaaludes. Kohus rõhutas tulenevalt Riigikohtu seisukohast, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel (RKTKo 3-2-1-170-12 p 12). Samas märkis kohus, et huvide kaalumisel ei ole määrav, kui mitu kinnisasja juurdepäästee läbib. Huvide kaalumisel tuleb muu hulgas arvestada väljakujunenud tavaga, samuti tuleb arvestada kõiki võimalikke juurdepääsu alternatiive (RKTKo3-2-1-42-10 p 24). Kui juurdepääsu kasutamiseks on olemas väljakujunenud tava, siis peab juurdepääsutee teise kohta määramiseks olema mõjuv põhjus (RKTKo 3-2-1-45-04 p 16). Seega tulenevalt Riigikohtu seisukohadest on põhjendatud avaldajatele juurdepääsu määramine lähtudes väljakujunenud tavast ning menetlusosaliste huvidest. Käesoleval juhul tulevad kaalumisele kolm erinevat juurdepääsuvarianti. Esimese alternatiivina on avaldaja juurdepääsu määramist taotlenud alates Liivalaia tänavast üle Tatari 23a/25 kinnistu ja Tatari 23 kinnistu, teise alternatiivina üle Tatari 21b kinnitu ja kolmanda alternatiivina üle Lätte 5 kinnistu. Täiendavalt märkis kohus, et Tatari 21c kinnistu külgneb ka Liivalaia 23 kinnistuga, millel asub Südalinna kool ja mis on Tallinna linna omandis. Kohus Liivalaia 23 kinnistu kaudu juurdepääsu määramist ei ole käesolevas menetluses kaalunud ning Liivalaia 23 kinnistu kaasamist ei ole taotlenud ka ükski menetlusosalistest. Kohus märkis, et juurdepääsutee määramine Liivalaia 23 kinnistu kaudu ei ole kaalumisele tulnud, kuna tegemist on kooli kasutuses oleva alaga ning kohtu hinnangul ei oleks juurdepääsu tee määramine kooli kinnistu kaudu adekvaatne lahendus. Esmalt analüüsis kohus avaldaja esimest alternatiivset taotlust juurdepääsutee määramiseks üle Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnistute. Kohus teostas antud tsiviilasja raames vaatluse (kd VII lk 64-78) ning tuvastas, et kõnealune juurdepääsutee algab Liivalaia tänavalt, mis on avalikult kasutatav, ning kulgeb esmalt üle Tatari 23a/25 kinnistu. Tatari 23a/25 kinnistu osas on tee kaetud kõva kattega ning sellel toimub autoliiklus (kd VII lk 68). Tatari 23a/25 kinnistu külgneb

Tatari 23 kinnistuga (varasem reformimata riigimaa), millel on puud (kd VII lk 66). Tatari 23a/25 ja 23 kinnistuid eraldab aed, kuid tegemist on kergesti eemaldatava metallaiaga. Tatari 23a/25 kinnistu nurgas asub liivakast ja laste mänguväljak (kd VII lk 69). Kohus oli seisukohal, et juurdepääs avaldajate kinnistutele tuleb määrata nimetatud variandi kaudu, s.o algusega Liivalaia tänavalt esmalt üle Tatari 23a/25 ning seejärel üle Tatari 23 kinnistu vastavalt plaanile (kd VII lk 151). Kohtu hinnangul on juurdepääsutee määramine kõnealusel viisil põhjendatud lähtuvalt järgmistest asjaoludest. Esmalt võttis kohus arvesse, et Tatari 23a/25 kinnistu on kaetud kõvakattega ning sellel juba toimib igapäevane autoliiklus. Samuti ei nõuaks juurdepääsutee praegu puuduoleva teeosa rajamine ülemääraseid ümberkorraldusi Tatari 23a/25 kinnistul, eemaldada tuleks üksnes osa aiast. Lisaks tuleks tasandada Tatari 23a/25 kinnistult üleminek Tatari 23 kinnistule, kuid kõnealuste kulude kandmine on avaldajate kohustus. Tatari 23a/25 kinnistult kaoks küll võimalus kahe auto parkimiseks ning väike osa haljastusest, kuid vastas osas on avaldajatel kohustus puudutatud isikutele hüvitise maksmiseks. Nimetatud viisil juurdepääsu määramisel ei kaota Tatari 23a/25 kinnistu elanikud kinnistu nurgas olevat laste mänguväljakut ning liivakasti, kuna juurdepääsutee pööraks enne Tatari 23 kinnistu suunas. Mängunurgas viibivate laste turvalisuse tagamiseks on võimalik juurdepääsutee piirata täiendava aiaga. Seoses juurdepääsutee määramisega üle Tatari 23 kinnistu märkis kohus, et sellega kaasneb küll osaliselt kinnistul asuvate puude maha lõikamine, kuid siiski on see kohtu hinnangul kõiki juurdepääsuteid kaaludes puudutatud isikute huve vähim kahjustav variant. Täiendavalt märkis kohus seoses puudutatud isikute vastuväidetega, et osa puudest on looduskaitse all, et juhul, kui juurdepääsutee rajamisel selgub, et mõni puudest on looduskaitse all, tuleb juurdepääsutee rajada selliselt, et see põikab vastavast puust mööda. Seoses Tatari 23 kinnistu omaniku Tallinna linna vastuväidetega, et krundile plaanitakse rajada laste mänguväljak, selgitas kohus, et tegemist on siiski plaanitava mänguväljakuga, mida veel reaalselt olemas ei ole. Samas, kui juurdepääsutee määrata üle Tatari 21b kinnistu, kaotaksid Tatari 21b elanikud ainukese praegu olemasoleva liivakasti oma kinnistul. Lähtuvalt eeltoodust oli kohus seisukohal, et eelistada tuleb juurdepääsu määramist üle Tatari 23 kinnistu. Samuti võttis kohus arvesse, et Tatari 23 kinnistu omanik Tallinna linn on ise põhjustanud olukorra, kus avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kuna Tallinna linn on Tatari 23a/25 kinnistu detailplaneeringuid kehtestades (kd I lk 113-128) võimaldanud vastava olukorra tekkimise. Tallinna linn on detailplaneeringu analüüsimisel võtnud arvesse asjaolu, et Tatari 21c ja 21d kinnistutel kaob juurdepääs avalikule teele ning Tallinn linn on leidnud, et avaldajatel on võimalik oma probleemi lahendamiseks AÕS § 156 lõikele 1 tuginedes kohtusse pöörduda (kd III lk 92). Seda on avaldajad käesolevas menetluses ka teinud ning Tallinna linnal tuleb arvestada tema enda poolt ettenähtud tagajärgedega. Ka asjaolu, et Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnistud asuvad erinevatel tasapindadel ning et Tatari 23 kinnistul ei asu teed, ei ole asjaolud, mis takistaksid juurdepääsutee määramist. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-42-10 p-s 31 asunud seisukohale, et AÕS § 156 lg 1 järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks. Seega on võimalik juurdepääsutee määramine üle Tatari 23a/25 ning Tatari 23 kinnistute ning avaldajal on võimalik puudu olevas osas oma kuludega juurdepääsuks tarvilik tee rajada. Kohus rõhutas, et kõik kulud, mis tuleb kanda seoses juurdepääsutee rajamisega, tuleb tasuda avaldajatel võrdsetes osades. Järgnevalt analüüsis kohus, miks kohus ei pea põhjendatuks juurdepääsutee määramist üle Tatari 21b kinnistu. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et Tatari tänavalt, mis on avalikult kasutatav tee,

