Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

SATAKUNNAN TULOSOHJAUS OY,

29201 Harjavalta);

P3; P4; P5; P6; P7; P8, P9; P17; P23; P34; P35;

P36; P37; P38; P45; P46; P53; P54; P55; P56),

lepinguline esindaja adv Üllar Talviste

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 08.05.2015 määrus menetluse peatamise osas (resolutsiooni punktid 3-5) ning jätta S K ja M K taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 360 lg 2). Menetluse käik Hooneühistu Tatari 21c ja hooneühistu Tatari 21d esitasid 19.12.2013 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märke kandmiseks. 16.03.2015 esitasid S K ja M K taotluse menetluse peatamiseks kuni huvitatud osapooled on tellinud Tatari 23 asuva kinnistu maastikuarhitektuurse lahenduse ja selle Tallinna linnaga kooskõlastanud. 27.04.2015 esitas Tallinna linn seisukoha menetluse peatamise osas, milles nõustub menetluse peatamisega. Tallinna linn leiab, et antud asjas on otstarbekas menetlus peatada, kuni selgub Tatari 23 maaüksuse omandi küsimus. Harju Maakohus peatas 08.05.2015 määrusega menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kuni laheneb Tatari 23 asuva maaüksuse omandi küsimus (sama määrusega lahendas kohus ka mitmeid tõenditega seotud taotlusi). Kohtu arvates tuleb vaidluse lahendamisel hinnata kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, seega on oluline välja selgitada ka Tatari 23 maaüksuse omandi ja selle kasutusotstarbe küsimus. Maakohtu hinnangul esineb mõjuv põhjus menetluse peatamiseks, sest see võimaldab hoida ära tsiviilasjas tehtava lahendi tühistamist teises tsiviilasjas või muus menetluses tehtava lahendi tõttu. Määruskaebus Hooneühistu Tatari 21c palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus rahuldas puudutatud isikute taotluse ja peatas tsiviilasjas menetluse. Kaebuses taotletakse uue määruse tegemist, millega jätta puudutatud isikute taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruse resolutsioonist ega ka selle põhjendustest ei selgu, millise menetluse lõpuni on asja menetlus peatatud. Avaldajad esitasid avalduse Tatari 23 maaüksuse erastamiseks maareformi seaduse (MRS) § 22 lg 12 alusel juba 11.02.2008, kuid tänaseni ei ole avaldust lahendatud. Avaldajatele teadaolevalt esitas Tallinna linn avalduse maa munitsipaalomandisse andmiseks, millise avalduse lahendamiseks andis Harju maavanem 28.01.2015 korralduse nr 224-k „Maa munitsipaalomandisse andmine“. Kuna viidatud Harju maavanema korraldus on praeguseks tunnistatud kehtetuks, siis maa munitsipaalomandisse andmise menetlus jätkub. Järelikult on