viib Tatari 21b kinnistu sisehoovi kitsas väravaga kangialune (kd VII lk 70, 71). Tatari 21b kinnistu sisehoovis pargivad majaelanikud oma autosid (kd VII lk 72), kuid kinnistu osal, mida mööda oleks võimalik jõuda avaldajate kinnistuteni, on üks puu ja liivakast (kd VII lk 78). Kohus oli seisukohal, et puudutatud isikute huve kaaludes on kaalukam Tatari 21b kinnistu omanike huvi säilitada nende kinnistul asuv ainuke laste mängukoht võrreldes Tallinna linna potentsiaalse plaaniga rajada Tatari 23 kinnistule võimalik laste mänguplats. Samuti võttis kohus arvesse, et Tatari 21b kinnistu sisehoovi viib väga kitsas kangialune, mille kaudu suuremate sõidukite liiklemine ei ole võimalik. Kohtu hinnangul ei võimalda sellised olud Tatari 21b kinnistul toimuvat liikluskoormust suurendada. Järgnevalt analüüsis kohus, miks kohus ei pea põhjendatuks juurdepääsutee määramist üle Lätte 5 kinnistu. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et Lätte tänav, mis on avalikult kasutatav, on tupiktänav ning võrdlemisi kitsas (kd VII lk 75). Juurdepääsu määramisel üle Lätte 5 kinnistu hakkaks liiklus kulgema läbi Lätte 5 kitsa sisehoovi (kd VII lk 76), samuti tuleks maha lammutada Lätte 5 ja Tatari 21e kinnistu vahel olev sein, Lätte 5 elanikud kaotaksid mitmeid parkimiskohti ning maha tuleks lõigata ka osa põõsastest. Samuti peaks juurdepääsutee täiendavalt ületama Tatari 21e kinnistut. Kohus oli seisukohal, et juurdepääsutee määramine üle Lätte 5 kinnistu ei ole põhjendatud, kuna juurdepääsutee hõlmaks suurema osa Lätte 5 kinnistu sisehoovist ning kohtu hinnangul ei võimalda Lätte 5 kinnistu tingimused liikluse suurendamist. Tulenevalt eeltoodust oli kohus seisukohal, et kõigi puudutatud isikute huve kaaludes on põhjendatud juurdepääsutee määramine üle Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnistute, kuna sellisel juhul saavad puudutatud isikute huvid kohtu hinnangul kõige väiksemas ulatuses riivatud. Samuti võttis kohus arvesse, et avaldajate kinnistutele on juurdepääs toimunud ka varasemalt üle nimetatud kinnistute, mis tähendab, et tegemist on tavale vastava juurdepääsuteega. Asjaolu, et avaldajatel oli varasemalt juurdepääs Tatari 23a/25 kinnistu kaudu avalikult kasutatavale Liivalaia tänavale, on tõendatud avaldajate 06.11.2008 avaldusega Tallinna Maa-ametile (kd I lk 36). Avaldajate varasemat juurdepääs üle Tatari 23a/25 kinnistu on möönnud ka Tallinna linn (kd III lk 109-110), kes on viidanud Tallinna linnavalitsuse 11.04.2007 korraldusele. Seega tuleb juurdepääsutee määrata avaldajate kinnistutele algusega Liivalaia tänavalt üle Tatari 23a/25 kinnistu ning üle Tatari 23 kinnistu vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile. Seoses Tatari 23a/25 kinnistu omanike vastuväidetega, et kõnealusel kinnistul olev autode liiklemiseks mõeldud osa on üksnes garaaži katus, mis ei võimalda taluda suurt liikluskoormust, märkis kohus järgmist. Kohus ei ole pidanud tarvilikuks vastavas küsimuses ekspertiisi määramist, kuid see ei takista puudutatud isikutel ise vastavat ekspertiisi tellimast ning selle kohta ekspertiisiakti kohtule esitamast. Vaatamata sellele ei ole puudutatud isikud esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest ilmneks, et Tatari 23a/25 kinnistu pinnas ei ole võimeline taluma juurdepääsutee määramisega kaasnevat liikluskoormust. Võttes arvesse, et käesoleva asja menetlus on kestnud enam kui 2 aastat, on puudutatud isikutel olnud igakülgne võimalus vastava ekspertiisi tellimiseks ning ekspertiisiakti kohtule esitamiseks. Näiteks on puudutatud isik OÜ Kiriku Varahaldus taotlenud 20.02.2014 menetlusdokumendis 2-kuulist tähtaega ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimiseks ning ekspertiisiakti kohtule esitamiseks. Puudutatud isik vastavat dokumenti menetluse kestel kohtule siiski esitanud ei ole, mistõttu kohtul puudub alus asuda seisukohale, et Tatari 23a/25 kinnistu kaudu ei ole maakorralduslikult võimalik juurdepääsuteed määrata, kuna kinnistu pind ei ole võimeline suurenenud liikluskoormust taluma. Täiendavalt märkis kohus, et OÜ Kiriku Varahaldus on kohtule esitanud OÜ Fund Ehitus juhatuse liikme vastuse arupärimisele, milles on selgitatud, et garaaži lae kandevõime projekteeriti eeldusega, et

sellel toimub liiklemine üksnes kergliiklusvahenditega ning raskeveokite liiklemine ei ole ettenähtud (kd III lk 97). Kohus oli seisukohal, et nimetatud tõendist ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid täielikult juurdepääsutee määramise üle Tatari 23a/25 kinnistu, kuna tõendi kohaselt on kinnistul takistatud üksnes raskeveokite liiklemine. Nimetatud asjaolu võttis kohus arvesse juurdepääsutee tingimusi määrates. Järgnevalt analüüsis kohus juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-90-11 p-s 10 leidnud, et juurdepääsutasu suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada, kui palju väheneb koormatud kinnistu turuväärtus juurdepääsutee olemasolu tõttu. Tatari 23a/25 kinnistu elanikud on asunud seisukohale, et juurdepääsutee määramisel väheneb nende kinnisvara väärtus 15% võrra ning avaldajatel tuleb selle eest ühekordse maksena hüvitada 2 955 780 eurot. Kohus puudutatud isikute seisukohaga ei nõustunud, kuna kohtu hinnangul ei ole alust asuda seisukohale, et juurdepääsutee määramisel kaasneb kinnisvara kui terviku väärtuse langus 15% ulatuses. Nimelt toimub juba praegu sellel alal, kuhu kohus juurdepääsutee määrab, autoliiklus ning kardinaalseid muudatusi juurdepääsutee määramisega ei kaasne. Küll aga võttis kohus arvesse, et juurdepääsutee määramisel kaob Tatari 25 kinnistult 3 parkimiskoha suuruse maa-ala kasutamisvõimalus (kahe olemasoleva parkimiskoha ja haljastuse) ning nähtuvalt ERI Kinnisvara eksperthinnangust saab lähtuvalt kinnistute asukohast ühe parkimiskoha väärtuseks hinnata 7000 eurot (kd VII lk 162). Lähtuvalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et juurdepääsutee määramisel kaotab Tatari 25 kinnistu parkimiskohtade suurusele vastavas ulatuses oma väärtust ning avaldajatel tuleb Tatari 23a/25 omanikele hüvitada ühekordse maksena 21 000 eurot. Avaldajatel tuleb võrdsetes osades vastav summa tasuda Tatari 23a/25 kinnistu omanikele 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. OÜ Kiriku Varahaldus on esitanud 09.03.2015 menetlusdokumendis vastuväite, et ERI Kinnisvara eksperthinnang ei ole usaldusväärne ning puudutatud isik on avaldanud soovi omapoolse eksperthinnangu esitamiseks ühe kuu jooksul 09.03.2015 menetlusdokumendi esitamisest. ERI Kinnisvara eksperthinnangut ümberlükkavaid tõendeid puudutatud isik käesolevas menetluses aga ei esitanud, mistõttu kohtul puudub alus asuda seisukohale, et ERI Kinnisvara arvamusest ei ole võimalik lähtuda. Kohtu hinnangul on põhjendamatu puudutatud isikute väide, et nad kaotavad juurdepääsutee määramisel 8 parkimiskohta, kuna nähtuvalt juurdepääsutee asukoha plaanist möödub juurdepääsutee parkimiskohtade kõrvalt ning ületab parkimiskohti üksnes osas, kus juurdepääsutee pöörab Tatari 23 kinnistu suunas. Täiendavalt on puudutatud isikud taotlenud igakuist tasu 20 000 eurot, mis koosneks kaotatud parkimiskohtadega kaasnevast täiendavast parkimiskulust, maamaksust, kinnistu hoolduskuludest ning remondikuludest maa-aluse garaaži lae tugevdamiseks. Kohus on saatnud menetlusosalistele 15.01.2015 kirja (kd VII lk 94), milles on selgitanud, et puudutatud isikutel tuleb pärast avaldajate esitatud menetlusdokumente võimalike juurdepääsuteede asukohtadega avaldada oma seisukoht, milline peaks puudutatud isikute hinnangul olema juurdepääsutee eest määratav tasu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud puudutatud isikute seisukoht, et igakuine juurdepääsu tasu suurus peaks olema 20 000 eurot, puudutatud isikud ei ole sisustanud vastava summa kujunemist ega esitanud selle kinnituseks tõendeid. Kohus oli seisukohal, et vaatamata asjaolule, et puudutud isikud ei ole esitanud tõendeid teega seotud kulutuste suuruse kohta, tuleb avaldajatelt siiski välja mõista iga-aastane summa, mis kataks hinnanguliselt juurdepääsu tee suurusele vastava maamaksu, tee- ja tõkkepuu hooldusega seotud kulud ning talumiskohustuse tasu. Kohtu hinnangul on see summa Tatari 23a/25 kinnistu puhul 300 eurot aastas ning Tatari 23 kinnistu puhul 100 eurot aastas. Kohus lähtub asjaolust, et juurdepääsutee asub ca 75% ulatuses

Tatari 23a/25 kinnistul ja ca 25% ulatuses Tatari 23 kinnistul. Kohus võttis muuhulgas arvesse asjaolu, et nimetatud teed läbivad ka Tatari 23a/25 kinnistu enda elanikud/üürnikud, kellel on samuti kohustus hoolduskulude osaliseks katmiseks. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et Tatari 23a/25 kinnistule tuleb avaldajate kasuks seada juurdepääsutee pikkusega ca 92 meetrit ja laiusega ca 2,5 meetrit. Tatari 23 kinnistule tuleb avaldajate kasuks seada juurdepääsutee pikkusega ca 24 meetrit ja laiusega ca 2,5 meetrit. Kohus pidas põhjendatuks juurdepääsutee laiuse määramist 2,5 meetri ulatuses, kuna see võimaldab ka mootorsõidukiga liiklemist. Tatari 23a/25 kinnistu omanikel tuleb avaldajatel väljastada pult või võti vms vahend, mis võimaldab avada Liivalaia tänavalt Tatari 23a/25 kinnistule pääsemist takistavat tõkkepuud. Kohus märkis, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Võttes arvesse, et käesoleval juhul asuvad avaldajate kinnistutel garaažid, pidas kohus otstarbekaks juurdepääsu määramist nii jala kui sõiduautoga. Kohus oli seisukohal, et raskeveokitele juurdepääsu võimaldamine ei ole põhjendatud, kuna nähtuvalt eelviidatud OÜ Fund Ehitus juhatuse liikme selgitusest ei ole Tatari 25 kinnistule ehitatud garaaži konstruktsioonid võimelised rakseveokite koormust taluma. Ka avaldajad ise ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis selle väite ümber lükkaksid. Samuti võttis kohus arvesse asjaolusid, et avaldajate kinnistutel asuvad garaažid, milles on võimalik parkida üksnes sõiduautosid, mistõttu ei ole raskeveokitele juurdepääsu tagamine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei lükka ka väide, et avaldajate kinnisute sihtotstarve on elamumaa ning avaldajad kaaluvad tulevikus võimalust oma kinnistule ehitada muu hoone kui garaažid, ümber asjaolu, et kohtul tuleb juurdepääsu tingimuste määramisel arvestada ka maakorralduslikke tegureid. Antud juhul puudub kohtul veendumus, et Tatari 23a/25 kinnistul on võimalik maa-aluse garaaži konstruktsioone kahjustamata raskeveokitega liigelda, seega ei ole kohtul võimalik lubada avaldajate kinnistutele juurdepääsu ka raskeveokitega. Kohus märkis, et juhul, kui avaldajate kinnistutele on tarvis juurdepääsu päästeautodel, siis ei ole selleks vajalik juurdepääsutee kasutamine, kuna päästeautodel on lähtuvalt hädaseisundist võimalik kasutada kõiki vajalikke ligipääsemisviise. Seoses prügiautode juurdepääsuga märkis kohus, et prügikonteinereid on võimalik avaldajate kinnistutelt teisaldada kuni Liivalaia tänavani. Kohus selgitas, et juurdepääsu õigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2185-05 p 21). Kohus leidis, et on põhjendatud määrata juurdepääs avaldajate kinnistute igakordsete omanike ning omanike nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõiduautoga. Kohus oli seisukohal, avaldajatel on õigus võimaldada oma kinnistutele juurdepääsu ka nendele isikutele, kellele avaldajad selleks volituse on andnud, kuna avaldajate kinnistutel asuvad garaažid, mida avaldajatel on õigus eelduslikult kolmandatele isikutele välja üürida. Samuti oli kohus seisukohal, et avaldajatele tuleb juurdepääs määrata ööpäevaringselt, kuna antud asjas ei esine asjaolusid, mis õigustaksid avaldaja juurdepääsu ajalist piiramist. Samuti leidis kohus, et juurdepääs tuleb määrata tähtajatult, kuna eelduslikult ei esine tähtaega, mille möödudes langeb ära avaldajate huvi oma kinnistutele juurdepääsuks. Kohus selgitas, et lähtuvalt Riigikohtu lahendist nt 3-2-1-33-04 (p 23) on menetlusosalistel võimalik pöörduda uuesti kohtusse, kui juurdepääsutee ning selle eest makstava tasu määramise aluseks olevad asjaolud on muutunud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb kanda

kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena. AÕS §-le 641 viidates leidis kohus, et Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnistute omanikel on kohustus anda tahteavaldus määruses märgitud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse kolmandasse jakku märkuse kandmiseks määruses toodud sõnastuses, mille kohaselt kinnistu asukohaga Tatari 21c Tallinn ja kinnistu asukohaga Tatari 21d Tallinn igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduautoga kinnistutele asukohaga Tatari 23a/25 Tallinn ja Tatari 23 määratud juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud lilla värviga. Puudutatud isikute tahteavaldused tuleb asendada käesoleva määrusega. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud avalduse, tuleb jõusse jätta Harju Maakohtu 31.01.2014 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus kohustas puudutatud isikuid SK, MK, RP, IP, KV, LW, OPE, MPE, JE, Polizia Majad OÜ ja BOE võimaldama avaldajale Hooneühistu Tatari 21c juurdepääs Tallinnas Tatari tn 21c asuvale kinnisasjale ja avaldajale Hooneühistu Tatari 21d jalgsi juurdepääs Tallinnas Tatari tn 21d asuvale kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt Tatari tänavalt läbi kinnisasja Tallinnas Tatari 21b, sh väljastama avaldajatele värava avamiseks sobiv vahend. Menetluskulude jaotamisel leidis kohus TsMS § 172 lg-le 1 viidates, et kuna käesolev vaidlus on lahendatud eelkõige avaldajate huvides, on põhjendatud jätta menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Kohus on selgitanud menetlusosalistele kohtuistungi kutses (kd IX lk 18-19), et menetluskulude nimekiri tuleb esitada kohtuistungil. Käesolevas asjas toimus kohtuistung 08.12.2015 ning kohus küsis menetlusosalistelt ka menetluskulude nimekirju (kd IX lk 48 pöördel). Ükski menetlusosalistest kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega saab kohus lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel üksnes nendest puudutatud isikute menetluskuludest, mis on kohtutoimikust näha. Kohtutoimikust nähtuvalt on puudutatud isik MK tasunud määruskaebuselt riigilõivu 25 eurot (kd III lk 64a). Kohus oli seisukohal, et nimetatud summa tuleb avaldajatelt võrdsetes osades MK kasuks välja mõista. Osaühingu Kiriku Varahaldus määruskaebus 15.02.2016 esitatud määruskaebuses palub Osaühing Kiriku Varahaldus tühistada osaliselt Harju Maakohtu 01.02.2016 määruse ja määrata avaldajatele juurdepääsuteena kindlaks avaldajate poolt kompromisspakkumises esitatud juurdepääsutee üle Tatari 23a/Tatari 25 ja Liivalaia 23 kinnistute vastavalt kompromisspakkumisele lisatud mõõtkavalisele plaanile kasutamiseks jalgsi või autotranspordiga. Kaebaja palub määrata kindlaks ühekordselt ja iga-aastaselt makstav tasu juurdepääsutee kasutamise eest Liivalaia 23 kinnistu omanikule. Lisaks palub kaebaja määrata juurdepääsutee kindlaks tähtajatult ja kohustada kinnistu asukohaga Liivalaia 23 omanikku andma nõusolek märke tegemiseks kinnistusraamatusse analoogselt määruse resolutsiooni punktile 6. Kaebaja on seisukohal, et kohus ei ole õigesti rakendanud kaalutlusõigust ja järginud kaalutlusreegleid. Kaebaja on isik, kes ehitas välja büroo- ja korterelamu aadressil Tallinn, Tatari