kõnealuse maaüksuse suhtes toimumas vähemalt kaks haldusmenetlust. Kohtumäärusest ei selgu, millise menetluse lõpuni peatatakse tsiviilasja 2-13-60651 menetlus. Avaldajatel on tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1 õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt. Tatari 23 maaüksuse omandi küsimus (munitsipaliseerimine, erastamine või riigiomandisse jätmine) ei mõjuta avaldajate õigust juurdepääsu saamiseks oma kinnistutele tulenevalt AÕS §-st 156. Samuti ei ole juurdepääsu maakorraldusliku võimalikkuse eelduseks otseselt ühegi haldusaktiga määratud tingimused. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et Tatari 23 maaüksuse kasutusotstarbest võib sõltuda käesoleva tsiviilasja lahendus. Maa sihtotstarvet võib muuta kinnistu omaniku avalduse alusel ning sellist avaldust võib kinnistu omanik põhimõtteliselt esitada igal hetkel. Peatatud asjas tehtav kohtulahend ei sõltu sellest, kes on Tatari 23 maaüksuse omanik ning milline on maa kasutusotstarve. Kõik isikud, kellel võiksid Tatari 23 maaüksuse osas tekkida õigused kasutamiseks või valdamiseks, on käesoleva tsiviilasja menetlusosalised, mistõttu ei ole maareformi eesmärgil läbiviidaval haldusmenetlusel mõju käesolevale menetlusele. Puudutatud isikute seisukoht S K ja M K ning OÜ Kiriku Varahaldus vaidlevad määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 vastavas osas tühistada ja tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Puudutatud isikute taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Seega on kohtul õigus peatada menetlus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus. Praegusel juhul ei esine neid asjaolusid, mis annaksid aluse menetluse peatamiseks. Maakohus ei ole neile asjaoludele määruses ka viidanud. Maakohus ei ole märkinud, kuidas võiks sõltuda antud asjas tehtav lahend teisest menetlusest (teises kohtumenetluses tuvastatavast õigussuhtest). Peatamise aluseks ei saa antud juhul olla asjaolu, et avaldajate taotletud juurdepääs läbib reformimata riigimaad, s.o Tatari 23 maaüksust. Pealegi ei tulene TsMS § 356 lg-st 1 kohtule menetluse peatamise kohustust, vaid annab selleks üksnes võimaluse. Kuivõrd AÕS §-le 156 tuginevat avaldajate õigust juurdepääsu saamiseks oma kinnistutele ei mõjuta Tatari 23 maaüksuse omandi küsimus, siis ei ole menetluse peatamine seoses haldusmenetlustega põhjendatud. Õige on määruskaebuse seisukoht, et käesolevas asjas tehtav kohtulahend ei sõltu sellest, kes on maaüksuse omanik või milline on maa kasutusotstarve. Omaniku vahetusest ei tulene võimalust käesolevat lahendit hiljem tühistada, mille ärahoidmise vajadusele on maakohus viidanud. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asjas jääb kinnistu võõrandanud menetlusosaline edasi menetlusse ning tema suhtes tehtav otsus kehtib TsMS § 460 lg 1 kohaselt ka selle isiku suhtes, kes on pärast hagita asjas avalduse esitamist saanud uueks kinnistu omanikuks. Kuigi TsMS § 460 lg 2 järgi ei kehti lahend kinnistu uue omaniku suhtes vaid juhul, kui ta ei teadnud kinnistu omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest, seostab AÕS § 141 lg 3 vastava lahendiga seatud kitsenduse kehtimist kolmandate isikute suhtes üksnes kinnistusraamatusse kandmisega. Nimetatud vastuolu kõrvaldamiseks on Riigikohus selgitanud järgmist (lahend nr 3-2-1-46-14). AÕS § 141 lg 3 erinormiks lugemise korral (ja kinnistusraamatus ei oleks tehtud kitsenduse kohta märget) tooks see kaasa vajaduse

määrata iga uue kinnistuomaniku suhtes juurdepääsukord uuesti, st korraldada tuleks uus kohtumenetlus. Sellist olukorda ei saa aga pidada mõistlikuks. Seetõttu tuleb AÕS § 141 lg-t 3 tõlgendada nii, et kui kinnistusraamatusse on kitsenduse kohta kantud märkus, välistab see TsMS § 460 lg 2 järgi uue omaniku heausksuse, st tehtud lahend kehtib ka tema suhtes. Tehtav lahend kehtib uue omaniku suhtes ka siis, kui märkust pole sisse kantud, aga tal on võimalik kehtivusest vabaneda, tuginedes TsMS § 460 lg 2 järgi heausksusele, st sellele, et ta ei teadnud kinnistu omandamise ajal kohtulahendist või hagi esitamisest. Käesoleval juhul on tsiviilasja menetlusosalisteks isikud, kellel võiksid Tatari 23 maaüksuse osas tulevikus tekkida omandist lähtuvad õigused, mistõttu ei ole alust ka järeldada, et maareformi eesmärgil läbiviidava haldusmenetluse tulemusel saaks üldse tekkida võimalust praeguse kohtulahendiga kehtestatava kitsenduse osas uue menetluse algatamiseks (reformimata riigimaa väiksuse tõttu võib eeldada, et see liidetakse ühe või mitme piirneva kinnisasjaga). Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt / Ü. Jänes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.