23a/25 ja võõrandas korterid määruses nr 18 kuni 67 märgitud puudutatud isikutele. Hoone püstitati kehtiva detailplaneeringu alusel väljastatud ehitusloa alusel. Kaebajalt osteti puudutatud isikute poolt kortereid teadmises, et antud paikkonna suhtes kehtib detailplaneering, mis ei näe ette mingeid lisanduvaid läbipääse ei jalakäijatele ega autotranspordile kolmandate isikute kasuks. Kaevatava määruse jõustumisel tekiks olukord, kus hooviala hakkaks läbima autotee. Arvestades asjaoluga, et avaldajad omavad soovi püstitada oma krundile korterelamu, võib prognoosida sellist liiklusintensiivsust, mis häirib ca 100 inimese senist tavapärast elukorraldust ja hooviala kasutusõigust. Samuti märgib kaebaja, et kohus jättis igasuguse hinnanguta avaldajate poolt esitatud kompromissis pakutud juurdepääsutee lahenduse, mis osaliselt kattub määruses juurdepääsutee lahendusega juurdepääsutee algosas, kuid mis kulgeb edasiselt üle Liivalaia 23 kinnistu. Toimunud kohtuistungil avaldas kaebaja sellega nõustumust. Sellise lahenduskäigu otstarbekust on möönnud paljud teised puudutatud isikud, sh kohtuistungil. Kohus kinnitab määruses ise, et jättis kaalumata ühe avaldajate poolt pakutud variandi läbipääsuteeks. Kohus märgib määruses, et kohus Liivalaia 23 kinnistu kaasamist ei ole käesolevas menetluses kaalunud ning Liivalaia 23 kinnistu kaasamist pole taotlenud ka ükski menetlusosalistest. Lisaks märgib kohus, et juurdepääsutee määramine läbi Liivalaia 23 kinnistu poleks adekvaatne lahendus. Kohtu seisukohad on ebaõiged ja ei vasta selles menetluses esinevatele faktilistele asjaoludele. Nimelt vaadati käesolev asi läbi hagita menetluses. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus. Kaalutlusreeglid eeldavad kõigi võimaluste põhjendatud kaalumist ja analüüsi. Kohtu seisukoht, mille kohaselt keegi menetlusosalistest pole taotlenud Liivalaia 23 kinnistu kaasamist menetlusse on menetlusõiguslikult ebaõige seetõttu, et kaasamatust ei saa menetlusosalistele ette heita põhjusel, et asja lahendati hagita menetluses, mistõttu kohtul lasus endal kohustus nn Liivalaia 23 kinnistu kaasamiseks, kui avaldajate või teiste menetlusosaliste poolt taotletav või soovitud lahenduskäik juurdepääsutee osas märgitud Liivalaia 23 maa-ala puudutas. Nii on ka Riigikohus lahendis 3-21-151-10 osundanud, et hagita menetluses on kohtul TsMS paragrahv 198 lg 1 p 2 ja 477 kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kaebaja märgib, et kuivõrd Liivalaia 23 kinnistu omanik oli menetlusse kaasatud ja avaldajate kompromissettepanek puudutas Liivalaia 23 kinnistut, ei ole arusaadav avaldajate kompromissettepanekus esitatud juurdepääsutee kaalumata jätmine põhjendusel, et keegi menetlusosalistest pole seda taotlenud. Määrusest ei nähtu, milles seisneb ebaadekvaatsus. Määruses peab olema arusaadav, miks kohus ühele või teisele seisukohale asus. Kaebaja leiab, et Liivalaia krundi staadioni ääreala laiusega ca 2 m kasutamine juurdepääsuteeks ei vähendaks staadioni suurust ega kasutusvõimalusi. Samal seisukohal läbipääsutee asukoha suhtes on avaldajad olnud järjepidevalt (vt I kd; tlk 36 ja 38). Kohus on lisanud määrusele plaani, millele juurdepääsutee soovitav asukoht on plaanile kantud kohtu poolt lillat värvi viltpliiatsiga. Tänapäeva tehnika ja teaduse taseme juures pole selline viis läbipääsutee plaani koostamiseks kooskõlas asjaolude esitamise standardiga kohtumenetluses, sest selline plaan on ebatäpne ja raskendatud on läbipääsutee täpse asukoha määramine, sest tee asukoht pole märgitud mõõtkavaliselt. Kohus ei ole määruses piisavalt motiveerinud kangialuse ligipääsuvõimaluse kõrvalejätmist. Kohtu põhjendused selle võimaluse kaalumisel on vastuolulised, sest kohus märgib, et kitsas kangialuses suuremate sõidukite liiklemine pole võimalik. Vastuolu seisneb selles, et kohtu poolt parimaks lahenduseks peetud juurdepääsutee lahenduses kohus lubab läbisõitu vaid jalgsi ning sõiduautodel ehk selline põhjendus asjaolude kaalumisel oleks mõistlikult arusaadav vaid juhul, kui rakendatud läbipääsuvõimalus erinevalt kangialusest läbipääsust võimaldaks tee kasutamist nn suuremate sõidukitega. Kaebaja leiab, et avaldajate enda esialgse õiguskaitse taotluses

sisalduva taotletava läbipääsu asukoht kangialusest on veenvaks kinnituseks seniselt väljakujunenud ligipääsule. Kaebaja hinnangul pole mõistlikku kaalutlust seda väljakujunenud läbipääsu asukohta muuta, v.a. otsustamisel kompromissettepanekus pakutud juurdepääsutee kasuks. Kehtiv detailplaneering ja juurdepääsutee määramatus on linna läbimõtlematus planeeringu kehtestamisel. Avaldajad on tegelikult leppinud kehtiva detailplaneeringu lahendustega, need kooskõlastanud ja asunud aktiivselt tegutsema alles seejärel, kui vallasjast moodustusid kinnistud ja tekkis soov korterelamu püstitamiseks. Vaidlustatav määrus on sisuliselt ebaõiglane seetõttu, et kaalutlusotsuse tegemisel on eelistatud arusaamatult paari ärimehe ärihuvi ca 100 inimese huvile kasutada senisel kujul ja vastavuses kehtivale planeeringule aiaga piiratud hoovi. Lisaks märgib kaebaja, et avaldajate taotletav ja saadav ehitusõigus määrab tee kasutamise iseloomu. Kohaldades kaalutlusõigust ei selgitanud kohus välja, millist ehitusõigust ja millises ulatuses taotlevad avaldajad Tallinna linnalt ning millises ulatuses on kohalik omavalitsus valmis realistliku prognoosi kohaselt esitatud avaldajate soove rahuldama. On selge, et juhul, kui soovitakse taastada kuurid/garaažid on vajadus ja juurdepääsu võimalused mittekattuvad korterelamu vajadustega. Korterelamu ehituseks tuleb rakendada juurdepääs raskeveokitele, mida juurdepääs määruse käsitluses praegu ei arvesta. Määrusega kehtestatud juurdepääsutee on ohtlik inimeste tervisele ja elule. Nimelt ei selgu määrusest, miks kohus arvab enda olema pädevama garaaži lae koormustaluvuse määramisel kui professionaalne ehitaja. Vale on kohtu seisukoht, et asjas pole esitatud justkui ühtki tõendit. Määruse p-s 53 osundab kohus ise, et asjas on esitatud professionaalse ehitaja FUND EHITUS seisukoht garaaži lae kandevõime kohta. Tegemist on tuntud ehitajaga, kelle professionaalsuses pole alust kahelda. Kohus järeldab sellest tõendist, et takistatud on vaid raskeveokite liikumine, mida kohus arvestab läbipääsu tingimusi kehtestades. Määrus pole praktiliselt järgitav, sest määrusest ei selgu liiklusvahendite kaalunäitajaid, mida pidada sõiduautoks või raskeveokiks. Määrusest ei selgu garaažide lae kandevõime, märgitud asjaolud on esitatavad mõõtühikutes ega ei saa põhineda emotsionaalsetel hinnangutel. Samuti pole mõistlikult arusaadav, kuidas ja kes läbipääsuteele tulevat sõidukit kaalukategooria järgi kontrolliks. Seoses krundi väärtuse langemisega märgib kaebaja, et pole eluliselt usutav, et kõigi Tatari 23a/25 elanike kinnisvara väärtuskadu oleks vaid 21 000 eurot. Juhul kui läbipääsu ja juurdepääsutee aluseks oleks avaldajate poolt kompromisslahenduses pakutud variant, langeks ära vajadus krundi väärtuskao määramiseks. Lisaks märgib kaebaja, et avaldajate taotlus juurdepääsutee määramiseks üle Tatari 23a/25 kinnistu taotletud viisil eeldaks suure kaitsealuse puu mahavõtmist, mida ei luba looduskaitse. Määruses märgitakse, et juurdepääsutee tuleb rajada selliselt, et see põikab vastavast puust mööda. Määruse terminoloogia pole mõistetav, sest möödapõikamine pole ei õiguslikult ega teeehituse tehnoloogias arusaadav ja lahendi täitmist silmas pidades täidetav, sest mõistlik isik küsiks kuhu poole ja kui palju ulatuvuse osas mööda põigata tohib. Samuti ei esita määrusele lisatud plaan visuaalselt võimalusi mööda põikamiseks. Avaldajad põhistasid nende poolt taotletud läbipääsuteed (avaldajate variant 2) mh asjaoluga, et selline soovitav läbipääsutee on varasemalt Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kui esialgse maaomaniku poolt kooskõlastatud. Määruskaebuse esitaja on menetluse kestel korduvalt väitnud, et EELK kooskõlastas läbipääsu, mis vastab kompromisslepingu lisaks olnud plaanile ega ei andnud kooskõlastust selliseks läbipääsuks, nagu avaldajad lisasid oma avaldusele. Pole mõistlikult arusaadav, miks kohus jättis tähelepanuta erikaebuse esitaja väite, mille kohaselt ta on

varasemalt avaldajatele kooskõlastanud läbipääsuvõimaluse, mis kattus kompromissi lisaks oleval plaanil nähtuva läbipääsuga ja mis asjaoludel peaks avaldajatel olema õigus mingile muule läbipääsuvõimalusele kui sellele, mille nad ise enda tarbeks kooskõlastasid. Kohus jättis kaebaja informeerimata paikvaatluse toimumise ajast. Seetõttu ei saanud kaebaja esindada vajalikul viisil oma huve ja anda selgitusi, mis viis ebaõige kohtulahendini. Määruses on rahalised kohustused esitatud ebakonkreetselt ehk jääb selgusetuks kuhu ja mis kontole tuleb kohustatud isikul raha kanda ja kas raha tuleb kanda kohustatud isikute poolt õigustatud isikutele enne nõusolekute andmist resolutiivosa p. 6 kohaselt või pärast seda. Tatari 23a/25 kaasomanike TT, IP, MP, GK, VK, LK, AV, SV, TR, IT, Osaühingu CRYSTAL STYLE, TA, RL, AZ, MTP, UM, AM, JS, TL, VR, Optiprof Estonia Osaühingu, RT, IT, PS, PT, AHP, RAH, EV, MM-F, SF, KK, MN, Hiiram Kinnisvara OÜ ja TL määruskaebus 16.02.2016 esitatud määruskaebuses paluvad kaebuse esitanud Tatari 23a/25 kaasomanikud (puudutatud isikud) tühistada Harju Maakohtu 01.02.2016 määrus ja teha uus määrus, millega määrata avaldajatele kuuluvatele kinnisasjadele Tatari tn 21c, Tallinn ja Tatari tn 21d, Tallinn juurdepääs avalikult kasutatavale teele läbi Tatari tn 21b Tallinn kinnisasja. Alternatiivselt paluvad puudutatud isikud saata asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldajate kanda. Puudutatud isikud leiavad, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Määruse põhjendused on vastuolulised. Maakohus on ühelt poolt eelistanud juurdepääsu Tatari 23a/25 kinnistu kaudu Tatari 21b juurdepääsuteele seetõttu, et viimase puhul ei ole tagatud läbipääsu suurematele sõidukitele kui sõiduautod. Teisalt on maakohus aga ise leidnud, et sõiduautodest suurematele sõidukitele ei ole niikuinii põhjendatud juurdepääsu määramine ehk Tatari 21b kinnistu läbipääsu välistamiseks ei ole tegelikult alust. Puudutatud isikud rõhutavad, et ka avaldajate enda poolt esitatud ekspertarvamus, mis on nende avalduse aluseks, on pidanud ligipääsu võimalikuks läbi Tatari 21b kinnistu. Samuti leiavad puudutatud isikud, et määrusele lisatud plaan ei vasta seaduse nõuetele ega saa olla kinnistusraamatu kande aluseks. Kinnistusraamatu seaduse § 36 lg 1 sätestab, et kinnistusosakonnale esitatakse riigi maakatastri pidaja väljastatud kinnistu plaani koopia või skeem, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Maakatastriseaduse § 10 lg 2 kohaselt katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Maakohtu määrusele lisatud plaan ei vasta ühelegi eeltoodud nõudele ning see ei saa kinnistusraamatuseaduse § 36 lg 1 alusel olla kinnistusraamatusse kantava märkuse selgitav materjal ega kande alus. Kohus on pannud menetlusosalistele põhjendamatu tõendamiskoormise ja jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Maakohus on korduvalt teinud etteheiteid, et menetlusosalised ei ole teatud asjaolusid tõendanud või põhjendanud. Seetõttu on kohus jätnud näiteks hindamata, kas üle Tatari tn 23a/25 kinnisasja maa-aluse garaaži katuse kulgev ligipääs on ehitustehniliselt turvaline ning võimalik, maakohus on jätnud osa tasust (teehoolduskulud, kaduvate parkimiskohtade asendamise kulu) välja mõistmata, maakohus ei ole välja selgitanud avaldajate kinnisasjade kujunemist ja AÕS § 156 lg 2 kohaldamist. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et asja lahendatakse hagita menetluses. Eeltooduga on oluliselt rikutud TsMS § 5 lg

3, § 477 lg 7 ja § 230 lg 3. Maakohtul on hagita menetluses mitte üksnes õigus vaid kohustus välja selgitada kõik asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Kohus on vääralt leidnud, et juurdepääsu määramine läbi Tatari 23a/25 kinnistu koormab puudutatud isikute õigusi vähem kui juurdepääsu määramine läbi Tatari 21b kinnistu. Tatari 21e kinnisasja kasuks on juba täna seatud teeservituut läbi Tatari 21b kinnisasja. Tatari 21b kinnisasja omanike faktiline olukord juurdepääsuga ei muutuks. TsMS § 618 2 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusse kaasama kõik kinnisasjade omanikud, keda asi puudutab ning maakohus peab kaaluma kõiki juurdepääsutee alternatiive (kohtuasi nr 3-2-1-42-10, p 24). Vaatamata eeltoodud regulatsioonile ja põhimõttele on maakohus jätnud igasuguste põhjendusteta tähelepanuta avaldajate kinnisasjade kõrval asuva kinnistu Tatari 21e ning nimetatud kinnisasjaga seotud olulised asjaolud. Väljakujunenud tava järgi toimub liiklus läbi Tatari 21b kinnistu. Sama nähti ette detailplaneeringus. Kuigi detailplaneering ei ole iseenesest juurdepääsu määramise aluseks ja eelduseks, on tegemist siiski dokumendiga, milles esitatud ruumilahendus on spetsialistide koostatud ning laia avalikkuse kaasamise tulemusena kooskõlastatud. AÕS § 156 kommentaarides on rõhutatud, et kui detailplaneeringus on konkreetses kohas juurdepääs ette nähtud, siis tuleb eeldada, et see on ka maakorralduslikult parim võimalus. Maakohus ei ole esile toonud kaalukaid põhjendusi, miks peaks kõrvale kalduma ajalooliselt ja ka praktikas väljakujunenud juurdepääsuteest läbi Tatari 21b kinnistu. Määratud juurdepääsutee ohustab lapsi. Määruse punktides 46, 47 ja 49 on maakohus leidnud, et Tatari 23a/25 maja taga paikneva ja vahetult määratud juurdepääsutee äärde jääv laste mänguväljak on võimalik laste turvalisuse tagamiseks piirata täiendava aiaga. Kohtu loogika on väär, sest ka Tatari 23a/25 kinnistul on tegemist ainukese mänguväljakuga ja tegelikkuses ka ainsa haljastatud nurgaga tervest kinnisasjast, mida määratud juurdepääsutee veelgi kahandab. Tatari 21b kinnistul on seevastu suur haljasala -hoov, milles on palju ruumi ümberkorralduste tegemiseks ning vajadusel laste mängunurga ümbertõstmiseks mis tahes muusse asukohta. Tatari 21b hoonestamata ala on märkimisväärselt suurem kui Tatari 23a/25 ehitistest vaba ala. Kohus on jätnud tähelepanuta, et täiendav aed ei taga laste turvalisust. Määratud juurdepääsuteega luuakse olukord, kus vahetult mänguplatsi kõrvalt hakkab toimuma kinnistut läbiv oluliselt elavam liiklus. Vastupidiselt maakohtu oletusele ei ole Tatari 23a/25 kinnistu mänguplatsi ohutus tagatud ning juurdepääsu määramine viib paratamatult kinnistu ainsa mänguplatsi kaotamiseni. Tatari 23a/25 kinnisasja kahjustamine on tuvastamata ja hindamata. Maakohus on tuvastanud, et liiklus läbi Tatari 23a/25 kinnistu hakkaks toimuma üle maa-aluse garaaži lae. Puudutatud isikud on esitanud tõendina hoone ehitaja OÜ Fund Ehitus kinnituse, et garaaži katus on mõeldud taluma üksnes kergliiklust. Vaatamata puudutatud isikute viidetele, et garaaž ja ümbritsev pinnas ei pruugi kasvavat liikluskoormust taluda, on maakohus märkinud, et ei pea tarvilikuks ekspertiisi määramist. Maakohus on põhjendamatult jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning pannud seadusliku aluseta vastava tõendamiskoormise puudutatud isikutele. Tegemist on olulise TsMS § 5 lg 3, § 477 lg 7 ja § 230 lg 3 rikkumisega, mis võib viia väga raskete tagajärgede tekkimisele. Maakohus on määranud juurdepääsutee talumise tasu ebaõigesti. Rikutud on AÕS § 156 lg 1 teist lauset, mille kohaselt peab kohus tasu määrama kõiki asjaolusid arvesse võttes ning õiglases suuruses. Kohus on ühekordse omandi kaotuse tasu aluseks võtnud üksnes 3 parkimiskoha maksumuse. Kohus ei ole arvesse võtnud, et Tatari 23a/25 omanikud peavad määramatu

ajavahemiku vältel hankima puudu jäävad 3 parkimiskohta mujalt. See põhjustab jooksvalt suuri kulutusi, mida määratud tasu ei kata. Kohus ei ole arvesse võtnud ka seda, et juurdepääsutee mõju Tatari 23a/25 kinnisasjale on oluliselt laiem kui 3 parkimiskoha kaotus. Kaob ainus haljasala ja mänguväljak ja ka kinnistu hoovi privaatsus, sest varasemalt suletud hoovist saab läbisõidetav ja liiklusele avatud ala. See vähendab oluliselt kinnisvara väärtust tervikuna. Kuigi määruse kohaselt on ka avaldajad möönnud, et juurdepääsu määramisest tekivad kulutused maamaksule ja teehooldusele, ei ole maakohus seda arvestanud tasu määramisel. Tasu määramisel ei ole kohus arvesse võtnud ka seda, et tõkkepuusüsteemi korrashoidmise ning kasutamisega kaasnevad kulutused. Puudutatud isikud paluvad ringkonnakohtul võtta TsMS § 652 lg 3-4 alusel asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid. Tõendeid ei olnud võimalik esitada maakohtus maakohtu olulise menetlusõiguse rikkumise tõttu. Kuigi TsMS § 5 lg 3, § 477 lg 7 ja § 230 lg 3 kohaselt on maakohtul kohustus selgitada hagita menetluses ise välja kõik tähendust omavad asjaolud ning vajadusel koguda selleks omal algatusel tõendeid, jättis maakohus selle põhjendamatult tegemata. Puudutatud isikutel ei olnud võimalik eelnevast teada enne maakohtu poolt asjas lõpplahendi tegemist. Alles vaidlustatud määrusest selgus, et kohus ei ole olulisi asjaolusid välja selgitanud ning puudutatud isikud peavad seda tegema ise. S ja MK määruskaebus 16.02.2016 esitatud määruskaebuses paluvad S ja MK tühistada Harju Maakohtu 01.02.2016 määrus osas, millega jäeti jõusse 31.01.2014 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, s.o määruse resolutsiooni punkt 11 ja paluvad teha tühistatud osas uus määrus, millega tühistada 31.01.2014 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse alates asja lahendava määruse jõustumisest. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud paluvad kaebajad jätta avaldajate kanda. Vaidlustatava määruse punktis 60 on kohus selgitanud, et TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seega jättis kohus hagi tagamise tühistamata, kuna TsMS § 386 lg 4 ei näe avalduse rahuldamise korral ette tagamise tühistamist. Kohtu selline järeldus on ekslik. Esiteks ei sätesta TsMS § 386 lg 4 hagi tagamise tühistamise aluseid ammendavalt. Loetletud on olukorrad, mil kohtul puudub kaalutlusõigus, kas hagi tagamine tühistada või mitte. Samas võib hagi tagamise tühistamise aluseks olla ka hagi (või muud avaldust) rahuldav kohtulahend. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Sellest järeldub, et hagi või muu avalduse rahuldamise korral tuleb üldjuhul hagi tagamine tühistada, v.a kui tagamise jätkumine on vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks. Isegi sellisel juhul ei või jätta hagi tagamist jõusse kauemaks, kui kohtuotsuse täitmiseni, mil hagi tagamine kaotab oma mõtte. Vastasel juhul tekiks ebamõistlik olukord, kus menetlusosalise (kostja) vara jääks kohtuliku hüpoteegi, keelumärke vms hagi tagamise abinõuga koormatuks ka pärast kohtumenetluse lõppemist ja kohtulahendi täitmist. Teiseks on antud vaidluse puhul võimalik analoogia korras kohaldada Riigikohtu juhiseid asjas, mis puudutas mitme kostja vastu esitatud hagi tagamist (RKTKo 3-2-1-28-14). Ka kõnealuses juurdepääsuvaidluses on tegemist olukorraga, kus avaldajate nõue on suunatud mitme puudutatud isiku vastu (kõik menetlusse kaasatud naabrid) ning kohus rahuldas avalduse vaid mõne suhtes nendest (Tatari 23a/25 korteriomanikud ning Tatari 23 omanik). Viidatud asjas (RKTKo 3-2-1-28-14 otsuse p 16) leidis

Riigikohus, et kui hagi on esitatud mitme kostja vastu ning hagi jääb nendest mõne suhtes rahuldamata, tuleb otsusega tühistada selle kostja suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud. Kuna kohus ei määranud avaldajate kinnisasjadele juurdepääsu üle Tatari 21b kinnistu (ega pidanud seda ka sisuliselt võimalikuks), tuleb tühistada ka Tatari 21b kinnistut puudutav esialgse õiguskaitse abinõu. Kuna kohus rahuldas avaldajate avalduse oma kinnisasjadele juurdepääsu saamiseks üle Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnisasjade, siis määruse jõustumisel on avaldajatele tagatud soovitud juurdepääs oma kinnisasjadele. Sellises olukorras puudub vajadus jätta jõusse esialgse õiguskaitse korras määratud ajutine juurdepääsulahendus. Vaidlustatava määruse jõustumisel tekiks olukord, kus avaldajatel on oma kinnisasjadele kaks juurdepääsuteed (nii Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kaudu kui ka Tatari 21b kaudu), mis ei ole eluliselt vajalik ega ka kooskõlas seadusega. Esialgse õiguskaitse korras määrati avaldajatele ajutine juurdepääs Tatari 21b kinnistu kaudu jalgsi käimiseks. Ka 01.02.2016 määrusega avaldajate kinnistutele määratud püsiv juurdepääsutee Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnistute kaudu on jalgsi juurdepääsuks sisuliselt kohe kasutatav (tarvis on vaid eemaldada neli kruvi, et võtta maha üks postidevahe metallaiast Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kruntide vahel). Sel põhjusel puudub igasugune vajadus esialgse õiguskaitse kehtima jätmiseks pärast asja lahendava määruse jõustumist. Vastus määruskaebustele Avaldajad ei nõustu määruskaebustes esitatud seisukohtadega ja leiavad, et maakohus on ammendavalt kirjeldanud nii kujunenud olukorda kui ka analüüsinud kõiki juurdepääsutee võimalikke variante. Menetluse edasine käik Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 01.02.2016 määrus tuleb osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis jõusse 31.01.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Harju Maakohtu 31.01.2014 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse jõusse kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. S ja MK määruskaebus kuulub rahuldamisele. Osaühingu Kiriku Varahaldus ja Tatari 23a/25 kaasomanike määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Esmalt annab ringkonnakohus seisukoha puudutatud isiku Osaühing Kiriku Varahaldus määruskaebuse väidetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik Osaühing Kiriku Varahaldus toonud määruskaebuses esile asjaolusid, mis annaksid alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuse väited alust järeldada, et kohus on vaidlustatud määruses juurdepääsutee määramisel rikkunud kaalutlusreegleid. Kaebaja viited asja lahendamisel hagita menetluses kohtul endal lasuvast kohustusest Liivalaia 23 kinnistu kaasamiseks ei võimalda väärata maakohtu seisukohti juurdepääsu määramise osas, kuivõrd kinnistusraamatu andmetel kuulub Liivalaia 23 kinnistu Tallinna linnale ning Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu on käesolevas menetluses puudutatud isikuna kaasatud. Ka on Tallinna linn 08.12.2015 toimunud kohtuistungil avaldanud mittenõustumist esitatud kompromissiga ja leidnud, et kompromissis nimetatud juurdepääsu võimalus ei ole mõistlik, kuna see ei oleks gümnaasiumi maal viibivatele ja mängivatele lastele turvaline. Kohus on

08.12.2015 kohtuistungil andnud menetlusosalistele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja palunud teatada kompromissi sõlmimise võimalikkusest hiljemalt 11.01.2016. Kuivõrd nimetatud kuupäevaks menetlusosalised, keda kompromissi korras määratav juurdepääsutee otseselt puudutab, kokkulepet kompromissi sõlmimise osas ei saavutanud, tegi kohus asjas vaidlustatud lahendi, kaaludes seejuures avaldajate poolt esitatud juurdepääsualternatiive. Lisaks on kohus vaidlustatud määruses andnud hinnangu, miks vastavalt avaldajate taotletule juurdepääsu määramine läbi Liivalaia 23 kinnistu ei oleks adekvaatne lahendus. Arvestades, et ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta kompromissis taotletud viisil juurdepääsu määramise sobimatuse osas ja et maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt siiski võtnud nimetatud alternatiivset juurdepääsuvaianti arvesse, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus maakohtu määruse tühistamiseks põhjusel, et kohus ei ole enne kompromissi esitamist ise selgitanud nimetatud variandi osas välja menetlusosaliste seisukohti. Kaebaja on seisukohal, et Liivalaia krundi staadioni ääreala laiusega ca 2m kasutamine juurdepääsuteena ei vähendaks staadioni suurust ega kasutusvõimalusi. Seejuures märgib kaebaja toimiku I köite lk-dele 36 ja 38 viidates, et samal seisukohal läbipääsutee asukoha suhtes on avaldajad olnud järjepidevalt. Kohtule esitatud avalduses on avaldajad märkinud, et esitasid 06.11.2008 Maa-ametile taotluse juurdepääsu seadmiseks avalikult teelt avaldajate kinnistutele. Avaldajate vastavas kirjas (kd I tl 36) on avaldajad palunud võimaldada ainuvõimalik ja varasemalt kasutuses olnud juurdepääs kinnistu Liivalaia tn 23 pikki Tatari 23/25 kinnistu serva kinnistutel Tatari 21C ja 21D asuvatele ca 20-le garaažile. 19.12.2013 kohtule esitatud avalduses ei ole aga avaldajad palunud määrata juurdepääsuõigust nende kinnistutele üle Liivalaia 23 kinnistu. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on vaidlustatud määruse lisaks olev plaan, millel on lilla värviga tähistatud juurdepääsutee, ebatäpne. Ringkonnakohtu hinnangul on määruse lisast üheselt arusaadav maakohtu määratud juurdepääsutee asukoht. Asjaolu, et kohtu poolt määratud juurdepääsutee asukoht ei ole märgitud mõõtkavaliselt, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Vastuseks kaebuse sellekohastele väidetele märgib ringkonnakohus, et arvestades, et juurdepääsutee vajalikud tingimused on kohus määranud resolutsioonis ja ka määruse põhjendavas osas ning nii määruses kirjeldatust kui ka määruse lisaks olevalt plaanilt on arusaadav määratud juurdepääsutee asukoht, ei ole kohus juurdepääsutee asukoha märkimisel olnud ebatäpne. Ringkonnakohus on erinevalt kaebuses leitust seisukohal, et maakohus on piisavalt motiveerinud, miks ei pea kohus põhjendatuks juurdepääsu määramist läbi Tatari 21b sisehoovi viiva kitsa kangialuse, mida avaldajad taotlesid juurdepääsu asukohana ka esialgse õiguskaitse taotluses. Kaebuses on iseenesest õigesti osundatud asjaolule, et kuivõrd maakohus on vaidlustatud määruses määranud juurdepääsu kasutamise õiguse jalgsi ja sõiduautoga, ei ole arusaadav kohtu selgitus üle Tatari 21b juurdepääsu põhjendamatuks pidamisest põhjusel, et Tatari 21b kinnistu sisehoovi viib väga kitsas kangialune, mille kaudu suuremate sõidukite liiklemine ei ole võimalik. Samas ei anna eelmainutud vastuolu maakohtu määruse põhjendustes siiski alust järeldada, et juurdepääsutee määramine üle Tatari 21b kinnistu oleks kohtu määratud juurdepääsust puudutatud isikute huve vähem kahjustav. Põhjendamatu on määruskaebuse etteheide, justkui pidanuks kohus erinevate juurdepääsuvariantide kaalumisel selgitama välja, millist ehitusõigust ja millises ulatuses taotlevad avaldajad Tallinna linnalt ning millises ulatuses on kohalik omavalitsus valmis

realistliku prognoosi kohaselt avaldajate soove rahuldama. Ringkonnakohus selgitab, et juurdepääsutee määramisel arvestab kohus olemasoleva olukorraga ning kohus ei saa erinevate juurdepääsuvariantide kaalumisel arvestada tulevikus asetleidvate võimalike sündmuste või muudatustega ega rajada otsustust võimalikule prognoosile nende toimumise tõenäosuse osas. Maakohtu määruse tühistamist ega muutmist ei õigusta ka ei vaidlustatud määruses ega määruskaebuses osundatu, mille kohaselt on Tallinna linn Tatari 23a/25 kinnistu detailplaneeringud kehtestades põhjustanud olukorra, kus avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja nad on probleemi lahendamiseks pöördunud kohtusse. Avaldajate seaduslikku õigust omada juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ei mõjuta linnapoolne juurdepääsutee määramata jätmine kehtestatud detailplaneeringus ega planeeringu kohased piirded ja puud rajatava juurdepääsutee asukohas. Kohtul puudub alus keelduda juurdepääsutee määramisest puudutatud isikute huve vähim kahjustavasse asukohta põhjusel, et rajatava juurdepääsu asukohta on detailplaneeringuga nähtud ette aiaga piiratud hoov ja haljastus. Kohtu hinnangul ei anna asjas esitatud tõendid alust järelduseks, et määrusega määratud juurdepääsutee on garaažide lae kandevõimest tingituna ohtlik inimeste elule ja tervisele. Maakohus on määruses õigesti märkinud, et puudutatud isikud ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest ilmneks, et Tatari 23a/25 kinnistu pinnas ei ole võimeline taluma juurdepääsutee määramisega kaasnevat liikluskoormust. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Tatari 23a/25 kinnistu pinnas ei ole võimeline taluma vastavalt määruses määratud juurdepääsuõigusele liiklemist sõiduautodega, ei ole puudutatud isikud menetluses esitanud. Kaebaja 20.02.2014 menetlusdokumendi lisana kohtule esitatud OÜ Fund Ehitus juhatuse liikme vastuses järelepärimisele (kd III tl 97) toodud hinnang Tatari tn 25 hoone garaaži lae kandevõime kohta ei sisalda teavet, millest tuleneks, et garaaži lae kandevõime tõttu ei ole sellel ettenähtud liiklemist sõiduautodega. Toodust tulenevalt ei ole kohtu määratud juurdepääsu tingimused vastuolus asjas esitatud tõenditega. Juhul kui kaebaja pidanuks vajalikuks midagi garaaži lae kandevõime osas täpsustada, oleks OÜ Fund Ehitus eelviidatud vastuse kohaselt meeleldi nõus seda tegema. Määruskaebusest nähtuvalt ei ole kaebajale selge, mida pidada raskeveokiks ja mida sõiduautoks. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea maakohtu määrus juurdepääsu määramise kohta sisaldama liiklusvahendite kaalunäitajaid ega teavet selle kohta, kuidas toimub juurdepääsuteed läbivate sõidukite kaalukategooria kontrollimine. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on määruses toodud asjaolusid silmas pidades õigesti leidnud, et juurdepääsutee määramisel kaasneb Tatari 23a/25 kinnistu väärtuse langus 21 000 euro võrra. Määruskaebuses märgitu, et juhul kui juurdepääsutee oleks määratud avaldajate kompromissettepanekus pakutud variandi järgi, ei oleks vajadust krundi väärtuskao määramiseks, ei väära maakohtu seisukohti määratud juurdepääsuteest tingitud vastava krundi väärtuse vähenemise osas. Vastuseks Osaühingu Kiriku Varahaldus määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et avalikule teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks ei ole asjaolu, et kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, endine või praegune omanik oleks andnud nõusoleku või kooskõlastuse juurdepääsu määramiseks. Seega ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust kaebuse väited, et kompromissettepanekus taotletud juurdepääs oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kui esialgse maaomaniku poolt kooskõlastatud. Avalikule teele juurdepääsu määramise asjades peab kohus langetama sisuliselt diskretsiooniotsuse, st. ta peab põhjalikult kaaluma mõlema poole huvisid ning veenduma, et ühe poole huvid kaaluvad üles teise poole huvid.

Kaebaja on seisukohal, et kohus jättis kaebuse esitaja paikvaatluse ajast informeerimata, mistõttu ei saanud kaebaja esindada vajalikul viisil oma huve ja anda selgitusi, mis viis ebaõige lahendini. Ringkonnakohus kaebaja vastava seisukohaga ei nõustu. Kohus korraldas antud asjas vaatluse, mis leidis aset 07.01.2015 kell 11.00 Tallinnas, Tatari 23a/25, Tatari 21b, Tatari 21c, Tatari 21d ja Lätte 5 kinnistutel. Toimikust nähtuvalt (kd VII lk 7) saatis kohus 10.12.2014 määruse paikvaatluse korraldamise kohta 11.12.2014 puudutatud isiku Osaühingu Kiriku Varahaldus lepingulisele esindajale Üllar Talvistele e-posti aadressile XXX ning avalikus e-toimikus toimetati vastav määrus lepingulisele esindajale kätte 20.04.2015 kell 18:39. Asjaolu, et kaebaja lepingulisele esindajale õnnestus määrus asjas vaatluse korraldamise kohta kätte toimetada alles enam kui 3 kuud pärast vaatluse toimumist, ei võimalda seada kahtluse alla maakohtu järeldusi. Kohtu järeldusi juurdepääsutee määramise osas ei muuda ebaõigeks asjaolu, et menetlusosalise lepinguline esindaja ei võta kohtule avaldatud e-posti aadressilt ega e-toimiku vahendusel vastu menetlusdokumente. Lisaks oli kaebajal võimalik esitada menetluse kestel oma seisukohti kirjalikult ja ka suuliselt ajas toimunud 08.12.2015 kohtuistungil, millist võimalust kaebaja ka kasutas. Samuti ei tähelda ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse ebaselgust seoses rahaliste kohustustega. Eeltoodut arvestades ei anna ükski Osaühingu Kiriku Varahaldus määruskaebuses toodud põhjendus alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Järgnevalt annab kohus hinnangu puudutatud isikute TT, IP, MP, GK, VK, LK, AV, Sofia Volžinski, TR, IT, Osaühingu CRYSTAL STYLE, TA, RL, AZ, MTP, UM, AM, JS, TL, VR, Optiprof Estonia Osaühingu, RT, IT, PS, PT, AHP, RAH, EV, MM-F, SF, KK, MN, Hiiram Kinnisvara OÜ ja TL määruskaebusele. Eelnimetatud puudutatud isikud on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt samadel põhjendustel nagu Osaühing Kiriku Varahaldus. Sarnaselt Osaühingule Kiriku Varahaldus on puudutatud isikud seisukohal, et maakohtu määruse põhjendused on vastuolulised, kuna maakohus on ühelt poolt eelistanud juurdepääsu Tatari 23a/25 kinnistu kaudu Tatari 21b juurdepääsuteele seetõttu, et viimase puhul ei ole tagatud juurdepääsu suurematele sõidukitele kui veoautod, ent teisalt on kohus leidnud, et sõiduautodest suurematele sõidukitele ei ole niikuinii põhjendatud juurdepääsu määramine. Samuti on puudutatud isikud pidanud määrusele lisatud plaani seaduse nõuetele mittevastavaks. Kuivõrd ringkonnakohus on eelnevalt Osaühingu Kiriku Varahaldus samasisulistele väidetele juba vastanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks siinkohal vastavaid seisukohti korrata. Täiendavalt märgib kohus seoses määrusele lisatud plaaniga, et ekslik on puudutatud isikute kaebuse väide, et määrusele lisatud plaan ei saa olla kinnistusraamatusse kantava märkuse selgitav materjal. Määruskaebuses viidatud kinnistusraamatuseadusest ei tulene maakohtule kohustust lisada määrusele juurdepääsu määramise kohta avalikult kasutatavale teele plaan juurdepääsu asukoha kohta, kuigi käesoleval juhul on kohus seda teinud, tagades seeläbi juurdepääsu asukoha parema mõistmise. Liiatigi ei pea selline plaan olema koostatud vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt. Määruskaebuses esiletoodud asjaolu, et Tatari 21b kinnistule on seatud teeservituut Tatari 21e kinnisasja kasuks, ei anna alust järelduseks, et käesolevas asjas tulnuks juurdepääs määrata samuti üle Tatari 21b kinnistu. Ka puudutatud isikud ise on kaebuses osundanud, et teeservituut

Tatari 21e kinnisasja kasuks on seatud kõigi Tatari 21b korteriomanike nõusolekul. Käesolevas asjas ei ole aga naaberkinnisasjade omanikel õnnestunud juurdepääsu tingimustes kokku leppida, mistõttu on avaldajad pöördunud kohtu poole ja kohus on seega poolte huvide kaalumise teel kõikide võimalike juurdepääsuvariantide hulgast määranud vaidlustatud määruses juurdepääsu selliselt, et puudutatud isikute huvid saaksid kõige vähem kahjustatud. Puudutatud isikud on määruskaebuses esitanud taotluse kaebusele lisatud tõendite – kinnistusraamatu väljavõte Tatari 21e, Tallinn kinnisasja kohta ning 04.03.2015 reaalservituutide seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud koos lisadega – vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud alused. Puudutatud isikud ei ole kaebuses osundanud sellistele erandlikele asjaoludele, mis õigustaksid tõendite kogumist määruskaebemenetluses. Kuivõrd asjaolu, et Tatari 21e kinnisasja kasuks on seatud teeservituut Tatari 21b kinnistule, ei anna alust järeldada, et maakohus on juurdepääsu määramisel üle Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnistute ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaebusele lisatud tõendid ka ilmselt vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Tulenevalt eelmainitust jätab kolleegium puudutatud isikute taotluse kirjalike tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Kuivõrd tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks puudutatud isikutele. Samuti ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust puudutatud isikute väide, et väljakujunenud tava järgi toimub liiklus läbi Tatari 21b kinnistu. Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle Tatari 21b kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see siiski ainumäärav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-45-04, p 16 ja 3-2-1-41-08, p 21). Väljakujunenud tava ei kaalu üles põhjendusi, mille alusel kohus määras juurdepääsu üle Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnisasjade. Samuti tuleb antud asjas arvestada vaidlustatud määruses ja puudutatud isikute määruskaebuses märgitut, et ajalooliselt on juurdepääs avaldajate kinnistutelt avalikult kasutatavale teele toimunud ka Tatari 23a/25 kinnisasja kaudu. Kolleegiumi arvates on maakohus kaalunud poolte huve AÕS § 156 lg 1 järgi õigesti ega ole diskretsioonipiire ületanud. Samuti on maakohus määruses toodud asjaolusid arvesse võttes õigesti ja õiglases suuruses määranud juurdepääsutasu. Eeltoodud põhjendustel tuleb puudutatud isikute määruskaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus puudutatud isikute kaebuse alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikute S ja MK määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus antud juhul ebaõigesti jätnud tühistamata Harju Maakohtu 31.01.2014 määrusega kohaldatud Tatari 21b kinnistut puudutava esialgse õiguskaitse abinõu. Seejuures on maakohus lähtunud kitsalt TsMS § 386 lg 4 sõnastusest, mis näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Põhjendusel, et kohus rahuldab avaldajate avaluse, on kohus osundatud sättele tuginedes jätnud esialgse õiguskaitse abinõu jõusse, võimaldades seeläbi vaidlustatud määruse jõustumisel tekkida olukorral, kus avaldajad omavad kahte erinevat juurdepääsu oma kinnisasjadele – esialgse õiguskaitse korras määratud Tatari 21b kaudu ja vaidlustatud määrusega määratud Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kaudu. Ringkonnakohus jagab puudutatud isikute S ja MK seisukohta, et selline lahendus ei ole eluliselt vajalik ega kooskõlas seaduse mõttega. Samuti on S ja MK kaebuses TsMS § 386 lg-t 4 tõlgendades õigesti leidnud, et TsMS § 386 lg 4 ei sisalda ammendavat loetelu hagi tagamise tühistamise alustest ning kohtul on õigus hagi tagamine tühistada ka viidatud sättes loetlemata alustel. Kuivõrd vaidlustatud

määrusega määras kohus avaldajatele juurdepääsu Tatari 23a/25 ja Tatari 23 kinnistute kaudu, tuleb vaidlustatud määruse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 31.01.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega määrati avaldajatele ajutine juurdepääs Tatari 21b kinnistu kaudu. Esialgse õiguskaitse korras määratud juurdepääsutee on toodust tulenevalt põhjendatud jätta jõusse kuni asjas tehtud lõpplahendi, s.o Harju Maakohtu 01.02.2016 määruse, jõustumiseni. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikute S ja MK määruskaebus kuulub rahuldamisele ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis jõusse 31.01.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Kuivõrd Osaühingu Kiriku Varahaldus ja puudutatud isikute TT, IP, MP, GK, VK, LK, AV, SV, TR, IT, Osaühingu CRYSTAL STYLE, TA, RL, AZ, MTP, UM, AM, JS, TL, VR, Optiprof Estonia Osaühingu, RT, IT, PS, PT, AHP, RAH, EV, MM-F, SF, KK, MN, Hiiram Kinnisvara OÜ ja TL määruskaebused jäävad rahuldamata, tuleb nimetatud määruskaebuste menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kaebajate endi kanda. Puudutatud isikute S ja MK määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamise tõttu jätta avaldajate kanda. Kuivõrd puudutatud isikud S ja MK ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja käesoleva määruskaebemenetlusega seonduvate kulude kohta, saab kohus seega TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel üksnes nendest puudutatud isikute menetluskuludest, mis on kohtutoimikust näha. E-toimikust nähtuvalt on puudutatud isik SK tasunud määruskaebuselt 17.02.2016 riigilõivu summas 50 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb avaldajatelt võrdsetes osades SK kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.